Tunnistajad ei taha kuidagi Korbi süüasjas kohtusse tulla
Osa tunnistajate ilmumata jätmise tõttu lükkas kohus eile Kohtla-Järve linnajuhtide Valeri Korbi ja Ene Erro kriminaalasja arutamise taas edasi. Kaks tunnistajat said istungi eiramise pärast trahvi.
Kohus otsustas eile määrata 2400 krooni suuruse rahatrahvi kohtusse mitteilmumise eest kunagisele volikogu esimehele Avo Blankinile ning endisele linnavalitsuse liikmele Tõnis Puusepale, kuna tõlgendas tunnistajate käitumist lugupidamatuseavaldusena kohtu vastu. Eilne istung oli pärast juunikuist istungit juba teine, kui kohus on pidanud kriminaalasja arutamise tunnistajate tulematajätmise tõttu edasi lükkama. Ka juunis said kaks tunnistajat mitteilmumise eest trahvi. Kokku jäi eile tulemata neli tunnistajat, kelle ütlusteta ei pidanud prokurör võimalikuks kohtuasja arutamisega edasi minna. Kohus aktsepteeris seda.
Lisatunnistajad linnavalitsusest
Kui ükski prokuröri neljast tunnistajast, kelle ütlusi prokurör kuulda soovis, ei ole praegu tööalaselt seotud Kohtla-Järve linnavalitsusega, siis Korbi kaitsja Monika Mägi taotles eile lisatunnistajate ütluste kuulamist. Kõik kolm tunnistajat on praegu tööl linnavalitsuses ja kinnitasid kui ühest suust vastupidiselt süüdistusele, et aastatel 1996-1997, mil toonasele linnapeale Korbile maksti tähtpäevade puhul toetusi, arutas neid ka linnavalitsus.
Mõningat arusaamatust tekitasid aga Kohtla-Järve ühisgümnaasiumi direktori Ülle Kumpini ütlused, tema oli aastatel 1997-1998 linnavalitsuse liige ühiskondlikel alustel. Kumpin kinnitas eile, et preemia maksmised arutati linnavalitsuses eelnevalt läbi. Kohus juhtis seejärel tunnistaja tähelepanu sellele, et 1999. aastal kaitsepolitsei uurijale antud tunnistustes rääkis ta vastupidist ja kinnitas oma allkirjaga ütlusi, mille järgi linnavalitsus toetuste maksmise küsimust ei arutanud. Kumpin väitis toona, et neid küsimusi polnud ka päevakorras.
Eri moodi tõde
“Ma ei oska öelda, miks ma siis nii vastasin,” sõnas Kumpin. Seejärel teatas Kumpin, et ta ei lugenud uurija kirjutatud ütluste protokolli läbi, kui pani sellele oma allkirja alla ja kinnitas kirjalikult, et tema sõnad on õigesti kirja pandud. Kohtunik Anu Ammer ei suutnud seepeale oma imestust varjata: “Te töötate koolidirektorina, te ei loe dokumenti läbi ja kirjutate alla, et olete selle läbi lugenud. Olete kõrgharidusega inimene, kes saab aru, millele ta alla kirjutab. Ma palun teilt ikkagi selgitust, miks teie ütlused erinevad.”
“Nii palju aega on mööda läinud, et ma ei mäleta. Mäletan vaid fakti, et me arutasime toetusi. Praegu ma räägin tõtt ja ka siis rääkisin omamoodi tõtt,” kinnitas Kumpin. Ta möönis siiski, et on tõenäoline, et mäletas 1999. aastal ütlusi andes sündmusi täpsemalt kui praegu.
Mitme tunnistaja puudumise tõttu ei saanud kohus eile avaldada ka nende eeluurimisel antud ütlusi ja lükkas asja arutamise 26. novembrile.
Praegust Kohtla-Järve volikogu esimeest Valeri Korbi ja linnasekretäri Ene Errot süüdistatakse selles, et nad riisusid ebaseaduslikult linna raha, kui aastatel 1996-1997 maksti linnapeana töötanud Korbile preemiaid. Kokku sai Korb toona 43 650 krooni, mis maksti talle jõulupühade, iseseisvuspäeva, jaanipäeva ning taasiseseisvumispäeva puhul. Korbile pannakse süüks ka seda, et soovides hiljem jälgi peita, võltsis ta linnavalitsuse istungite protokolle, lisades neile punkte, nagu oleks linnavalitsus oma istungitel Korbile preemiate määramist arutanud.
Juunikuisel kohtuistungil kinnitasid mitmed tunnistajad, et linnavalitsus preemiate maksmise küsimust ei arutanud. Üks neist, Olga Fjodorova rääkis, et koostas hiljem, kui kaitsepolitsei asja vastu huvi hakkas tundma, uued linnavalitsuse istungiprotokollid, millest nähtub, et Korbile toetuste maksmise küsimust siiski arutati. Fjodorova jutust selgus, et ta tegi seda oma ülemuse Ene Erro näpunäidete järgi, et preemiate maksmine tagantjärele “seadustada”.
Selle kriminaalasja tõttu kaotas Valeri Korb tänavu juunis linnapea koha, kui Tartu ringkonnakohus tunnistas tema valimise linnapeaks esitatud kriminaalsüüdistuse tõttu seadusevastaseks. Korb kaebas otsuse riigikohtusse, kes eile tema kaebust arutas. Otsust veel ei ole.
