Eesti teadus ja eesti kultuur
Endel Lippmaa, akadeemik, 12.04.2004
Akadeemik Endel Lippmaa on vastu Eesti teaduse konnatiigistumisele ning kinnitab, et teadlase hindamisel peab lähtuma tema tuntusest teadusmaailmas.
Juba kaks kuud kestab arutelu Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste finantseerimise üle. Esinenud on Jüri Talvet, Jüri Allik, Ülo Valk, Kristiina Ross, Helle Martinson, Mihhail Lotman, Mati Hint jt. Kogu arutelu teemaks on teadus, kuid sisuks on raha.
Ja tõepoolest, teadmuste leidmine ja levitamine ning selleks kuluv raha on need kaks vaala, mille peal elab iga liiki teadmus kultuurist ja kodu-uurimisest teaduse ja tehnikani ning neist filosoofia kaudu edasi religioonide ja kirikuni.
Teadmuste edukas levitamine annab levitajale kaalu, mille tegelikuks ning tihti hoolsalt varjatuks jäetud mõõduks on raha.
Võrrelda võrreldamatut
Kogu arutelu näitab, et raha vähegi õigeks jagamiseks tuleb kuidagi mõõta ja võrrelda näiliselt võrreldamatut, nimelt nende iseliigiliste teadmuste vajalikkust, kaalukust ja mõju.
Et niisugune ühiskäsitlus on võimalik, demonstreerib kenasti Nobeli laureaat, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige professor Richard Ernst, kes publitseerib töid nii raadiospektroskoopia kui ka Tiibeti kunsti alalt.
Tuleb eristada ka tegelikku kaalukust näilisest. Igal alal on ju ikka ja alati olnud oma kuulsuse narrid eesotsas Jaan Tatika ja Salomon Vesipruuliga. Lõplikuks otsustajaks, nagu rahaasjades ikka, on aga turg.
Institute of Scientific Information (ICI) on loonud midagi teadmiste börsikursside laadset, jälgides eranditult kõigi, mis tahes keeles avaldatud tööde tsiteerimist ligi 7000 loetavamas ja tellitavamas erialases ajakirjas.
Neid ajakirju ei vali välja mingi komisjon, vaid selle nimekirja paneb paika nendes tuhandetes ajakirjades endis avaldatud originaalartiklite tsiteeritavus automaatselt, arvuti objektiivsusega.
Paremaks kujunes 1999. a sotsiaalteadustes 1442, kunstide ja humanitaarteaduse alal 1080, inseneriteadustes 908, bioloogias 850, füüsikas ja keemias 833, põllumajanduses ja ökoloogias 816 ning kliinilises meditsiinis 701 ajakirja üle kogu maailma.
Arenenud riikides on professorite valimisel otsustavaks näitajaks kandideerija tuntus teadusmaailmas, mille mõõduks on tsiteeritavus.
Nobeli preemiate määramisel Rootsi Teaduste Akadeemias on samuti väga olulisel kohal tsiteeritavus. Meie kõik hindame ka oma sportlasi nende võitude ja medalite järgi suurtel rahvusvahelistel võistlustel ja sama kehtib muusikute, kunstnike, lauljate või modellide kohta.
Ning tuntust ja tsiteeritavust ei tule karta ka humanitaar- ja sotsiaalteadlastel. Eesti teadlastest on ju kaugelt kõige tsiteeritavam mitte mõni füüsik, keemik ega tehnoloog, vaid hoopis Eesti Teaduste Akadeemia välisliige psühholoog Endel Tulving.
Lotmani tuntus
Eesti teadlaste tsiteeritavuse esikümnesse kuulub kindlalt ka semiootik Juri Lotman oma 3589 tunnustava viitega tema töödele juhtivates teadusajakirjades.
Enam kui 10 korda on tsiteeritud tema 40 tähtsamat artiklit, mille tsiteeringutest 38,6% on antud ingliskeelsetes, 35,2% venekeelsetes, 18,4% saksakeelsetes, 3,7% itaaliakeelsetes, 3,2% hispaaniakeelsetes ning 0,9% prantsuskeelsetes mainekates rahvusvahelistes ajakirjades ilmunud töödele. Eestikeelseid nende hulgas pole.
