Uued Bellid*
Ede Schank / Aet Süvari / Birgit Püve Eesti Ekspress, 10.09.2003
 |
 |
|
| Jaan Tallinn, Priit Kasesalu ja Ahti Heinla. (Aivar Juhanson) |
|
|
|
Kolm noormeest Tallinnast tegid tasuta internetitelefoni, mis võib tulevikus sideäri pea peale pöörata.
Kui Rootsi Tele2 tahtis 1999 luua endale Everyday-nimelist meelelahutusportaali, läks asjaga nii kiireks, et töö pidi valmis saama nädalaga. Internetti pandi üles kuulutus, et võetakse tööle programmeerijad, 5000 (!) krooni päev.
Koolipõlvest lahutamatud sõbrad Jaan Tallinn, Priit Kasesalu ja Ahti Heinla (kõik 31) võtsid konkursitingimused ette, aga avastasid, et pole kuulnudki nõutud “keeleoskusest”, milles rakendus tuleks luua. Netist tõmmati juhendid, asi tehti endale selgeks, nädalavahetusel nokitseti… ja esmaspäeval oli töö valmis. Teiste sõnadega: selleks ajaks, kui tööandja ootas alles ideed, oli poistel juba lahendus olemas.
Everyday rootslastest omanikele avaldas selline pühendumine muljet. Varem oma firmaga Bluemoon Interactive arvutimänge loonud ja sellega peost suhu elanud kolm sõpra sattusid kullasoonele.
Arvutispets Linnar Viik, kes aitas rootslastel valikut teha, tunnistab, et suhtus mängudemaailma poistesse alguses skeptiliselt. “Aga nende lühiajaline ja väga konkreetne pühendumine – ja mitte mingi esimese kättejuhtuva vahendiga – oli muljetavaldav. Neil ei olnud riiulilt võtta kompetentsi, aga nad omandasid selle kohutavalt lühikese ajaga.”
Kui kolm aastat tagasi puhkes Ameerikas suur kära failivahetusprogrammi Napster üle, tuli Everyday juhil Niklas Zennströmil ja tema taanlasest sõbral Janus Friisil mõte teha uus ja parem ilma keskserveri vahenduseta töötav programm.
“Ei pidanud olema ajuhiiglane, et need kolm poissi üles korjata,” meenutab Zennström. KaZaA kirjutati valmis nelja kuuga.
Noormehed ise jäävad tagasihoidlikuks. “Nad tegelevad keskmise eestlase kohta liiga palju omade asjade ning liiga vähe kehkenpükslusega,” ütleb tehnokratt Peeter Marvet. “Nad teevad mõnuga tööd ega viitsi eriti tegelda küsimustega nagu karjäär ja lobisemine oma edust.”
Kasesalu kirjeldavad kolleegid kui klassikalist patsiga poissi mängufilmist – pikkade sorakil juustega arvutifriigina, kelle lõpututest arvuti taga veedetud tundidest annab aimu ka tema üsna kehakas kogu.
Heinla kasutab kõik tööst vabad hetked reisimiseks. Ta armastab maailma avastada mitte ainult horisontaalselt, vaid ka vertikaalselt – suurim vallutatud kõrgus on üle 4000 meetri.
Tallinn veedab suurema osa ajast kodus arvuti taga, aga tema pereõnne ei ole see rikkunud – tal on kaks pisikest tütart.
“Me oleme programmeerijad, me ei ole rokkstaarid,” ütleb Tallinn. Ahti Heinla on Ekspressi intervjuu tegemise ajaks pikemaks Indiasse sõitnud. Priit Kasesalu “ei viitsi” intervjuud anda.
Programmeerijate mõistes käib jutt siiski staaridest. KaZaAd kasutavad üle maailma kümned miljonid inimesed. Vürtsi lisab KaZaA vastu algatatud kohtuasi.