ERIK KALDA
Reede, 3.10.2003
Uudised
V. Korbi ja E. Erro kriminaalasja arutamise neljas aasta
Tunnistajad ei taha kuidagi Korbi süüasjas kohtusse tulla
Osa tunnistajate ilmumata jätmise tõttu lükkas kohus eile Kohtla-Järve linnajuhtide Valeri Korbi ja Ene Erro kriminaalasja arutamise taas edasi. Kaks tunnistajat said istungi eiramise pärast trahvi.
Kohus otsustas eile määrata 2400 krooni suuruse rahatrahvi kohtusse mitteilmumise eest kunagisele volikogu esimehele Avo Blankinile ning endisele linnavalitsuse liikmele Tõnis Puusepale, kuna tõlgendas tunnistajate käitumist lugupidamatuseavaldusena kohtu vastu. Eilne istung oli pärast juunikuist istungit juba teine, kui kohus on pidanud kriminaalasja arutamise tunnistajate tulematajätmise tõttu edasi lükkama. Ka juunis said kaks tunnistajat mitteilmumise eest trahvi. Kokku jäi eile tulemata neli tunnistajat, kelle ütlusteta ei pidanud prokurör võimalikuks kohtuasja arutamisega edasi minna. Kohus aktsepteeris seda.
Lisatunnistajad linnavalitsusest
Kui ükski prokuröri neljast tunnistajast, kelle ütlusi prokurör kuulda soovis, ei ole praegu tööalaselt seotud Kohtla-Järve linnavalitsusega, siis Korbi kaitsja Monika Mägi taotles eile lisatunnistajate ütluste kuulamist. Kõik kolm tunnistajat on praegu tööl linnavalitsuses ja kinnitasid kui ühest suust vastupidiselt süüdistusele, et aastatel 1996-1997, mil toonasele linnapeale Korbile maksti tähtpäevade puhul toetusi, arutas neid ka linnavalitsus.
Mõningat arusaamatust tekitasid aga Kohtla-Järve ühisgümnaasiumi direktori Ülle Kumpini ütlused, tema oli aastatel 1997-1998 linnavalitsuse liige ühiskondlikel alustel. Kumpin kinnitas eile, et preemia maksmised arutati linnavalitsuses eelnevalt läbi. Kohus juhtis seejärel tunnistaja tähelepanu sellele, et 1999. aastal kaitsepolitsei uurijale antud tunnistustes rääkis ta vastupidist ja kinnitas oma allkirjaga ütlusi, mille järgi linnavalitsus toetuste maksmise küsimust ei arutanud. Kumpin väitis toona, et neid küsimusi polnud ka päevakorras.
Eri moodi tõde
“Ma ei oska öelda, miks ma siis nii vastasin,” sõnas Kumpin. Seejärel teatas Kumpin, et ta ei lugenud uurija kirjutatud ütluste protokolli läbi, kui pani sellele oma allkirja alla ja kinnitas kirjalikult, et tema sõnad on õigesti kirja pandud. Kohtunik Anu Ammer ei suutnud seepeale oma imestust varjata: “Te töötate koolidirektorina, te ei loe dokumenti läbi ja kirjutate alla, et olete selle läbi lugenud. Olete kõrgharidusega inimene, kes saab aru, millele ta alla kirjutab. Ma palun teilt ikkagi selgitust, miks teie ütlused erinevad.”
“Nii palju aega on mööda läinud, et ma ei mäleta. Mäletan vaid fakti, et me arutasime toetusi. Praegu ma räägin tõtt ja ka siis rääkisin omamoodi tõtt,” kinnitas Kumpin. Ta möönis siiski, et on tõenäoline, et mäletas 1999. aastal ütlusi andes sündmusi täpsemalt kui praegu.
Mitme tunnistaja puudumise tõttu ei saanud kohus eile avaldada ka nende eeluurimisel antud ütlusi ja lükkas asja arutamise 26. novembrile.
Praegust Kohtla-Järve volikogu esimeest Valeri Korbi ja linnasekretäri Ene Errot süüdistatakse selles, et nad riisusid ebaseaduslikult linna raha, kui aastatel 1996-1997 maksti linnapeana töötanud Korbile preemiaid. Kokku sai Korb toona 43 650 krooni, mis maksti talle jõulupühade, iseseisvuspäeva, jaanipäeva ning taasiseseisvumispäeva puhul. Korbile pannakse süüks ka seda, et soovides hiljem jälgi peita, võltsis ta linnavalitsuse istungite protokolle, lisades neile punkte, nagu oleks linnavalitsus oma istungitel Korbile preemiate määramist arutanud.
Juunikuisel kohtuistungil kinnitasid mitmed tunnistajad, et linnavalitsus preemiate maksmise küsimust ei arutanud. Üks neist, Olga Fjodorova rääkis, et koostas hiljem, kui kaitsepolitsei asja vastu huvi hakkas tundma, uued linnavalitsuse istungiprotokollid, millest nähtub, et Korbile toetuste maksmise küsimust siiski arutati. Fjodorova jutust selgus, et ta tegi seda oma ülemuse Ene Erro näpunäidete järgi, et preemiate maksmine tagantjärele “seadustada”.
Selle kriminaalasja tõttu kaotas Valeri Korb tänavu juunis linnapea koha, kui Tartu ringkonnakohus tunnistas tema valimise linnapeaks esitatud kriminaalsüüdistuse tõttu seadusevastaseks. Korb kaebas otsuse riigikohtusse, kes eile tema kaebust arutas. Otsust veel ei ole.
ERIK KALDA
Reede, 3.10.2003