Lotmani trükiste kogunimekirjas on 947 nimetust ja neistki ainult 10 on avaldatud kahes kohalikus eestikeelses teadusajakirjas, Keeles ja Kirjanduses ning Akadeemias.
Just globaalne haare ja uued mõtted, mitte aga inglise või vene või saksa keeles avaldamise oskus tõi tuntuse Juri Lotmanile ning tõstis oluliselt Eesti humanitaarteaduste renomeed rahvusvahelistes akadeemilistes ringkondades. Just tema tüüpi teadlaste tegevus väärib toetust nii moraalselt kui finantsiliselt.
Nüüd finantsidest. Kõik alus- ja rakendusteadused asuvad kusagil kultuuri ja kodu-uurimise ning filosofeeriva religioossuse vahel. Esimese valdkonna hooldajaks ja finantseerijaks on kultuuriministeerium, teisel on kaks allikat, nimelt haridus- ja teadusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, ning usuasjadega tegeleb siseministeerium.
Ka raha ei tule põhiliselt mitte Eesti Teadusfondilt (ETF), vaid eelkõige siht-, infra- ja tippkeskuste finantseeringute ning väga mitut tüüpi sise- ja välismaiste programmide, projektide, fondide ja lepingute kaudu.
Kuna ETFi kaudu kulgeb vaid vähe raha, ei ole otstarbekas sellegi vähese liberaalne väärkasutamine. Kultuuriministeerium on Interliterariat juba finantseerinud, just nagu kogu muud kultuuriajakirjandustki, ja selle levi, ning nii see peabki olema.
Uurimistöödeks määratud grandiraha andmine kogumike korrektuuriks või levitamiseks oleks selle finantseeringu väärkasutamine.
Enamgi veel. Ma olen ise olnud mitmete suurte teadusajakirjade regionaalne toimetaja, kuid ma ei ole iialgi nõustunud toimetama toetustest elavaid ja seega teisejärgulisi teadusajakirju.
Nüüd määratud raha jaotamisest. Igal eelarveliselt jaotataval rahasummal on oma kindel suunitlus ja väärtus, mis peab korreleeruma mingi finantseeritavat uurimistööd iseloomustava universaalse kriteeriumiga, sama üldise ja kõikehõlmavaga, nagu kõiki elualasid kattev raha seda on.
Objektiivne mõõt
Kogu teaduses ja tehnikas on niisuguseks objektiivseks mõõduks turunõudlus, mis avaldub artiklite tsiteeritavuse ja patentide litsentseeritavuse kaudu.
Muidugi on otstarbekas kasutada teaduses domineerivaid keeli, nagu seda oli keskajal ladina keel, kuid ainult keeleoskus ei asenda kunagi originaalset sisu.
Enam tsiteeritud teadlastel on alati olnud oma kolleegidele rohkem uut ja originaalset anda ja just seetõttu pean täiesti ebaõiglaseks finantseerida nullise või nulliligidase tsiteeritavusega teadlasi, valida neid professoriteks või rektoriteks ja hullem veel – doktorantide juhendajateks.
See ei loo ei omakeelset teaduskultuuri ega selle kandjaid, vaid hulga julmalt petetud noori. Konnaperspektiivne enesesse sulgumine loob isemoodi tootsiliku maailma, kus köstri kartulikuhi otse gloobusele lahedasti ära mahub. Tootsi naljana on see ju tore, kuid see ei loo uusi teadmisi ja teadust ega ka kohalikku rahvuskultuuri, mis kõik avalduvad just kaugete seoste ja võrdluste kaudu.
Kõik väljakujunenud elualad on ilmselt vajalikud, kuid mitte kõike ei pea lugema teaduseks ja finantseerima just Eesti Teadusfondist.
xxx
Lippmaa hoiatas kiirete tagasilöökide eest rahvahääletuse “ei” puhul
09:19 04.09.2003
|
TALLINN, 4. september (EPLO) – Akadeemik Endel Lippmaa hoiatas kolmapäeva õhtul ETV otsesaates kiirete ja drastiliste tagasilöökide eest, mis Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletuse “ei” puhul ilmnevad juba 15. septembri hommikul.