Edu ei ole Bluemooni arendusajusid uinutanud. Hiljuti sai pärast aastapikkust arendustööd valmis internetitelefon Skype. Esimese kuue päevaga korjas tasuta helistamise võimalus üle 15 000 kasutaja.
Arvutikoolitaja Henn Sarv, kes on Skype’i katsetanud, on sellega oma sõnul mobiiliarvelt juba tund aega kõneaega kokku hoidnud. “Eks ta on praegu rohkem tore mänguasi, sest kasutajate ring on ikkagi veel nii väike. Kuigi teda saaks kasutada üle maailma, ei ole just paljudel piisavalt kiireid ja kõigi vajalike vidinatega varustatud arvuteid.”
Tallinn ütleb, et kolmik jälgib Skype’i edu õhinaga. “Raske on ette kujutada midagi kihvtimat kui see, mis Skype’iga toimub!”
Kolmikul on koostöös Zennströmi ja Friisiga küpsemas juba uus idee. Sellest on aga veel vara rääkida.
“Nad on oma imidžit hästi hoidnud ja töö eest ka väga korralikku raha saanud, neid ei ole kurjasti ära kasutatud,” hindab Viik. “Aga julgust võiks neil endil ehk veidi rohkemgi olla – selle viimase asja oleksid nad võinud täiesti ise teha, aga tegid palgatöölistena.”
Tallinn vastab: “Parem varblane peos kui tuvi katusel.”
* Telefoni leiutas ameeriklane Alexander Graham Bell.
XXX
(14.10.2003)
Eestlaste kõneprogramm Skype vallutab maailma
Sten A. Hankewitz, Raigo Neudorf
 Skype’il üle maailma rohkem kui miljon kasutajat
Perearstid suhtlevad Skype’i abil patsientidega
|
 |
|
Perearst Tarmo Loogus on Skype’i programmi kaudu patsiente nõustanud. Tema sõnul räägivad programmi kasuks tasuta kasutamisvõimalus ning hea kõnekvaliteet.
Foto: Priit Simson |
|
Eestlaste ja rootslaste loodud tasuta telefonikõnesid pakkuv programm Skype vallutab maailma, isegi The New York Times pühendas loo programmile, mida kasutab maailmas juba üle miljoni inimese.
Rootslased Niklas Zennström ja Janus Friis ning eestlased Ahti Heinla, Priit Kasesalu ning Jaan Tallinn valmistasid 2000. aastal populaarse failijagamisprogrammi Kazaa lähtekoodi, seda just ajal, kui Napster oli sulgemisohus ning failijagajad otsisid uut võimalust.
Uskumatult populaarne
Kazaa sai uskumatult populaarseks ning Zennström ja Friis müüsid oma firma Sharman Networksile, kes seda siiamaani arendab ja allalaadimiseks pakub.
Pärast seda otsustasid nad luua uue ettevõtte, võttes kampa samad eestlastest programmeerijad, kes neid Kazaa juures aitasid, lisandus veel üks programmeerija, kelle nimi on Toivo Annus. Uus ettevõte valmistas taas ülipopulaarse tarkvara – Skype’i, millega saab interneti vahendusel teha tasuta telefonikõnesid üle maailma, ainuke eeldus on, et inimestel, kes omavahel sedakaudu kõnelevad, on mõlemal Skype installeeritud.
New York Times kirjutas taas ühest American Dreami eduloost – 29. augustil lasi noorte meeste firma välja esimese versiooni Skype’i tarkvarast ning oktoobri alguseks oli selle alla laadinud juba üle miljoni inimese.
“See on võimalus teha midagi, mis on segadust tekitav positiivsel viisil,” ütles Zennström. “Meil on Skype’iga suured ambitsioonid – teha ta globaalseks telefonifirmaks.”
Vaid heli Rootsist Skype’i väljatöötamisel osalenud Jaan Tallinn ütles, et tasuta telefoniprogramm töötati algusest lõpuni välja Eestis, välja arvatud selle heliosa, mis tehti Rootsis. Seega valmis suurem osa tööst siinsete tegijate käe all. Tallinna sõnul on seostatud Skype’i kokkukirjutamist seni peamiselt nelja eestlasega. “Tegelikult on team, kes selle asjaga tegeleb, suurem.”
