Esimesed puruks löödud aknaruudud, lipendama kistud katusealused ja mustendavad aknad iseloomustavad Püssi volikogu poolt perspektiivituks peetavat Viru tänav 10 asuvat Pentagoniks kutsutavat mammutmaja, mis veel pool aastat tagasi elas täiesti tavapärast elu. Linnakeskusest kõige kaugemal asuva maja, mille linnajuhid meeleldi kulude kokkuhoidmiseks tühjaks koliksid ja küttesüsteemist välja lülitaksid, elu eest on asunud võitlusse volikogu opositsionäär Kunnar Liira ja tema parteiisa Aarne Kuum, kellele sekundeerivad üksikud maja mohikaanlased, kes oma kodust lahkuda ei kavatse.
Nädalavahetustel tabab õnnetut maja kolimispaanika. Autokoormad diivanite ja taburettidega veerevad minema ning helendavaid aknatäppe jääb õhtuti aina vähemaks. Samal ajal kui Viru 10 elanikud usinalt linnavalitsuse antud või enda muretsetud uutes korterites remonti teha vihuvad, peab Jõhvis elav Elle Rulli hoopis plaane paar aastat tagasi soetatud korter kümnendas majas lõpuks kasutusele võtta.
“Sel ajal, kui korteri ostsin, ei teadnud ma midagi sellest, et linn on sisuliselt pankrotis,” räägib Rulli. “Siis hakkas Püssist tulema uudiseid nagu rindeteateid – majanduslikult mõtlematud otsused, suured võlad, sisuline pankrot ja lõpuks see, et maja, milles ma korteri ostsin, tahetakse tühjaks teha.”
“See on minu unistuste korter – suur köök ja vannituba, teine korrus, aknad idasse ja läände. Kõik see, mida ma olen igatsenud, kuid pole kunagi Jõhvist leinud,” kirjeldab Rulli ja tunnistab siis, et unistuste korteri ostmisega lendas ta aga hoopis orki. “Olen 64 aastat ilmas elanud ja nüüd astusin esimest korda ämbrisse,” teatab naine. Selle asemel, et unistuste elupaigas rahulikult vanaduspäevi veeta, tuleb peas veeretada mõtet, mis saab edasi.
Rulli jõudis oma maapealsesse paradiisi investeerida kõik säästud – 40 000 krooni. Ehkki linnas on veel neli samasuguse planeeringuga maja, ei kannata tema rahakott teist sellist remonti välja. Ka mõtlemisaega pole tal palju, kuna kahte korterit – ühte Püssis ja teist Jõhvis – ei suuda ta ülal pidada. Valiku langetas ta hääbuva Viru 10 kasuks ja on valmis tegema kõik, et elu sellest majast ei kaoks. “Olen nõus üle minema alternatiivküttele ja aitama korteriühistu paberimajandust korraldada, ainult selle juhiks ma hakata ei taha – tervis ei pea vastu,” tunnistab ta.
Ostaksid kõik tühjad korterid
Püssi volikogu igipõline opositsionäär Kunnar Liira mõistab linnajuhtide tegevuse Viru 10 suhtes hukka ja leiab, et juttudega maja lammutamisest, mille kohta volikogu otsus tegelikult puudub, on inimestele ülekohut tehtud. “Need majaelanikud, kes on oma korteritele ostjad leidnud, ei saa seda müüa, kuna kuulujuttude tõttu on nende kinnisvara hind viidud nulli,” kinnitab ta. Aga eraomand on ju siiski püha ja puutumatu ning keegi ei saa sundida inimesi kolima, kui nad ise seda ei taha.
Liira sõnul oleks võimul olev keskfraktsioon pidanud käituma hoopis teisiti ning maja tühjakstegemine pole tema arvates mingi lahendus. “Kunstliku defitsiidi tekitamisega juhiti riiki sotsialismiajal. Praegu ei tohiks asjad enam nii käia,” arvab ta. Argument pole ka see, et naaberlinnas Kiviõlis on see soovitud tulemusi andnud.
Volikogu arengu- ja majanduskomisjoni esimees on kokku korjanud kõik paberid, mis tunnistavad, et mitte kõik majaelanikud ei ole valmis oma kodust lahkuma. Suur osa nendest korteriomanikest, kelle allkiri paberil ilutseb, on küll majast juba lahkunud või kohe-kohe minemas, kuid Liirat see ei heiduta. Kristliku rahvapartei nimekirjas volikogusse pääsenud Liira koos oma parteijuhi Aarne Kuumaga on välja mõelnud plaani maja päästmiseks. Kuum on teinud linnavalitsusele ettepaneku üle võtta või ära osta kõik peremehetuks jäävad korterid tühjenevas majas, et need ära remontida ja uuesti müüki panna. Teha korteriühistu ja lokaalne küte ning õnnetust 120 korteriga majast saab hoopis eliitmaja. Ostjaid teab Liira korteritele küll olema, sest Püssil on suurte linnadega võrreldes mitmeid eeliseid. “Kui lõpetada maja tühjakskolimise jutud ja teha linnale positiivset reklaami, siis tuleksid inimesed siia kindlasti,” on Liira kindel. Selleks, et meelitada Aarne Kuuma oma rahanatukest hääbuvasse majja investeerima, peaks aga arvestama ka tema ärihuvisid. “Sellisel juhul peaks ka kasu tulema ning seda saaks ta just nende korterite remondist ja müügist.”