“Esimesi tagasilööke näeme me sel juhul juba 15. septembri hommikul ja väga drastiliselt,” ütles Lippmaa. “Esimesena läheb löögi alla meie raha, mitte viisad ja vaba liikumine, mis on pikem protsess. Iga täie aruga inimene vahetab referendumi läbikukkumise järel oma kroonid eurodeks, selle tulemus ilmneb juba mõne tunniga,” lisas Lippmaa. Akadeemik ja endine eurominister märkis, et sellisel juhul ei saa Eestis teha enam pangaülekandeid ja koheselt kannatavad paljude inimeste hoiused ning pensionid.
Lippmaa kinnitas, et ainult Euroopa Liidus suudab Eesti säilitada oma tugeva raha. “Vastasel juhul me kaotame oma raha või siis vähemasti nullistame selle,” väitis akadeemik. Lippmaa sõnul on uute liitumiskõneluste alustamine Euroopa Liiduga ühinemiseks vähetõenäoline, kuna uueks laienemisringiks pole lähematel aastatel raha. “Uue laienemisringini läheb palju aega, praegu ei jaksa seda arvet keegi maksta,” ütles Lippmaa.
Akadeemik võrdles Euroopa Liiduga ühinemist abieluga. “Alates 1993. aastast oleme me Euroopa Liiduga kurameerinud, alates 1995. aastast oleme elanud koos, nagu see kombeks on, nüüd otsustame me abielluda,” ütles Lippmaa. “Muidugi on ka inimesi, kelle jaoks on abiellumine vastukarva, kes kardavad, et see vähendab nende vabadust,” lisas ta.
Lippmaa ironiseeris korduvalt Euroopa Liidu vastu hääletama kutsujate üle, mitmel korral viitas ta professor Ivar Raigile, kes aastatel 1993-1995 oli Euroopasse integreerumise veendunud pooldaja. “Kui ta korra on oma seisukohti muutnud, võib ta seda teha uuesti, “eurooptimisti” Raigi ei tasu maha kanda,” märkis akadeemik. “Igaüks on oma õnne või siis õnnetuse sepp,” lisas ta.
10. septembri õhtul on ETV-s viimane arutelu Euroopa Liidu ühinemise teemal, kus otsesaates kohtuvad peaminister Juhan Parts, endised valitsusjuhid Siim Kallas ja Mart Laar ning Euroopa Liiduga ühinemise vastaste esindajad.
|
|
xxx
Lippmaa läks pensionile suurte erimeelsustega
 Mirko Ojakivi, 14.10.2004
 Lippmaa väitis kapole, et instituudi noored teadurid loovad Venemaale biorelva.
|
 |
|
Akadeemik Endel Lippmaa.
Foto: Raigo Pajula |
|
Teisipäeval valis keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadusnõukogu oma pikaajalise juhi Endel Lippmaa kohale järeltulija, sellega sai instituudi töötajate arvates lõpplahenduse aastaid kestnud tüli noorte teadlaste ja Lippmaa vahel.
Nõukogu istungil viibinud kirjeldasid Lippmaa pensionile saatmist kui kauaoodatud sündmust, mis pidi lahendama vastastikused süüdistused ja kaebused. Nimelt olla Lippmaa viimase kahe-kolme aasta jooksul muutnud instituudi õhkkonna kõike muud kui teadustööd soosivaks. Tüli osapooltena nimetatakse Lippmaad ja noorema põlve molekulaarbiolooge Priit Kogermanniga eesotsas.
Kui uskuda noorte molekulaarbioloogide väiteid, siis seisid mitmed teadusprojektid Lippmaa laual, mitmed investeeringud olid küsimärgi all. Ühesõnaga – paljude instituudi teadlaste suhted Lippmaaga olid nullist jahedamad.
