Ilves ennustab Venemaa leebumist
 Kai Kalamees
 Ilves usub, et Eesti astumine Euroopa Liitu parandab suhteid Venemaaga
Kõige karmimalt on seni Kremli kahepalgelisuse eest hoiatanud Siim Kallas
|
 |
|
Endine välisminister ja diplomaat Toomas Hendrik Ilves tõi eurodebatti Vene kaardi positiivse poole. “Olgem targad ja lõigakem euroliidu liikmetena esimestena kasu suhete korrastamisest Venemaaga,” kutsus Ilves üles.
Foto: Raigo Pajula |
|
Eksvälisminister Toomas Hendrik Ilves usub, et Eesti astumine Euroopa Liitu sunnib Venemaad hülgama oma üleoleva suhtumise Eestisse, mis toob kaasa topelttollide kadumise ja piirilepingu sõlmimise.
“Eeldan, et ühinemisel EL-iga Venemaa jõhker poliitika kaob,” märkis Ilves. “Eeldan Venemaa leebumist. Talle on siis oluline arendada häid suhteid Eestiga.”
Topelttollid muutuvad Ilvese veendumuse kohaselt õige pea eeskätt Venemaa probleemiks, kes ei saa enam euroliidu ühe osaga mängida. Juba praegu on EL Venemaa suurim kaubanduspartner, mistõttu ei hakka Venemaa oma kaubandussuhetega riskima.
Ka piirilepingu puudumine muutub Ilvese väitel pärast 2004. aasta 1. maid pigem Venemaa mureks, sest Eesti piirist saab siis EL-i piir. Peale Eesti–Vene suhete paranevad EL-i laienemise järel ka Venemaa suhted Leedu ja Lätiga, sest surveavaldused pole enam idanaabri huvides, ennustas ta.
“Viimased 12 aastat on Venemaa poliitiline ja majanduslik surve Balti riikide, eriti Läti suunas olnud pidev,” sõnas Ilves. “EL-i liikmena on meil võimalus loobuda kaitsepositsioonist ja rünnakute tõrjumisest.”
Näiteks Põhjamaade koostöö raames tuleb Venemaal arvestada nii Eesti, Läti kui ka Poola seisukohtadega, et mitte jääda ilma euroliidu programmide rahast.
Ilvese kinnitusel loobub Venemaa paratamatult ka oma senisest jahedast ja ignoreerivast hoiakust Ungari, Poola, T‰ehhi ja Slovakkia suhtes. Juba aastaid teevad Vene tipp-poliitikud meelsasti visiite Euroopa pealinnadesse ja Soome, kuid ei käi Ida-Euroopa riikides.
EL-i laienemine aitab kaotada ka Lääne-Euroopa sagedast sinisilmset Venemaa-poliitikat. “Seitsmel Ida-Euroopa riigil on Nõukogude Liiduga pikaajalised kogemused, head teadmised Venemaast ja hea vene keele oskus,” ütles Ilves. “Soome pole siis enam “vene ekspert”, kelle poole pöörduda.” Praegu kipub ekspertriigi rolli üle võtma Poola, kuigi see võimalus oleks ka Eestil oma teadmiste ja sidemete juures, lisas ta.
Mõõdukate ühe juhtpoliitiku kinnitusel on senises euroväitluses kasutatud nn Vene kaarti ühesuunaliselt ja hirmutades. “Ei saa alahinnata Siim Kallase, Endel Lippmaa ja Jüri Luige argumente Vene ohust. Ent oluline on rääkida ka headest külgedest,” sõnas ta.
Kõige teravamalt on Kremli kahepalgelise ja Eestit ohustava poliitika eest hoiatanud Reformierakonna esimees Siim Kallas.
Kümnendik rahvast ei tea hääletuspäeva
Augusti lõpus ei osanud kümme protsenti kodanikest öelda, millal toimub Euroopa Liiduga ühinemist otsustav rahvahääletus.
Emori uuringu järgi teadis siis 83 protsenti valimisealistest kodanikest täpselt, millal otsustatakse Eesti tulevik. Juuni esimesel poolel oli 14. september jõudnud 27 protsendi inimeste teadvusesse.
