Päevaintervjuu: Rohelised ei ole ekstremistid
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tegevjuht Toomas Trapido näeb tõsist ohu märki selles, et teadlased on hakanud ettevõtjate huvide kaitsmisel avalikkusele valetama, värskeima näitena toob ta esile Merko Kaevanduste juhtumi.
Milleks on Eestimaa Looduse Fond ellu kutsutud?
ELF on asutatud 1. veebruaril 1991 aktiivsemate looduskaitsjate ja bioloogide poolt. Idee on võetud paljuski Maailma Looduse Fondi (WWF) pealt. Eks ta selleks olegi kutsutud, et Eesti põlisväärtusi kaitsta ja nende kaitsmiseks raha koguda.
Miks sekkus ELF Kunda haavapuitmassi tehase loomise kavasse?
Et tehas oleks väga mastaapne, oleksid väga suured ka temast tulenevad mõjutused. Kui midagi juba natukenegi viltu läheb, on tagajärjed väga suured. Seetõttu tuleb nende tegemisi väga täpselt jälgida.
Me ei välistanud tehast kui sellist, vaid esitasime omapoolsed tingimused, mida tuleks jälgida.
Millised need tingimused olid?
Kõigepealt näiteks veekasutuse küsimused. Tehnoloogiline vesi peaks seal olema võimalikult suletud tsüklis. Soovitasime vee ökoloogilist puhastust.
Et tehas hakkaks tarbima 300-400 tuhat tihumeetrit haavapuitu aastas, tähendaks see väga tugevat ostusurvet haavapuule. Kui Eestis tekib nii suur ostuhuvi, võib juhtuda, et haavapuid hakatakse ükskõik kust iga hinnaga maha võtma.
Meie tingimuseks oli, et tehas peaks puitu ostma ainult sertifitseeritud metsadest. Tehas peaks ka aktiivselt haavapuistuid kaitsma, et kaitsta kas või näiteks lendoravate elupaiku.
Haavapuitmassi tehas hakkaks tarbima ligi 5% kogu Eesti elektrienergia toodangust, mis on väga märkimisväärne kogus. See tähendaks kaevandatava põlevkivihulga suurenemist, tuha ja muu saaste suurenemist.
Tehas peaks ise taastuva energia kasutamisse investeerima, et loodusele tekitatavat koormust vähendada. Transpordist soovitasime eelistada raudtee- ja meretransporti.
Millal asi kohtuni jõudis?
Keskkonnaloa andis välja Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus. Meie sekkusime sellesse protsessi, et keskkonnaloa tingimused oleksid vastuvõetavad. Vaidlusi oli arendajatega päris palju ja lõpuks vaidlustasime asja kohtus.
Lõpuks jõudsime siiski kohtuvälise kokkuleppeni, mille sisuks oli, et arendajad esitavad Lääne-Virumaa keskkonnateenistusele omapoolse taotluse kompleksloa tingimuste muutmiseks.
Kompleksloa puhul oli peamiseks valupunktiks seire. Kui algselt oli plaanis tolle kurikuulsa toru kaudu merre voolavaid jäätmeid kontrollida vaid korra aastas, siis saavutasime selle jälgimise tihendamise.
Kui mingid muutused toimuvad, siis kord aastas on ilmselgelt vähe ja muutuste avastamise hetkel võib loodus juba pöördumatult kahjustatud olla.
Sertifitseeritud metsadest puidu ostmise saime sisse ja veel üht-teist.
Miks sekkusite nii hilja?
Ma tean, et Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus oli pisut pahane. Aga eks need asjad ole nii ja naa.
Meiepoolne huvi ei olnud kellegi jaoks tegelikult mingi üllatus.
Minu mäletamist mööda sai meiepoolsete tingimustega kiri saadetud ka Lääne-Virumaa Keskkonnateenistusele.
Võib-olla oleksin ma pidanud keskkonnateenistusega aktiivsemalt suhtlema, aga samas ei tulnud ka sealtpoolt meile ühtegi telefonikõnet ega kirja ettepanekuga asja üheskoos arutada.
Tuleb tunnistada, et ühiskondliku organistatsioonina ei jõua me kõigega üheaegselt tegeleda.