Vastastikused süüdistused
Lippmaa ja noorteadlaste tüli kulmineerus 2003. aasta suvel, kui erimeelsusi otsustati hakata lahendama kaitsepolitsei vahendusel. Esmalt kaebasid noored teadlased kaitsepolitseile Lippmaa ja instituudi teadusnõukogu tegevuse peale. Lippmaa asus vasturünnakule ja otsustas noori kolleege hakata süüdistama Venemaa heaks biorelva tootmises instituudihoones paiknevas firmas Celecure. Kapo komissari Henno Kuurmanni sõnul avaldas Lippmaa oma teadlaste tegevuse suhtes kahtlusi ja tähelepanekuid mitmel korral. Uurimise ja uurimustulemuste kohta saabus Kuurmannilt lakooniline vastus: “Kontrollimise käigus oleme jõudnud veendumusele, et AS Celecure poolt läbi viidav teadustöö ja Venemaa-suunalised sidemed ei ole vastuolus Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvaheliste kohustustega ning ei kujuta endast ohtusid või riske Eesti Vabariigi julgeolekule.” See vastus ei selgita küll kuigi palju, kuid kinnitab siiski teadlaste varasemaid vihjeid, et Lippmaa takistas paari aasta vältel instituudi seinte vahel toimunud teadustööd. Kaitsepolitsei on praeguseks Lippmaa avaldused läbi vaadanud ja midagi, mis ohustaks Eesti julgeolekut või viitaks biorelva tootmisele, ei leitud. Uurimistulemustes on kirjas, et AS Celecure tegeles tsiviil- otstarbelise teadustööga. Tõsi, ka noored molekulaarbioloogid tunnistavad, et nende venelastest partnerid olid minevikus seotud Nõukogude Liidu biosõjatööstusega. Inimesed, kelle kaitsepolitsei ametnikud uurimise käigus luubi alla võtsid, oletasid, et tegelikult ei kahtlustanud Lippmaa neid mitte biorelva tootmises, vaid tegemist oli kättemaksuga selle eest, et noored on saanud iseseisvaks ja Lippmaa kontrolli alt väljunud.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT>
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT>
Lippmaa ise taandab probleemi seaduspärasusele. Akadeemiku sõnul peavad ka noored teadlased oma tegevuses lähtuma Eesti Vabariigi seadustest ja kinni pidama instituudi tööd reguleerivatest aktidest. “Minul pole äritegemise vastu midagi, kuid seda tuleb teha kooskõlas seadustega, mitte nii, nagu mõned instituudi teadlased seda üritasid teha,” selgitas ta. Oma pensionileminekut põhjendas ta kõrge vanusega.
Mart Saarma: Tartu teadlased ei tegelenud bioloogilise relvaga
Homsest asub Mart Saarma keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadusnõukogu esimehe kohale.
•• Kas te olete kursis ka noorteadlaste, sealhulgas Priit Kogermanni ja Endel Lippmaa vahelise vägikaikaveoga?
Ma olen pikka aega olnud nõukogu aseesimees ja olen küllalt hästi nõukogus toimuvaga kursis. Kindlasti ei hakka ma arutama kahe kolleegi suhteid avalikkuse ees.
•• Mida te kapo kaasamisest arvate?
Küsimused, mis puudutavad kaitsepolitseid, tuleks nendelt küsida. Mina pole sel teemal kompetentne.
•• Kas siis Priit Kogermann ja teised noorteadlased olid või on võimelised biorelva tootma?
Eesti teadlaste hulgas on olemas selliseid teadlasi ja teadussuundi, mis ei paku huvi mitte üksnes venelastele, vaid ka teistele riikidele.
•• Kuid teie teada bioloogilist relva instituudi seinte vahel ei tehtud?
Minu põhitöökoht on Helsingis ja mul on nõukogu liikmena raske öelda, mida Tallinnas asuva instituudi ruumides tehakse esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval.