Liira usub, et tema ja majaelanikud pole korteriühistu loomisega hiljaks jäänud, ehkki väga suur osa korralikest maksumaksjatest on majast ära kolinud. “Isegi siis, kui suurem osa kortereid on linnavalitsuse käes, saab korteriühistu hakkama, sest siis jääb tühjade korterite eest maksmine linnavalitsuse ülesandeks. Sel juhul oleks pall uuesti nende väravas,” väidab opositsionäär.
Mitte ainult maja pärast
Koostööpartnerid Liira ja Kuum ei valuta südant mitte ühe maja, vaid terve linna pärast. “Oleme kutsunud linnaelanikke kokku, et õpetada neid korteriühistuid moodustama. Praegu on linnas loomisel esimene korteriühistu, kes ootab enne paberite vormistamist, et linnavalitsus nende maja katuse korda teeks,” teab arengu- ja majanduskomisjoni juht.
Kristlased ei ole huvi tundnud iga päevaga üha rääbakamaks muutuva maja vastu, vaid on pöördunud naaberomavalitsuse Lüganuse poole, et see kas annaks või müüks neile kunagi alustatud koolimaja ehituse, mis Püssi linna servas laguneb ning mille lammutamiseks ja minematassimiseks on vallavalitsusel raha nappinud. “Meil käis siin investor, kes tahtis Püssi teha alumiiniumitehast. Siis ei olnud meil selleks sobivaid ruume ja ta leidis endale teise koha, aga tema huvi Püssi vastu pole kadunud. Mõtlesime, et ostaks selle hoone ära ja lööks seal mingi tootmise püsti,” põhjendab Liira huvi ehituse vastu, mis kõigile teistele on rõõmu asemel vaid peavalu valmistanud.
GERLI ROMANOVITŠ
Laupäev, 4.10.2003
Uudised
Püssi: võitlus korterelamu pärast
Esimesed puruks löödud aknaruudud, lipendama kistud katusealused ja mustendavad aknad iseloomustavad Püssi volikogu poolt perspektiivituks peetavat Viru tänav 10 asuvat Pentagoniks kutsutavat mammutmaja, mis veel pool aastat tagasi elas täiesti tavapärast elu. Linnakeskusest kõige kaugemal asuva maja, mille linnajuhid meeleldi kulude kokkuhoidmiseks tühjaks koliksid ja küttesüsteemist välja lülitaksid, elu eest on asunud võitlusse volikogu opositsionäär Kunnar Liira ja tema parteiisa Aarne Kuum, kellele sekundeerivad üksikud maja mohikaanlased, kes oma kodust lahkuda ei kavatse.
Nädalavahetustel tabab õnnetut maja kolimispaanika. Autokoormad diivanite ja taburettidega veerevad minema ning helendavaid aknatäppe jääb õhtuti aina vähemaks. Samal ajal kui Viru 10 elanikud usinalt linnavalitsuse antud või enda muretsetud uutes korterites remonti teha vihuvad, peab Jõhvis elav Elle Rulli hoopis plaane paar aastat tagasi soetatud korter kümnendas majas lõpuks kasutusele võtta.
“Sel ajal, kui korteri ostsin, ei teadnud ma midagi sellest, et linn on sisuliselt pankrotis,” räägib Rulli. “Siis hakkas Püssist tulema uudiseid nagu rindeteateid – majanduslikult mõtlematud otsused, suured võlad, sisuline pankrot ja lõpuks see, et maja, milles ma korteri ostsin, tahetakse tühjaks teha.”
“See on minu unistuste korter – suur köök ja vannituba, teine korrus, aknad idasse ja läände. Kõik see, mida ma olen igatsenud, kuid pole kunagi Jõhvist leinud,” kirjeldab Rulli ja tunnistab siis, et unistuste korteri ostmisega lendas ta aga hoopis orki. “Olen 64 aastat ilmas elanud ja nüüd astusin esimest korda ämbrisse,” teatab naine. Selle asemel, et unistuste elupaigas rahulikult vanaduspäevi veeta, tuleb peas veeretada mõtet, mis saab edasi.