Aga põhiline on minu arvates ikkagi looduse kaitse. Me võisime ju hiljavõitu sekkuda, aga peamine ülesanne – looduse kaitsmine – sai minu arvates täidetud.
Kui hästi olete kursis Porkuni juhtumiga?
Selles osas olen ma kindlasti nõus, et õiglusega otseselt palju pistmist küll ei ole, kui võrrelda Tamsalu vallavanemale ja metsavaras Klementale määratud trahve.
Samas usun ma, et Porkuni ujuvaid saari tuleks igal juhul kaitsta ja kehtestatud mängureeglitest peab kinni pidama. Kui ma ületan autoga sõites kiirust või ronin purjus peaga rooli taha, siis pean ju arvestama, et ma võin trahvi saada. Ja me kõik ju teatud määral aktsepteerime seda.
Porkuni järv vääriks aga põhjalikumat uurimist selles osas, miks järv täis kasvab.
Mis ELF-il praegu suuremat käsil on?
Osa asju võtame ise üles, nagu praegu näiteks Merko Kaevanduste juhtumi, aga et me osutame ka keskkonnaalast õigusabi, siis on meil käsil kümmekond kohtumenetlust.
Meie pole alati algatajad, aga meie kaudu aetud kohtuasjadest on laiemat kõlapinda leidnud veel Jämejala pargi juhtum.
Miks just kohtuasjad?
Kohtusse pöördumine on seni olnud ainuke samm, mille abil on võimalik dialoogi luua.
Kui me veel õigusabiga ei tegelenud ja meil juriste ei olnud, tegime lihtsalt kisa ja kirjutasime, aga reaalset tulemust eriti ei olnud. Meisse suhtuti pigem nii, et las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi.
Kohus on kolmas osapool, kes esitab küsimusi ja tahab saada sisulisi vastuseid, mitte mingit rahustamiseks mõeldud mulli. Ja nii tekibki sisuline dialoog.
Miks Merko Kaevandused ELF-ile ette jäid?
Oleme vaidlustanud keskkonnaministeeriumi otsuse kaevandusloa väljaandmiseks. On palju räägitud, et me kiusame kõiki ja oleme sellised destruktiivsed rohelised.
Eelmisel nädalal tõmbas metsamees Üllar Hermlin Virumaa Teatajaski paralleele pruuni ekstremismi ehk fashismi, punase ekstremismi ehk kommunismi ja otsekui praegu valitseva rohelise ekstremismi vahel.
Asi ikka päris nii ei ole. Tegelikult esitatakse igasugustes paberites sulaselgeid valeandmeid.
Merko Kaevanduse puhul näiteks väidetakse, et kaevandus ei mõjuta mingil moel veerezhiimi.
No andke andeks! Kui ikka ametlikes paberites nii selgesilmselt valetatakse, kas me peame siis kõrvalt vaatama? See ei ole ju kasulik, kui meie silmad kinni paneme.
Ja neid andmeid esitavad veel teadlased TTÜ mäeinstituudist.
Kui teadlased hakkavad valeandmeid esitama, on see väga suure ohu märk.
Nii saab ju absoluutselt kõike põhjendada.
Merko Kaevanduste “plats” on Puhatu kaitseala kõrval ja väga suure tõenäosusega mõjutab ta selle sookaitseala veerezhiimi. Väidetakse, et kui veetase siiski mingil põhjusel langema peaks, siis “tuleb muuta puistangute moodustamise tehnoloogiat”.
Puistangute muutmise tehnoloogia võib tulemusi anda, aga võib ka mitte ja see võib ka hoopis nii kalliks minna, et Merko Kaevandused läheb pankrotti. Loodus on aga rikutud.
Teine pool on aga selles, et erafirmale antakse õigus kaevandada meie rahvuslikus omandis olevat põlevkivi.
Kui põlevkivi üldse kaevandada, siis selleks, et kogu Eesti elu toita, näiteks energia tootmiseks.
Erakapitalile tulu tootmiseks ei ole põlevkivi kaevandamine küll minu arvates õige.