Minu meelest on seda teadmist võimatu nõuda. Niipalju kui ma saan aru nendest töödest, mida instituudis tehakse, siis seal tehakse kõrgetasemelist fundamentaal- uurimist ja üpris palju rakenduslikku uurimist, aga et kellelgi oleks koostööd või projekte selliste organisatsioonidega, mille eesmärk on luua bioloogilist relva, minu meelest küll pole.
|
 |
|
Uudised
VE: Lippmaa, Endel – akadeemik
Eesti teadus ja eesti kultuur
Endel Lippmaa, akadeemik, 12.04.2004
Juba kaks kuud kestab arutelu Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste finantseerimise üle. Esinenud on Jüri Talvet, Jüri Allik, Ülo Valk, Kristiina Ross, Helle Martinson, Mihhail Lotman, Mati Hint jt. Kogu arutelu teemaks on teadus, kuid sisuks on raha.
Ja tõepoolest, teadmuste leidmine ja levitamine ning selleks kuluv raha on need kaks vaala, mille peal elab iga liiki teadmus kultuurist ja kodu-uurimisest teaduse ja tehnikani ning neist filosoofia kaudu edasi religioonide ja kirikuni.
Teadmuste edukas levitamine annab levitajale kaalu, mille tegelikuks ning tihti hoolsalt varjatuks jäetud mõõduks on raha.
Võrrelda võrreldamatut
Kogu arutelu näitab, et raha vähegi õigeks jagamiseks tuleb kuidagi mõõta ja võrrelda näiliselt võrreldamatut, nimelt nende iseliigiliste teadmuste vajalikkust, kaalukust ja mõju.
Et niisugune ühiskäsitlus on võimalik, demonstreerib kenasti Nobeli laureaat, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige professor Richard Ernst, kes publitseerib töid nii raadiospektroskoopia kui ka Tiibeti kunsti alalt.
Tuleb eristada ka tegelikku kaalukust näilisest. Igal alal on ju ikka ja alati olnud oma kuulsuse narrid eesotsas Jaan Tatika ja Salomon Vesipruuliga. Lõplikuks otsustajaks, nagu rahaasjades ikka, on aga turg.
Institute of Scientific Information (ICI) on loonud midagi teadmiste börsikursside laadset, jälgides eranditult kõigi, mis tahes keeles avaldatud tööde tsiteerimist ligi 7000 loetavamas ja tellitavamas erialases ajakirjas.
Neid ajakirju ei vali välja mingi komisjon, vaid selle nimekirja paneb paika nendes tuhandetes ajakirjades endis avaldatud originaalartiklite tsiteeritavus automaatselt, arvuti objektiivsusega.
Paremaks kujunes 1999. a sotsiaalteadustes 1442, kunstide ja humanitaarteaduse alal 1080, inseneriteadustes 908, bioloogias 850, füüsikas ja keemias 833, põllumajanduses ja ökoloogias 816 ning kliinilises meditsiinis 701 ajakirja üle kogu maailma.
Arenenud riikides on professorite valimisel otsustavaks näitajaks kandideerija tuntus teadusmaailmas, mille mõõduks on tsiteeritavus.
Nobeli preemiate määramisel Rootsi Teaduste Akadeemias on samuti väga olulisel kohal tsiteeritavus. Meie kõik hindame ka oma sportlasi nende võitude ja medalite järgi suurtel rahvusvahelistel võistlustel ja sama kehtib muusikute, kunstnike, lauljate või modellide kohta.
Ning tuntust ja tsiteeritavust ei tule karta ka humanitaar- ja sotsiaalteadlastel. Eesti teadlastest on ju kaugelt kõige tsiteeritavam mitte mõni füüsik, keemik ega tehnoloog, vaid hoopis Eesti Teaduste Akadeemia välisliige psühholoog Endel Tulving.
Lotmani tuntus
Eesti teadlaste tsiteeritavuse esikümnesse kuulub kindlalt ka semiootik Juri Lotman oma 3589 tunnustava viitega tema töödele juhtivates teadusajakirjades.
Enam kui 10 korda on tsiteeritud tema 40 tähtsamat artiklit, mille tsiteeringutest 38,6% on antud ingliskeelsetes, 35,2% venekeelsetes, 18,4% saksakeelsetes, 3,7% itaaliakeelsetes, 3,2% hispaaniakeelsetes ning 0,9% prantsuskeelsetes mainekates rahvusvahelistes ajakirjades ilmunud töödele. Eestikeelseid nende hulgas pole.
