DEBATT: Mis saab Jaan Poska majast?
Kadriorus Poska tänavas seisab juba aastaid räämas ja tühjana Tallinna esimese eestlasest linnapea ja tunnustatud riigimehe Jaan Poska kodumaja. Nüüd on linn pakkunud seda maja lastekirjanduse teabekeskusele. Kas see on aga ajaloolise maja parim võimalik rakendus?
TARMO ELVISTO: Esindushoone oleks parem lahendus
Loomulikult ei ole meil midagi selle vastu, et Poska maja lõpuks ometi korda tehakse.
Imestama paneb ainult linnajuhtide heitlikkus ja kiirus, millega kokkuleppeid unustatakse ning uusi sõlmitakse.
Viimane kokkulepe sai linnavalitsusega sõlmitud tänavu kevadel. Siis arutasime maja saatust nii linnajuhtide, muinsuskaitsjate kui ka linnamuuseumi ja Pätsi majamuuseumi inimestega ning sai kokku lepitud, et Poska majast saab linna esindushoone, kuhu oleks rajatud ka Jaan Poska mälestustuba.
Nüüd tuleb meile täieliku üllatusena, et linn tahab rajada sinna hoopiski lasteraamatukogu. Hea on selle plaani juures see, et maja säilib ning muutub üldkasutatavaks. Samas ei ole see restaureerimise seisukohalt just kõige parem lahendus.
Poska maja on suhteliselt hästi säilinud ning vääriks ajastutruud taastamist. Hoones on säilinud originaalaknad ja aknaluugid, samuti huvitavad ahjud ja laed. Pärast Jaan Poska surma pole majas suuremaid ümberehitusi tehtud.
| Jaan Poska ja tema maja
Jaan Poska (sünd 1866) oli Eesti riigimees ning jurist. Poska oli esimene eestlasest Tallinna linnapea.
24. veebruaril 1918 sai temast Eesti Vabariigi välisminister ning ta juhtis Eesti delegatsiooni Tartu rahu läbirääkimistel Venemaaga.
Oma Kadrioru majas elas Poska paarkümmend aastat kuni surmani 7. märtsil 1920.
19. sajandil ehitatud tsaariaegne, historitsismi kalduv koloniaalstiilis puitvilla oli Jaan Poska eluajal Tallinna vaimu- ja majanduseliidi kooskäimise koht.
|
Lastele kasutamiseks mõeldud ruumid peavad aga paratamatult vastama veidi teistsugustele nõuetele. Kõige rohkem teebki hirmu, et Poska majas tehakse küprokplaatidega euroremonti, mis on tarberuumide loomiseks kordades odavam. Linna esindushoone salongimiljöö oleks maja vaimuga igal juhul paremini kokku sobinud ning võimaldanud ka autentsemat restaureerimist. Ei maksa unustada, et peale arhitektuurilise ja kultuuriajaloolise väärtuse on see maja väga selgelt seotud ka Eesti iseseisvuse algusega ning tal on poliitiline tähendus. See poliitiline tähendus vääriks kindlasti säilitamist ja tähtsustamist. Eriti nüüd, kus Eesti on astumas Euroopa Liitu.
Muret teeb see, kas uus plaan on ikka seotud tõsiste maja korrastamise plaanidega või kasutab linn lihtsalt võimalust varem antud lubadustest lahti öelda ja varsti selgub, et maja kas ikka ei sobi või pole küllalt raha.
Tarmo Elvisto, Jaan Poska Mälestusfond
URMAS PAET: Maja tuleb hävingust päästa
Kõigepealt tahan rõhutada, et mingit lõplikku otsust lastekirjanduse teabekeskuse kolimise kohta Poska majja veel tehtud ei ole. Esialgu on tegu ainult Tallinna linna pakkumisega uusi ruume otsivale teabekeskusele. Lõplik otsus saab tulla alles septembris, pärast seda kui muinsuskaitsjad on teatavaks teinud uued arhitektuurilised eritingimused ning on selgunud, mida ja kui palju ruumide paigutuses muuta saab ning palju maja renoveerimine võiks maksta.
Käisime koos linnavalitsuse ja lastekirjanduse teabekeskuse inimestega Poska maja vaatamas ning esialgu tundub see küll igati sobiv. Teabekeskus tegutseb praegu Liivalaia tänavas korteritest ümber ehitatud ruumides, mis on ilmselgelt kitsaks jäänud. Poska maja Kadriorus sobiks keskuse edasiseks arenguks hästi. Seal jätkub ruumi nii teabekeskuse kui ka Jaan Poska mälestustoa tarbeks.
Kindlasti võib vaidlustada, kas teabekeskus on majale just parim lahendus, kuid mina praegu ühtki tõsiseltvõetavat alternatiivi ei näe.
Poska maja seisab juba aastaid räämas ning riivab oma kurva seisukorraga Kadriorus jalutajate ilumeelt. Peale esteetilise külje on majal ju ka ajalooline väärtus ning kurb on vaadata, kuidas Eesti ühe suurema riigimehe kodumaja hukka saab. Kuigi plaane on olnud mitu, ei ole ühestki asja saanud ning ajaloolise väärtusega puithoone laguneb üha edasi. Aeg-ajalt on kuulda seal toimunud väiksematest tulekahjudest. Õnn, et Poska maja päris maha ei ole põlenud. Hoone ajalugu arvestades sobiks kultuuri, kirjanduse ja lastega seotud asutus minu hinnangul sinna hästi. Vähemalt saaks kaunis maja endale hea peremehe ning pääseks hävingust, mis praeguse olukorra jätkudes varem või hiljem paratamatult saabuks.