–>Andres Pulver
andres.pulver@virumaateataja.ee
Uudised
VE: Eestimaa Looduse Fond
Päevaintervjuu: Rohelised ei ole ekstremistid
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tegevjuht Toomas Trapido näeb tõsist ohu märki selles, et teadlased on hakanud ettevõtjate huvide kaitsmisel avalikkusele valetama, värskeima näitena toob ta esile Merko Kaevanduste juhtumi.
ELF on asutatud 1. veebruaril 1991 aktiivsemate looduskaitsjate ja bioloogide poolt. Idee on võetud paljuski Maailma Looduse Fondi (WWF) pealt. Eks ta selleks olegi kutsutud, et Eesti põlisväärtusi kaitsta ja nende kaitsmiseks raha koguda.
Miks sekkus ELF Kunda haavapuitmassi tehase loomise kavasse?
Et tehas oleks väga mastaapne, oleksid väga suured ka temast tulenevad mõjutused. Kui midagi juba natukenegi viltu läheb, on tagajärjed väga suured. Seetõttu tuleb nende tegemisi väga täpselt jälgida.
Me ei välistanud tehast kui sellist, vaid esitasime omapoolsed tingimused, mida tuleks jälgida.
Millised need tingimused olid?
Kõigepealt näiteks veekasutuse küsimused. Tehnoloogiline vesi peaks seal olema võimalikult suletud tsüklis. Soovitasime vee ökoloogilist puhastust.
Et tehas hakkaks tarbima 300-400 tuhat tihumeetrit haavapuitu aastas, tähendaks see väga tugevat ostusurvet haavapuule. Kui Eestis tekib nii suur ostuhuvi, võib juhtuda, et haavapuid hakatakse ükskõik kust iga hinnaga maha võtma.
Meie tingimuseks oli, et tehas peaks puitu ostma ainult sertifitseeritud metsadest. Tehas peaks ka aktiivselt haavapuistuid kaitsma, et kaitsta kas või näiteks lendoravate elupaiku.
Haavapuitmassi tehas hakkaks tarbima ligi 5% kogu Eesti elektrienergia toodangust, mis on väga märkimisväärne kogus. See tähendaks kaevandatava põlevkivihulga suurenemist, tuha ja muu saaste suurenemist.
Tehas peaks ise taastuva energia kasutamisse investeerima, et loodusele tekitatavat koormust vähendada. Transpordist soovitasime eelistada raudtee- ja meretransporti.
Millal asi kohtuni jõudis?
Keskkonnaloa andis välja Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus. Meie sekkusime sellesse protsessi, et keskkonnaloa tingimused oleksid vastuvõetavad. Vaidlusi oli arendajatega päris palju ja lõpuks vaidlustasime asja kohtus.
Lõpuks jõudsime siiski kohtuvälise kokkuleppeni, mille sisuks oli, et arendajad esitavad Lääne-Virumaa keskkonnateenistusele omapoolse taotluse kompleksloa tingimuste muutmiseks.
Kompleksloa puhul oli peamiseks valupunktiks seire. Kui algselt oli plaanis tolle kurikuulsa toru kaudu merre voolavaid jäätmeid kontrollida vaid korra aastas, siis saavutasime selle jälgimise tihendamise.
Kui mingid muutused toimuvad, siis kord aastas on ilmselgelt vähe ja muutuste avastamise hetkel võib loodus juba pöördumatult kahjustatud olla.
Sertifitseeritud metsadest puidu ostmise saime sisse ja veel üht-teist.
Miks sekkusite nii hilja?
Ma tean, et Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus oli pisut pahane. Aga eks need asjad ole nii ja naa.
Meiepoolne huvi ei olnud kellegi jaoks tegelikult mingi üllatus.
Minu mäletamist mööda sai meiepoolsete tingimustega kiri saadetud ka Lääne-Virumaa Keskkonnateenistusele.
Võib-olla oleksin ma pidanud keskkonnateenistusega aktiivsemalt suhtlema, aga samas ei tulnud ka sealtpoolt meile ühtegi telefonikõnet ega kirja ettepanekuga asja üheskoos arutada.
Tuleb tunnistada, et ühiskondliku organistatsioonina ei jõua me kõigega üheaegselt tegeleda.