Lotmani trükiste kogunimekirjas on 947 nimetust ja neistki ainult 10 on avaldatud kahes kohalikus eestikeelses teadusajakirjas, Keeles ja Kirjanduses ning Akadeemias.
Just globaalne haare ja uued mõtted, mitte aga inglise või vene või saksa keeles avaldamise oskus tõi tuntuse Juri Lotmanile ning tõstis oluliselt Eesti humanitaarteaduste renomeed rahvusvahelistes akadeemilistes ringkondades. Just tema tüüpi teadlaste tegevus väärib toetust nii moraalselt kui finantsiliselt.
Nüüd finantsidest. Kõik alus- ja rakendusteadused asuvad kusagil kultuuri ja kodu-uurimise ning filosofeeriva religioossuse vahel. Esimese valdkonna hooldajaks ja finantseerijaks on kultuuriministeerium, teisel on kaks allikat, nimelt haridus- ja teadusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, ning usuasjadega tegeleb siseministeerium.
Ka raha ei tule põhiliselt mitte Eesti Teadusfondilt (ETF), vaid eelkõige siht-, infra- ja tippkeskuste finantseeringute ning väga mitut tüüpi sise- ja välismaiste programmide, projektide, fondide ja lepingute kaudu.
Kuna ETFi kaudu kulgeb vaid vähe raha, ei ole otstarbekas sellegi vähese liberaalne väärkasutamine. Kultuuriministeerium on Interliterariat juba finantseerinud, just nagu kogu muud kultuuriajakirjandustki, ja selle levi, ning nii see peabki olema.
Uurimistöödeks määratud grandiraha andmine kogumike korrektuuriks või levitamiseks oleks selle finantseeringu väärkasutamine.
Enamgi veel. Ma olen ise olnud mitmete suurte teadusajakirjade regionaalne toimetaja, kuid ma ei ole iialgi nõustunud toimetama toetustest elavaid ja seega teisejärgulisi teadusajakirju.
Nüüd määratud raha jaotamisest. Igal eelarveliselt jaotataval rahasummal on oma kindel suunitlus ja väärtus, mis peab korreleeruma mingi finantseeritavat uurimistööd iseloomustava universaalse kriteeriumiga, sama üldise ja kõikehõlmavaga, nagu kõiki elualasid kattev raha seda on.
Objektiivne mõõt
Kogu teaduses ja tehnikas on niisuguseks objektiivseks mõõduks turunõudlus, mis avaldub artiklite tsiteeritavuse ja patentide litsentseeritavuse kaudu.
Muidugi on otstarbekas kasutada teaduses domineerivaid keeli, nagu seda oli keskajal ladina keel, kuid ainult keeleoskus ei asenda kunagi originaalset sisu.
Enam tsiteeritud teadlastel on alati olnud oma kolleegidele rohkem uut ja originaalset anda ja just seetõttu pean täiesti ebaõiglaseks finantseerida nullise või nulliligidase tsiteeritavusega teadlasi, valida neid professoriteks või rektoriteks ja hullem veel – doktorantide juhendajateks.
See ei loo ei omakeelset teaduskultuuri ega selle kandjaid, vaid hulga julmalt petetud noori. Konnaperspektiivne enesesse sulgumine loob isemoodi tootsiliku maailma, kus köstri kartulikuhi otse gloobusele lahedasti ära mahub. Tootsi naljana on see ju tore, kuid see ei loo uusi teadmisi ja teadust ega ka kohalikku rahvuskultuuri, mis kõik avalduvad just kaugete seoste ja võrdluste kaudu.
Kõik väljakujunenud elualad on ilmselt vajalikud, kuid mitte kõike ei pea lugema teaduseks ja finantseerima just Eesti Teadusfondist.
xxx
Lippmaa hoiatas kiirete tagasilöökide eest rahvahääletuse “ei” puhul
09:19 04.09.2003
TALLINN, 4. september (EPLO) – Akadeemik Endel Lippmaa hoiatas kolmapäeva õhtul ETV otsesaates kiirete ja drastiliste tagasilöökide eest, mis Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletuse “ei” puhul ilmnevad juba 15. septembri hommikul.