Rulli jõudis oma maapealsesse paradiisi investeerida kõik säästud – 40 000 krooni. Ehkki linnas on veel neli samasuguse planeeringuga maja, ei kannata tema rahakott teist sellist remonti välja. Ka mõtlemisaega pole tal palju, kuna kahte korterit – ühte Püssis ja teist Jõhvis – ei suuda ta ülal pidada. Valiku langetas ta hääbuva Viru 10 kasuks ja on valmis tegema kõik, et elu sellest majast ei kaoks. “Olen nõus üle minema alternatiivküttele ja aitama korteriühistu paberimajandust korraldada, ainult selle juhiks ma hakata ei taha – tervis ei pea vastu,” tunnistab ta.
Ostaksid kõik tühjad korterid
Püssi volikogu igipõline opositsionäär Kunnar Liira mõistab linnajuhtide tegevuse Viru 10 suhtes hukka ja leiab, et juttudega maja lammutamisest, mille kohta volikogu otsus tegelikult puudub, on inimestele ülekohut tehtud. “Need majaelanikud, kes on oma korteritele ostjad leidnud, ei saa seda müüa, kuna kuulujuttude tõttu on nende kinnisvara hind viidud nulli,” kinnitab ta. Aga eraomand on ju siiski püha ja puutumatu ning keegi ei saa sundida inimesi kolima, kui nad ise seda ei taha.
Liira sõnul oleks võimul olev keskfraktsioon pidanud käituma hoopis teisiti ning maja tühjakstegemine pole tema arvates mingi lahendus. “Kunstliku defitsiidi tekitamisega juhiti riiki sotsialismiajal. Praegu ei tohiks asjad enam nii käia,” arvab ta. Argument pole ka see, et naaberlinnas Kiviõlis on see soovitud tulemusi andnud.
Volikogu arengu- ja majanduskomisjoni esimees on kokku korjanud kõik paberid, mis tunnistavad, et mitte kõik majaelanikud ei ole valmis oma kodust lahkuma. Suur osa nendest korteriomanikest, kelle allkiri paberil ilutseb, on küll majast juba lahkunud või kohe-kohe minemas, kuid Liirat see ei heiduta. Kristliku rahvapartei nimekirjas volikogusse pääsenud Liira koos oma parteijuhi Aarne Kuumaga on välja mõelnud plaani maja päästmiseks. Kuum on teinud linnavalitsusele ettepaneku üle võtta või ära osta kõik peremehetuks jäävad korterid tühjenevas majas, et need ära remontida ja uuesti müüki panna. Teha korteriühistu ja lokaalne küte ning õnnetust 120 korteriga majast saab hoopis eliitmaja. Ostjaid teab Liira korteritele küll olema, sest Püssil on suurte linnadega võrreldes mitmeid eeliseid. “Kui lõpetada maja tühjakskolimise jutud ja teha linnale positiivset reklaami, siis tuleksid inimesed siia kindlasti,” on Liira kindel. Selleks, et meelitada Aarne Kuuma oma rahanatukest hääbuvasse majja investeerima, peaks aga arvestama ka tema ärihuvisid. “Sellisel juhul peaks ka kasu tulema ning seda saaks ta just nende korterite remondist ja müügist.”
Liira usub, et tema ja majaelanikud pole korteriühistu loomisega hiljaks jäänud, ehkki väga suur osa korralikest maksumaksjatest on majast ära kolinud. “Isegi siis, kui suurem osa kortereid on linnavalitsuse käes, saab korteriühistu hakkama, sest siis jääb tühjade korterite eest maksmine linnavalitsuse ülesandeks. Sel juhul oleks pall uuesti nende väravas,” väidab opositsionäär.
Mitte ainult maja pärast
Koostööpartnerid Liira ja Kuum ei valuta südant mitte ühe maja, vaid terve linna pärast. “Oleme kutsunud linnaelanikke kokku, et õpetada neid korteriühistuid moodustama. Praegu on linnas loomisel esimene korteriühistu, kes ootab enne paberite vormistamist, et linnavalitsus nende maja katuse korda teeks,” teab arengu- ja majanduskomisjoni juht.
Kristlased ei ole huvi tundnud iga päevaga üha rääbakamaks muutuva maja vastu, vaid on pöördunud naaberomavalitsuse Lüganuse poole, et see kas annaks või müüks neile kunagi alustatud koolimaja ehituse, mis Püssi linna servas laguneb ning mille lammutamiseks ja minematassimiseks on vallavalitsusel raha nappinud. “Meil käis siin investor, kes tahtis Püssi teha alumiiniumitehast. Siis ei olnud meil selleks sobivaid ruume ja ta leidis endale teise koha, aga tema huvi Püssi vastu pole kadunud. Mõtlesime, et ostaks selle hoone ära ja lööks seal mingi tootmise püsti,” põhjendab Liira huvi ehituse vastu, mis kõigile teistele on rõõmu asemel vaid peavalu valmistanud.
GERLI ROMANOVITŠ
Laupäev, 4.10.2003