Tallinna sõnul ei uskunud Skype’i väljatöötajad, et telefoniprogramm nii lühikese ajaga säärase populaarsuse saavutab.
Isegi 37-aastane Zennström ja 27-aastane Friis on üllatunud, kui hästi Stockholmi firma toode populaarsust kogub – firma ei ole kulutanud sentigi turunduse peale.
Praegu ei teeni ettevõte midagi, kuid firmajuhid soovivad hakata pakkuma inimestele ka premium-teenuseid raha eest.
Perearst Tarmo Looguse sõnul on ta Skype’i programmi kasutanud patsientidele konsultatsiooni andmiseks, kui ta töötas perearstikeskus.ee-s. Loogus märkis, et kuna programmi kasutamine on tasuta, on see hea võimalus perearstil ja patsiendil omavahel suhelda. Ainuke tingimus on, et mõlemad pooled oleksid varustatud vajaliku kiiruse ning varustusega arvutiga. “Skype on mugav võimalus patsiendiga suhelda. 90 protsendil juhtudest on Skype’i kaudu tehtud kõne hea kvaliteediga, olles võrreldav GSM võrgu kõnedega,” lausus Loogus.
Räägitud on ka teemal, et talvel kavatseb Skype hakata pakkuma tarkvara, millega saab helistada tavatelefonile, ning seda “märkimisväärselt madalama” tasu eest kui maksab tavatelefoniteenus praegu. “See on asi, millest ma rääkida ei saa,” kommenteeris Jaan Tallinn.
|
 |
Uudised
VE: Bellid Tallinnast
Uued Bellid*
Ede Schank / Aet Süvari / Birgit Püve Eesti Ekspress, 10.09.2003
KaZaA karmid seosed
7. septembril kirjutas New York Times, et failivahetusprogramme Kazaa (eestlaste loodud) ja Morpheus ei kasutata mitte ainult muusika, vaid ka pornograafia, s.h lasteporno vahendamiseks. Selle taga on muusikatöösturite sõda piraatluse ning tasuta failivahetusprogrammide vastu.
Sony Music Entertainmenti tegevjuht Andrew Lack ütleb International Herald Tribune´is, et muusikatöösturi ja lapsevanemana on ta šokeeritud, et neid programme on kasutatud ka peibutuseks sellise tõsiselt inetu asja juurde.
Skeptikud peavad süüdistusi muusikatöösturite küüniliseks ettevõtmiseks, sest sellega tahavad viimased ilmselt tõmmata tähelepanu enesele seksi ja vägivalda puudutavate teemadega.
KaZaA õigusi omava Sharman Networksi esindaja Philip Corwini arvates on tegemist ebaausate seoste otsimisega: “Nad tahavad meid seostada ebaõiglaselt ühiskonnas kõige jubedama asja, lastepornoga.”
Kolm noormeest Tallinnast tegid tasuta internetitelefoni, mis võib tulevikus sideäri pea peale pöörata.
Kui Rootsi Tele2 tahtis 1999 luua endale Everyday-nimelist meelelahutusportaali, läks asjaga nii kiireks, et töö pidi valmis saama nädalaga. Internetti pandi üles kuulutus, et võetakse tööle programmeerijad, 5000 (!) krooni päev.
Koolipõlvest lahutamatud sõbrad Jaan Tallinn, Priit Kasesalu ja Ahti Heinla (kõik 31) võtsid konkursitingimused ette, aga avastasid, et pole kuulnudki nõutud “keeleoskusest”, milles rakendus tuleks luua. Netist tõmmati juhendid, asi tehti endale selgeks, nädalavahetusel nokitseti… ja esmaspäeval oli töö valmis. Teiste sõnadega: selleks ajaks, kui tööandja ootas alles ideed, oli poistel juba lahendus olemas.
