| Justiitsministeerium otsustas vastvalminud erakonnaseaduse muudatuste eelnõust välja jätta palju pahameelt põhjustanud sätte, mis keelanuks juriidiliste isikute annetused parteidele. Eelnõu uue versiooni järgi ei tohi äriühingutelt annetusi vastu võtta vaid parlamendiparteid, Riigikogus esindamata erakondadele on see aga lubatud. Kuid väikeparteide pahameeletorm pole ikkagi vaibunud.
– – – – –
Riigikogus esindamata pisiparteidest pole juba tükk aega nii palju kuulda olnud kui nüüd, mil valitsuskoalitsioon plaanib parteide rahastamise aluste muutmist.
Justiitsministeeriumis algselt valminud erakonnaseaduse muudatuste eelnõu keelustanuks täielikult juriidiliste isikute annetused parteidele. Väikeparteide ja õiguskantsleri terava kriitika alla sattunud ministeerium muutis eelnõu leebemaks, jättes Riigikogus esindamata parteidele – erinevalt parlamendiparteidest – võimaluse saada annetusi nii äriühingutelt, sihtasutustelt kui mittetulundusühingutelt.
Justiitsministri nõuniku Ero Liiviku sõnul oli muudatus vajalik, et mitte takistada uute parteide poliitikassetulekut.
“Me kindlasti ei arva, et [parlamendis] esindamata parteide kõri kinni pigistamine oleks õige või põhjendatud,” ütles Liivik. “Kui on tulekul mõni uus erakond, kes veel ei ole Riigikogus esindatud, siis on tal üsna reaalne võimalus saada toetust.”
Justiitsministeeriumi otsus jätta parlamendiväliste parteide rahastamispõhimõtted muutmata ei suutnud aga vaigistada väikeparteide pahameelepuhangut. Laupäeval kogunesid Tallinnas viie väikepartei esindajad, kes kritiseerisid teravalt koalitsiooni kava annetuskeelu kompenseerimiseks kolmekordistada Riigikogus esindatud parteide rahastamist, kulutades selleks tuleva aasta eelarvest 60 mln krooni.
Eesti Demokraatliku Partei esimehe Jaan Laasi arvates peaks riik raha andma ka Riigikogus esindamata parteidele, kes praegu ei saa riigikassast sentigi.
“Kõik ametlikult registreeritud parteid, keda on praegu 15-16, peaksid saama riigieelarvelist toetust,” ütles Laas. “Meid aitaks juba 300.000 krooni aastas – siis saaks pidada bürood ja sekretäri.”
Justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõusse suhtub kahtlevalt ka Tartu Ülikooli politoloogiaõppejõud Allan Sikk.
“Tundub kahtlane seada erinevatele parteidele erinevaid standardeid, lähtuvalt nende esindatusest Riigikogus,” ütles Sikk, kelle hinnangul vajab analüüsi ka antud punkti vastavus põhiseadusega.
Siku sõnul pole ka mõtet paisutada parteide riiklikku rahastamist kolmekordseks, jättes samal ajal valimiskampaaniate kulud seadusega piiramata.
“Viimaste valimiste ajal Eestis toimunu oli sarnane võidurelvastumisele – võis rääkida võidureklaamistumisest, kus massireklaamiga üritati teisi parteisid ületada,” ütles Sikk. “Ma kahtlen, kas Eesti on valmis selleks, et hakata võidureklaamistumist kinni maksma riigieelarvelise rahastamisega.”
Koalitsioonilepingu järgi peaksid erakonnaseaduse muudatused jõustuma juba vähem kui kolme kuu pärast.
|
Uudised
Justiitsministeerium lubab väikeparteidele äriühingute annetusi
Justiitsministeerium lubab väikeparteidele äriühingute annetusi
Külli-Riin Tigasson, RVE, 06. oktoober, 2003
– – – – –
Riigikogus esindamata pisiparteidest pole juba tükk aega nii palju kuulda olnud kui nüüd, mil valitsuskoalitsioon plaanib parteide rahastamise aluste muutmist.
Justiitsministeeriumis algselt valminud erakonnaseaduse muudatuste eelnõu keelustanuks täielikult juriidiliste isikute annetused parteidele. Väikeparteide ja õiguskantsleri terava kriitika alla sattunud ministeerium muutis eelnõu leebemaks, jättes Riigikogus esindamata parteidele – erinevalt parlamendiparteidest – võimaluse saada annetusi nii äriühingutelt, sihtasutustelt kui mittetulundusühingutelt.
Justiitsministri nõuniku Ero Liiviku sõnul oli muudatus vajalik, et mitte takistada uute parteide poliitikassetulekut.
“Me kindlasti ei arva, et [parlamendis] esindamata parteide kõri kinni pigistamine oleks õige või põhjendatud,” ütles Liivik. “Kui on tulekul mõni uus erakond, kes veel ei ole Riigikogus esindatud, siis on tal üsna reaalne võimalus saada toetust.”
Justiitsministeeriumi otsus jätta parlamendiväliste parteide rahastamispõhimõtted muutmata ei suutnud aga vaigistada väikeparteide pahameelepuhangut. Laupäeval kogunesid Tallinnas viie väikepartei esindajad, kes kritiseerisid teravalt koalitsiooni kava annetuskeelu kompenseerimiseks kolmekordistada Riigikogus esindatud parteide rahastamist, kulutades selleks tuleva aasta eelarvest 60 mln krooni.
Eesti Demokraatliku Partei esimehe Jaan Laasi arvates peaks riik raha andma ka Riigikogus esindamata parteidele, kes praegu ei saa riigikassast sentigi.
“Kõik ametlikult registreeritud parteid, keda on praegu 15-16, peaksid saama riigieelarvelist toetust,” ütles Laas. “Meid aitaks juba 300.000 krooni aastas – siis saaks pidada bürood ja sekretäri.”
Justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõusse suhtub kahtlevalt ka Tartu Ülikooli politoloogiaõppejõud Allan Sikk.
“Tundub kahtlane seada erinevatele parteidele erinevaid standardeid, lähtuvalt nende esindatusest Riigikogus,” ütles Sikk, kelle hinnangul vajab analüüsi ka antud punkti vastavus põhiseadusega.
Siku sõnul pole ka mõtet paisutada parteide riiklikku rahastamist kolmekordseks, jättes samal ajal valimiskampaaniate kulud seadusega piiramata.
“Viimaste valimiste ajal Eestis toimunu oli sarnane võidurelvastumisele – võis rääkida võidureklaamistumisest, kus massireklaamiga üritati teisi parteisid ületada,” ütles Sikk. “Ma kahtlen, kas Eesti on valmis selleks, et hakata võidureklaamistumist kinni maksma riigieelarvelise rahastamisega.”
Koalitsioonilepingu järgi peaksid erakonnaseaduse muudatused jõustuma juba vähem kui kolme kuu pärast.