“Esimesi tagasilööke näeme me sel juhul juba 15. septembri hommikul ja väga drastiliselt,” ütles Lippmaa. “Esimesena läheb löögi alla meie raha, mitte viisad ja vaba liikumine, mis on pikem protsess. Iga täie aruga inimene vahetab referendumi läbikukkumise järel oma kroonid eurodeks, selle tulemus ilmneb juba mõne tunniga,” lisas Lippmaa. Akadeemik ja endine eurominister märkis, et sellisel juhul ei saa Eestis teha enam pangaülekandeid ja koheselt kannatavad paljude inimeste hoiused ning pensionid.
Lippmaa kinnitas, et ainult Euroopa Liidus suudab Eesti säilitada oma tugeva raha. “Vastasel juhul me kaotame oma raha või siis vähemasti nullistame selle,” väitis akadeemik. Lippmaa sõnul on uute liitumiskõneluste alustamine Euroopa Liiduga ühinemiseks vähetõenäoline, kuna uueks laienemisringiks pole lähematel aastatel raha. “Uue laienemisringini läheb palju aega, praegu ei jaksa seda arvet keegi maksta,” ütles Lippmaa.
Akadeemik võrdles Euroopa Liiduga ühinemist abieluga. “Alates 1993. aastast oleme me Euroopa Liiduga kurameerinud, alates 1995. aastast oleme elanud koos, nagu see kombeks on, nüüd otsustame me abielluda,” ütles Lippmaa. “Muidugi on ka inimesi, kelle jaoks on abiellumine vastukarva, kes kardavad, et see vähendab nende vabadust,” lisas ta.
Lippmaa ironiseeris korduvalt Euroopa Liidu vastu hääletama kutsujate üle, mitmel korral viitas ta professor Ivar Raigile, kes aastatel 1993-1995 oli Euroopasse integreerumise veendunud pooldaja. “Kui ta korra on oma seisukohti muutnud, võib ta seda teha uuesti, “eurooptimisti” Raigi ei tasu maha kanda,” märkis akadeemik. “Igaüks on oma õnne või siis õnnetuse sepp,” lisas ta.
10. septembri õhtul on ETV-s viimane arutelu Euroopa Liidu ühinemise teemal, kus otsesaates kohtuvad peaminister Juhan Parts, endised valitsusjuhid Siim Kallas ja Mart Laar ning Euroopa Liiduga ühinemise vastaste esindajad.
xxx
Lippmaa läks pensionile suurte erimeelsustega
Mirko Ojakivi, 14.10.2004
Foto: Raigo Pajula
Teisipäeval valis keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadusnõukogu oma pikaajalise juhi Endel Lippmaa kohale järeltulija, sellega sai instituudi töötajate arvates lõpplahenduse aastaid kestnud tüli noorte teadlaste ja Lippmaa vahel.
Nõukogu istungil viibinud kirjeldasid Lippmaa pensionile saatmist kui kauaoodatud sündmust, mis pidi lahendama vastastikused süüdistused ja kaebused. Nimelt olla Lippmaa viimase kahe-kolme aasta jooksul muutnud instituudi õhkkonna kõike muud kui teadustööd soosivaks. Tüli osapooltena nimetatakse Lippmaad ja noorema põlve molekulaarbiolooge Priit Kogermanniga eesotsas.
Kui uskuda noorte molekulaarbioloogide väiteid, siis seisid mitmed teadusprojektid Lippmaa laual, mitmed investeeringud olid küsimärgi all. Ühesõnaga – paljude instituudi teadlaste suhted Lippmaaga olid nullist jahedamad.