EL-i infosekretariaadi juhataja Hannes Rummi sõnul näitab hüppeliselt kasvanud informeeritute hulk, et hääletusele kutsuvad reklaamid on end õigustanud. Veebruaris oskas vaid kaks protsenti kodanikest referendumipäeva täpselt nimetada. EPL
|
Uudised
VE: Ilves, Toomas Hendrik – diplomaat poliitik
(05.09.2003)
Foto: Raigo Pajula
Eksvälisminister Toomas Hendrik Ilves usub, et Eesti astumine Euroopa Liitu sunnib Venemaad hülgama oma üleoleva suhtumise Eestisse, mis toob kaasa topelttollide kadumise ja piirilepingu sõlmimise.
“Eeldan, et ühinemisel EL-iga Venemaa jõhker poliitika kaob,” märkis Ilves. “Eeldan Venemaa leebumist. Talle on siis oluline arendada häid suhteid Eestiga.”
Topelttollid muutuvad Ilvese veendumuse kohaselt õige pea eeskätt Venemaa probleemiks, kes ei saa enam euroliidu ühe osaga mängida. Juba praegu on EL Venemaa suurim kaubanduspartner, mistõttu ei hakka Venemaa oma kaubandussuhetega riskima.
Ka piirilepingu puudumine muutub Ilvese väitel pärast 2004. aasta 1. maid pigem Venemaa mureks, sest Eesti piirist saab siis EL-i piir. Peale Eesti–Vene suhete paranevad EL-i laienemise järel ka Venemaa suhted Leedu ja Lätiga, sest surveavaldused pole enam idanaabri huvides, ennustas ta.
“Viimased 12 aastat on Venemaa poliitiline ja majanduslik surve Balti riikide, eriti Läti suunas olnud pidev,” sõnas Ilves. “EL-i liikmena on meil võimalus loobuda kaitsepositsioonist ja rünnakute tõrjumisest.”
Näiteks Põhjamaade koostöö raames tuleb Venemaal arvestada nii Eesti, Läti kui ka Poola seisukohtadega, et mitte jääda ilma euroliidu programmide rahast.
Ilvese kinnitusel loobub Venemaa paratamatult ka oma senisest jahedast ja ignoreerivast hoiakust Ungari, Poola, T‰ehhi ja Slovakkia suhtes. Juba aastaid teevad Vene tipp-poliitikud meelsasti visiite Euroopa pealinnadesse ja Soome, kuid ei käi Ida-Euroopa riikides.
EL-i laienemine aitab kaotada ka Lääne-Euroopa sagedast sinisilmset Venemaa-poliitikat. “Seitsmel Ida-Euroopa riigil on Nõukogude Liiduga pikaajalised kogemused, head teadmised Venemaast ja hea vene keele oskus,” ütles Ilves. “Soome pole siis enam “vene ekspert”, kelle poole pöörduda.” Praegu kipub ekspertriigi rolli üle võtma Poola, kuigi see võimalus oleks ka Eestil oma teadmiste ja sidemete juures, lisas ta.
Mõõdukate ühe juhtpoliitiku kinnitusel on senises euroväitluses kasutatud nn Vene kaarti ühesuunaliselt ja hirmutades. “Ei saa alahinnata Siim Kallase, Endel Lippmaa ja Jüri Luige argumente Vene ohust. Ent oluline on rääkida ka headest külgedest,” sõnas ta.
Kõige teravamalt on Kremli kahepalgelise ja Eestit ohustava poliitika eest hoiatanud Reformierakonna esimees Siim Kallas.
Kümnendik rahvast ei tea hääletuspäeva
Augusti lõpus ei osanud kümme protsenti kodanikest öelda, millal toimub Euroopa Liiduga ühinemist otsustav rahvahääletus.
Emori uuringu järgi teadis siis 83 protsenti valimisealistest kodanikest täpselt, millal otsustatakse Eesti tulevik. Juuni esimesel poolel oli 14. september jõudnud 27 protsendi inimeste teadvusesse.
EL-i infosekretariaadi juhataja Hannes Rummi sõnul näitab hüppeliselt kasvanud informeeritute hulk, et hääletusele kutsuvad reklaamid on end õigustanud. Veebruaris oskas vaid kaks protsenti kodanikest referendumipäeva täpselt nimetada. EPL