09.10.2003 07:04PM Online
Esmapilgul tavalise nimega laoettevõte Jõgeva Viljahoidla peidab endas Eesti ühte kiivamalt hoitud saladust nimega “riigi äravarastatud vili,” kirjutab Äripäev.
Kuigi ümber viljahoidlate lendavad nagu Hitchcocki filmis tihedad linnuparved, pole neil kaugeltki nii suurt isu, et ära süüa kokku 10 miljoni krooni eest vilja.
Eelmisel reedel kohtu poolt pankrotistunuks kuulutatud Jõgeva Viljahoidla omakapitali sõi kahjum juba 2001. aastal. Ometi suutis ettevõtte juhataja Ivar Toming hoida firmat elus ja sinna veel miljoneid kroone riigi raha matta.
Seda tänu erakonnakaaslase ja hea tuttava, endise regionaalministri Toivo Asmeri lahkele abile ning Eesti Viljasalve juhi Ago Sootsi vastutulelikkusele.
“Riigisaladus! On veel küsimusi?” ühmab Eesti Viljasalve juhataja Ago Soots telefonis ja paneb toru ära. Põlluministeerium, Eesti Viljasalve haldaja, kinnitab, et tõepoolest, kõik julgeolekureserviga seotu on riigisaladus.
Eesti Viljasalv, mida juhib Ago Soots, on ettevõte, kes riigi vilja Jõgevale hoiule andis. Küsimust, kas on ikka õige riigi vilja ladustada sügavas kahjumis ettevõttes, kel viimati auditeeritud 2000. aasta majandusaasta, Sootsil ei tekkinud.
Mitteametlikel andmetel moodustab Eesti riigi viljareserv kokku 2500 tonni, mida kõike hoiustati Jõgeval. Sel kevadel viidi, mis päästa õnnestus, Jõgeva hoidlast minema. Teada on ka nii palju, et riigi vilja hoidmiseks on seatud riigi kasuks hüpoteek 4,6 miljonile kroonile.
Jõgeva Viljahoidlas jagas riigi vili sama saatust mitme erafirma viljaga. See tähendab, et kadus suures osas ära. Õigemini – kui vili ei ole seal, kus ta peaks kirjade järgi asuma, võib seda nimetada varguseks.
Kokku võib kadunud vilja väärtus küündida 10 mln kroonini. Suure osa kadunust, vähemalt 4 mln krooni ulatuses, moodustab Kesko Agro Eesti ASi vili. Viljahoidla juhtkond politseisse avaldust ei ole kirjutanud.
Võlgade sissenõudmine viljahoidlalt on viimastel aastatel andnud tööd mitmetele inkassofirmadele. Neist ühe, Majanduskaitse Büroo juht Lauri Vitsut meenutab: “Võlgnik näitas meile ette oma vara, milleks pidi olema vili. Ta tegi lahti ühe lao ukse ja näitas suurt viljakuhja. Siis juhatas meid teisele poole ladu, tegi lahti teise ukse ning väitis, et näeme teist viljakuhja. Tegelikult oli see sama kuhi teiselt poolt vaates.”
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Osa Eesti riigisaladusest varastati Jõgeval ära
09.10.2003 07:04PM Online
Kuigi ümber viljahoidlate lendavad nagu Hitchcocki filmis tihedad linnuparved, pole neil kaugeltki nii suurt isu, et ära süüa kokku 10 miljoni krooni eest vilja.
Eelmisel reedel kohtu poolt pankrotistunuks kuulutatud Jõgeva Viljahoidla omakapitali sõi kahjum juba 2001. aastal. Ometi suutis ettevõtte juhataja Ivar Toming hoida firmat elus ja sinna veel miljoneid kroone riigi raha matta.
Seda tänu erakonnakaaslase ja hea tuttava, endise regionaalministri Toivo Asmeri lahkele abile ning Eesti Viljasalve juhi Ago Sootsi vastutulelikkusele.
“Riigisaladus! On veel küsimusi?” ühmab Eesti Viljasalve juhataja Ago Soots telefonis ja paneb toru ära. Põlluministeerium, Eesti Viljasalve haldaja, kinnitab, et tõepoolest, kõik julgeolekureserviga seotu on riigisaladus.
Eesti Viljasalv, mida juhib Ago Soots, on ettevõte, kes riigi vilja Jõgevale hoiule andis. Küsimust, kas on ikka õige riigi vilja ladustada sügavas kahjumis ettevõttes, kel viimati auditeeritud 2000. aasta majandusaasta, Sootsil ei tekkinud.
Mitteametlikel andmetel moodustab Eesti riigi viljareserv kokku 2500 tonni, mida kõike hoiustati Jõgeval. Sel kevadel viidi, mis päästa õnnestus, Jõgeva hoidlast minema. Teada on ka nii palju, et riigi vilja hoidmiseks on seatud riigi kasuks hüpoteek 4,6 miljonile kroonile.
Jõgeva Viljahoidlas jagas riigi vili sama saatust mitme erafirma viljaga. See tähendab, et kadus suures osas ära. Õigemini – kui vili ei ole seal, kus ta peaks kirjade järgi asuma, võib seda nimetada varguseks.
Kokku võib kadunud vilja väärtus küündida 10 mln kroonini. Suure osa kadunust, vähemalt 4 mln krooni ulatuses, moodustab Kesko Agro Eesti ASi vili. Viljahoidla juhtkond politseisse avaldust ei ole kirjutanud.
Võlgade sissenõudmine viljahoidlalt on viimastel aastatel andnud tööd mitmetele inkassofirmadele. Neist ühe, Majanduskaitse Büroo juht Lauri Vitsut meenutab: “Võlgnik näitas meile ette oma vara, milleks pidi olema vili. Ta tegi lahti ühe lao ukse ja näitas suurt viljakuhja. Siis juhatas meid teisele poole ladu, tegi lahti teise ukse ning väitis, et näeme teist viljakuhja. Tegelikult oli see sama kuhi teiselt poolt vaates.”