Vastastikused süüdistused
Lippmaa ja noorteadlaste tüli kulmineerus 2003. aasta suvel, kui erimeelsusi otsustati hakata lahendama kaitsepolitsei vahendusel. Esmalt kaebasid noored teadlased kaitsepolitseile Lippmaa ja instituudi teadusnõukogu tegevuse peale. Lippmaa asus vasturünnakule ja otsustas noori kolleege hakata süüdistama Venemaa heaks biorelva tootmises instituudihoones paiknevas firmas Celecure. Kapo komissari Henno Kuurmanni sõnul avaldas Lippmaa oma teadlaste tegevuse suhtes kahtlusi ja tähelepanekuid mitmel korral. Uurimise ja uurimustulemuste kohta saabus Kuurmannilt lakooniline vastus: “Kontrollimise käigus oleme jõudnud veendumusele, et AS Celecure poolt läbi viidav teadustöö ja Venemaa-suunalised sidemed ei ole vastuolus Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvaheliste kohustustega ning ei kujuta endast ohtusid või riske Eesti Vabariigi julgeolekule.” See vastus ei selgita küll kuigi palju, kuid kinnitab siiski teadlaste varasemaid vihjeid, et Lippmaa takistas paari aasta vältel instituudi seinte vahel toimunud teadustööd. Kaitsepolitsei on praeguseks Lippmaa avaldused läbi vaadanud ja midagi, mis ohustaks Eesti julgeolekut või viitaks biorelva tootmisele, ei leitud. Uurimistulemustes on kirjas, et AS Celecure tegeles tsiviil- otstarbelise teadustööga. Tõsi, ka noored molekulaarbioloogid tunnistavad, et nende venelastest partnerid olid minevikus seotud Nõukogude Liidu biosõjatööstusega. Inimesed, kelle kaitsepolitsei ametnikud uurimise käigus luubi alla võtsid, oletasid, et tegelikult ei kahtlustanud Lippmaa neid mitte biorelva tootmises, vaid tegemist oli kättemaksuga selle eest, et noored on saanud iseseisvaks ja Lippmaa kontrolli alt väljunud.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT>
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT>
Lippmaa ise taandab probleemi seaduspärasusele. Akadeemiku sõnul peavad ka noored teadlased oma tegevuses lähtuma Eesti Vabariigi seadustest ja kinni pidama instituudi tööd reguleerivatest aktidest. “Minul pole äritegemise vastu midagi, kuid seda tuleb teha kooskõlas seadustega, mitte nii, nagu mõned instituudi teadlased seda üritasid teha,” selgitas ta. Oma pensionileminekut põhjendas ta kõrge vanusega.
Mart Saarma: Tartu teadlased ei tegelenud bioloogilise relvaga
Homsest asub Mart Saarma keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadusnõukogu esimehe kohale.
•• Kas te olete kursis ka noorteadlaste, sealhulgas Priit Kogermanni ja Endel Lippmaa vahelise vägikaikaveoga?
Ma olen pikka aega olnud nõukogu aseesimees ja olen küllalt hästi nõukogus toimuvaga kursis. Kindlasti ei hakka ma arutama kahe kolleegi suhteid avalikkuse ees.
•• Mida te kapo kaasamisest arvate?
Küsimused, mis puudutavad kaitsepolitseid, tuleks nendelt küsida. Mina pole sel teemal kompetentne.
•• Kas siis Priit Kogermann ja teised noorteadlased olid või on võimelised biorelva tootma?
Eesti teadlaste hulgas on olemas selliseid teadlasi ja teadussuundi, mis ei paku huvi mitte üksnes venelastele, vaid ka teistele riikidele.
•• Kuid teie teada bioloogilist relva instituudi seinte vahel ei tehtud?
Minu põhitöökoht on Helsingis ja mul on nõukogu liikmena raske öelda, mida Tallinnas asuva instituudi ruumides tehakse esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval.
Minu meelest on seda teadmist võimatu nõuda. Niipalju kui ma saan aru nendest töödest, mida instituudis tehakse, siis seal tehakse kõrgetasemelist fundamentaal- uurimist ja üpris palju rakenduslikku uurimist, aga et kellelgi oleks koostööd või projekte selliste organisatsioonidega, mille eesmärk on luua bioloogilist relva, minu meelest küll pole.