Everyday rootslastest omanikele avaldas selline pühendumine muljet. Varem oma firmaga Bluemoon Interactive arvutimänge loonud ja sellega peost suhu elanud kolm sõpra sattusid kullasoonele.
Arvutispets Linnar Viik, kes aitas rootslastel valikut teha, tunnistab, et suhtus mängudemaailma poistesse alguses skeptiliselt. “Aga nende lühiajaline ja väga konkreetne pühendumine – ja mitte mingi esimese kättejuhtuva vahendiga – oli muljetavaldav. Neil ei olnud riiulilt võtta kompetentsi, aga nad omandasid selle kohutavalt lühikese ajaga.”
Kui kolm aastat tagasi puhkes Ameerikas suur kära failivahetusprogrammi Napster üle, tuli Everyday juhil Niklas Zennströmil ja tema taanlasest sõbral Janus Friisil mõte teha uus ja parem ilma keskserveri vahenduseta töötav programm.
“Ei pidanud olema ajuhiiglane, et need kolm poissi üles korjata,” meenutab Zennström. KaZaA kirjutati valmis nelja kuuga.
Noormehed ise jäävad tagasihoidlikuks. “Nad tegelevad keskmise eestlase kohta liiga palju omade asjade ning liiga vähe kehkenpükslusega,” ütleb tehnokratt Peeter Marvet. “Nad teevad mõnuga tööd ega viitsi eriti tegelda küsimustega nagu karjäär ja lobisemine oma edust.”
Kasesalu kirjeldavad kolleegid kui klassikalist patsiga poissi mängufilmist – pikkade sorakil juustega arvutifriigina, kelle lõpututest arvuti taga veedetud tundidest annab aimu ka tema üsna kehakas kogu.
Heinla kasutab kõik tööst vabad hetked reisimiseks. Ta armastab maailma avastada mitte ainult horisontaalselt, vaid ka vertikaalselt – suurim vallutatud kõrgus on üle 4000 meetri.
Tallinn veedab suurema osa ajast kodus arvuti taga, aga tema pereõnne ei ole see rikkunud – tal on kaks pisikest tütart.
“Me oleme programmeerijad, me ei ole rokkstaarid,” ütleb Tallinn. Ahti Heinla on Ekspressi intervjuu tegemise ajaks pikemaks Indiasse sõitnud. Priit Kasesalu “ei viitsi” intervjuud anda.
Programmeerijate mõistes käib jutt siiski staaridest. KaZaAd kasutavad üle maailma kümned miljonid inimesed. Vürtsi lisab KaZaA vastu algatatud kohtuasi.
Edu ei ole Bluemooni arendusajusid uinutanud. Hiljuti sai pärast aastapikkust arendustööd valmis internetitelefon Skype. Esimese kuue päevaga korjas tasuta helistamise võimalus üle 15 000 kasutaja.
Arvutikoolitaja Henn Sarv, kes on Skype’i katsetanud, on sellega oma sõnul mobiiliarvelt juba tund aega kõneaega kokku hoidnud. “Eks ta on praegu rohkem tore mänguasi, sest kasutajate ring on ikkagi veel nii väike. Kuigi teda saaks kasutada üle maailma, ei ole just paljudel piisavalt kiireid ja kõigi vajalike vidinatega varustatud arvuteid.”
Tallinn ütleb, et kolmik jälgib Skype’i edu õhinaga. “Raske on ette kujutada midagi kihvtimat kui see, mis Skype’iga toimub!”
Kolmikul on koostöös Zennströmi ja Friisiga küpsemas juba uus idee. Sellest on aga veel vara rääkida.
“Nad on oma imidžit hästi hoidnud ja töö eest ka väga korralikku raha saanud, neid ei ole kurjasti ära kasutatud,” hindab Viik. “Aga julgust võiks neil endil ehk veidi rohkemgi olla – selle viimase asja oleksid nad võinud täiesti ise teha, aga tegid palgatöölistena.”