Aga põhiline on minu arvates ikkagi looduse kaitse. Me võisime ju hiljavõitu sekkuda, aga peamine ülesanne – looduse kaitsmine – sai minu arvates täidetud.
Kui hästi olete kursis Porkuni juhtumiga?
Selles osas olen ma kindlasti nõus, et õiglusega otseselt palju pistmist küll ei ole, kui võrrelda Tamsalu vallavanemale ja metsavaras Klementale määratud trahve.
Samas usun ma, et Porkuni ujuvaid saari tuleks igal juhul kaitsta ja kehtestatud mängureeglitest peab kinni pidama. Kui ma ületan autoga sõites kiirust või ronin purjus peaga rooli taha, siis pean ju arvestama, et ma võin trahvi saada. Ja me kõik ju teatud määral aktsepteerime seda.
Porkuni järv vääriks aga põhjalikumat uurimist selles osas, miks järv täis kasvab.
Mis ELF-il praegu suuremat käsil on?
Osa asju võtame ise üles, nagu praegu näiteks Merko Kaevanduste juhtumi, aga et me osutame ka keskkonnaalast õigusabi, siis on meil käsil kümmekond kohtumenetlust.
Meie pole alati algatajad, aga meie kaudu aetud kohtuasjadest on laiemat kõlapinda leidnud veel Jämejala pargi juhtum.
Miks just kohtuasjad?
Kohtusse pöördumine on seni olnud ainuke samm, mille abil on võimalik dialoogi luua.
Kui me veel õigusabiga ei tegelenud ja meil juriste ei olnud, tegime lihtsalt kisa ja kirjutasime, aga reaalset tulemust eriti ei olnud. Meisse suhtuti pigem nii, et las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi.
Kohus on kolmas osapool, kes esitab küsimusi ja tahab saada sisulisi vastuseid, mitte mingit rahustamiseks mõeldud mulli. Ja nii tekibki sisuline dialoog.
Miks Merko Kaevandused ELF-ile ette jäid?
Oleme vaidlustanud keskkonnaministeeriumi otsuse kaevandusloa väljaandmiseks. On palju räägitud, et me kiusame kõiki ja oleme sellised destruktiivsed rohelised.
Eelmisel nädalal tõmbas metsamees Üllar Hermlin Virumaa Teatajaski paralleele pruuni ekstremismi ehk fashismi, punase ekstremismi ehk kommunismi ja otsekui praegu valitseva rohelise ekstremismi vahel.
Asi ikka päris nii ei ole. Tegelikult esitatakse igasugustes paberites sulaselgeid valeandmeid.
Merko Kaevanduse puhul näiteks väidetakse, et kaevandus ei mõjuta mingil moel veerezhiimi.
No andke andeks! Kui ikka ametlikes paberites nii selgesilmselt valetatakse, kas me peame siis kõrvalt vaatama? See ei ole ju kasulik, kui meie silmad kinni paneme.
Ja neid andmeid esitavad veel teadlased TTÜ mäeinstituudist.
Kui teadlased hakkavad valeandmeid esitama, on see väga suure ohu märk.
Nii saab ju absoluutselt kõike põhjendada.
Merko Kaevanduste “plats” on Puhatu kaitseala kõrval ja väga suure tõenäosusega mõjutab ta selle sookaitseala veerezhiimi. Väidetakse, et kui veetase siiski mingil põhjusel langema peaks, siis “tuleb muuta puistangute moodustamise tehnoloogiat”.
Puistangute muutmise tehnoloogia võib tulemusi anda, aga võib ka mitte ja see võib ka hoopis nii kalliks minna, et Merko Kaevandused läheb pankrotti. Loodus on aga rikutud.
Teine pool on aga selles, et erafirmale antakse õigus kaevandada meie rahvuslikus omandis olevat põlevkivi.
Kui põlevkivi üldse kaevandada, siis selleks, et kogu Eesti elu toita, näiteks energia tootmiseks.
Erakapitalile tulu tootmiseks ei ole põlevkivi kaevandamine küll minu arvates õige.
–>Andres Pulver
andres.pulver@virumaateataja.ee