Tallinn vastab: “Parem varblane peos kui tuvi katusel.”
* Telefoni leiutas ameeriklane Alexander Graham Bell.
XXX
(14.10.2003)
Foto: Priit Simson
Eestlaste ja rootslaste loodud tasuta telefonikõnesid pakkuv programm Skype vallutab maailma, isegi The New York Times pühendas loo programmile, mida kasutab maailmas juba üle miljoni inimese.
Rootslased Niklas Zennström ja Janus Friis ning eestlased Ahti Heinla, Priit Kasesalu ning Jaan Tallinn valmistasid 2000. aastal populaarse failijagamisprogrammi Kazaa lähtekoodi, seda just ajal, kui Napster oli sulgemisohus ning failijagajad otsisid uut võimalust.
Uskumatult populaarne
Kazaa sai uskumatult populaarseks ning Zennström ja Friis müüsid oma firma Sharman Networksile, kes seda siiamaani arendab ja allalaadimiseks pakub.
Pärast seda otsustasid nad luua uue ettevõtte, võttes kampa samad eestlastest programmeerijad, kes neid Kazaa juures aitasid, lisandus veel üks programmeerija, kelle nimi on Toivo Annus. Uus ettevõte valmistas taas ülipopulaarse tarkvara – Skype’i, millega saab interneti vahendusel teha tasuta telefonikõnesid üle maailma, ainuke eeldus on, et inimestel, kes omavahel sedakaudu kõnelevad, on mõlemal Skype installeeritud.
New York Times kirjutas taas ühest American Dreami eduloost – 29. augustil lasi noorte meeste firma välja esimese versiooni Skype’i tarkvarast ning oktoobri alguseks oli selle alla laadinud juba üle miljoni inimese.
“See on võimalus teha midagi, mis on segadust tekitav positiivsel viisil,” ütles Zennström. “Meil on Skype’iga suured ambitsioonid – teha ta globaalseks telefonifirmaks.”
Vaid heli Rootsist Skype’i väljatöötamisel osalenud Jaan Tallinn ütles, et tasuta telefoniprogramm töötati algusest lõpuni välja Eestis, välja arvatud selle heliosa, mis tehti Rootsis. Seega valmis suurem osa tööst siinsete tegijate käe all. Tallinna sõnul on seostatud Skype’i kokkukirjutamist seni peamiselt nelja eestlasega. “Tegelikult on team, kes selle asjaga tegeleb, suurem.”
Tallinna sõnul ei uskunud Skype’i väljatöötajad, et telefoniprogramm nii lühikese ajaga säärase populaarsuse saavutab.
Isegi 37-aastane Zennström ja 27-aastane Friis on üllatunud, kui hästi Stockholmi firma toode populaarsust kogub – firma ei ole kulutanud sentigi turunduse peale.
Praegu ei teeni ettevõte midagi, kuid firmajuhid soovivad hakata pakkuma inimestele ka premium-teenuseid raha eest.
Perearst Tarmo Looguse sõnul on ta Skype’i programmi kasutanud patsientidele konsultatsiooni andmiseks, kui ta töötas perearstikeskus.ee-s. Loogus märkis, et kuna programmi kasutamine on tasuta, on see hea võimalus perearstil ja patsiendil omavahel suhelda. Ainuke tingimus on, et mõlemad pooled oleksid varustatud vajaliku kiiruse ning varustusega arvutiga. “Skype on mugav võimalus patsiendiga suhelda. 90 protsendil juhtudest on Skype’i kaudu tehtud kõne hea kvaliteediga, olles võrreldav GSM võrgu kõnedega,” lausus Loogus.
Räägitud on ka teemal, et talvel kavatseb Skype hakata pakkuma tarkvara, millega saab helistada tavatelefonile, ning seda “märkimisväärselt madalama” tasu eest kui maksab tavatelefoniteenus praegu. “See on asi, millest ma rääkida ei saa,” kommenteeris Jaan Tallinn.