Igal juhul oleks see võrreldes praegusega samm edasi – lastekirjanduse teabekeskus on avalik asutus ning kõik huvilised saaksid seda suurmehe kodumaja oma silmaga ka seestpoolt kaemas käia.
Urmas Paet, kultuuriminister
|
Uudised
VE: Poska, Jaan – riigimees
(26.08.2003)
Kadriorus Poska tänavas seisab juba aastaid räämas ja tühjana Tallinna esimese eestlasest linnapea ja tunnustatud riigimehe Jaan Poska kodumaja. Nüüd on linn pakkunud seda maja lastekirjanduse teabekeskusele. Kas see on aga ajaloolise maja parim võimalik rakendus?
TARMO ELVISTO: Esindushoone oleks parem lahendus
Loomulikult ei ole meil midagi selle vastu, et Poska maja lõpuks ometi korda tehakse.
Imestama paneb ainult linnajuhtide heitlikkus ja kiirus, millega kokkuleppeid unustatakse ning uusi sõlmitakse.
Viimane kokkulepe sai linnavalitsusega sõlmitud tänavu kevadel. Siis arutasime maja saatust nii linnajuhtide, muinsuskaitsjate kui ka linnamuuseumi ja Pätsi majamuuseumi inimestega ning sai kokku lepitud, et Poska majast saab linna esindushoone, kuhu oleks rajatud ka Jaan Poska mälestustuba.
Nüüd tuleb meile täieliku üllatusena, et linn tahab rajada sinna hoopiski lasteraamatukogu. Hea on selle plaani juures see, et maja säilib ning muutub üldkasutatavaks. Samas ei ole see restaureerimise seisukohalt just kõige parem lahendus.
Poska maja on suhteliselt hästi säilinud ning vääriks ajastutruud taastamist. Hoones on säilinud originaalaknad ja aknaluugid, samuti huvitavad ahjud ja laed. Pärast Jaan Poska surma pole majas suuremaid ümberehitusi tehtud.
Jaan Poska (sünd 1866) oli Eesti riigimees ning jurist. Poska oli esimene eestlasest Tallinna linnapea.
24. veebruaril 1918 sai temast Eesti Vabariigi välisminister ning ta juhtis Eesti delegatsiooni Tartu rahu läbirääkimistel Venemaaga.
Oma Kadrioru majas elas Poska paarkümmend aastat kuni surmani 7. märtsil 1920.
19. sajandil ehitatud tsaariaegne, historitsismi kalduv koloniaalstiilis puitvilla oli Jaan Poska eluajal Tallinna vaimu- ja majanduseliidi kooskäimise koht.
Lastele kasutamiseks mõeldud ruumid peavad aga paratamatult vastama veidi teistsugustele nõuetele. Kõige rohkem teebki hirmu, et Poska majas tehakse küprokplaatidega euroremonti, mis on tarberuumide loomiseks kordades odavam. Linna esindushoone salongimiljöö oleks maja vaimuga igal juhul paremini kokku sobinud ning võimaldanud ka autentsemat restaureerimist. Ei maksa unustada, et peale arhitektuurilise ja kultuuriajaloolise väärtuse on see maja väga selgelt seotud ka Eesti iseseisvuse algusega ning tal on poliitiline tähendus. See poliitiline tähendus vääriks kindlasti säilitamist ja tähtsustamist. Eriti nüüd, kus Eesti on astumas Euroopa Liitu.
Muret teeb see, kas uus plaan on ikka seotud tõsiste maja korrastamise plaanidega või kasutab linn lihtsalt võimalust varem antud lubadustest lahti öelda ja varsti selgub, et maja kas ikka ei sobi või pole küllalt raha.
Tarmo Elvisto, Jaan Poska Mälestusfond
URMAS PAET: Maja tuleb hävingust päästa
Kõigepealt tahan rõhutada, et mingit lõplikku otsust lastekirjanduse teabekeskuse kolimise kohta Poska majja veel tehtud ei ole. Esialgu on tegu ainult Tallinna linna pakkumisega uusi ruume otsivale teabekeskusele. Lõplik otsus saab tulla alles septembris, pärast seda kui muinsuskaitsjad on teatavaks teinud uued arhitektuurilised eritingimused ning on selgunud, mida ja kui palju ruumide paigutuses muuta saab ning palju maja renoveerimine võiks maksta.
Käisime koos linnavalitsuse ja lastekirjanduse teabekeskuse inimestega Poska maja vaatamas ning esialgu tundub see küll igati sobiv. Teabekeskus tegutseb praegu Liivalaia tänavas korteritest ümber ehitatud ruumides, mis on ilmselgelt kitsaks jäänud. Poska maja Kadriorus sobiks keskuse edasiseks arenguks hästi. Seal jätkub ruumi nii teabekeskuse kui ka Jaan Poska mälestustoa tarbeks.
Kindlasti võib vaidlustada, kas teabekeskus on majale just parim lahendus, kuid mina praegu ühtki tõsiseltvõetavat alternatiivi ei näe.
Poska maja seisab juba aastaid räämas ning riivab oma kurva seisukorraga Kadriorus jalutajate ilumeelt. Peale esteetilise külje on majal ju ka ajalooline väärtus ning kurb on vaadata, kuidas Eesti ühe suurema riigimehe kodumaja hukka saab. Kuigi plaane on olnud mitu, ei ole ühestki asja saanud ning ajaloolise väärtusega puithoone laguneb üha edasi. Aeg-ajalt on kuulda seal toimunud väiksematest tulekahjudest. Õnn, et Poska maja päris maha ei ole põlenud. Hoone ajalugu arvestades sobiks kultuuri, kirjanduse ja lastega seotud asutus minu hinnangul sinna hästi. Vähemalt saaks kaunis maja endale hea peremehe ning pääseks hävingust, mis praeguse olukorra jätkudes varem või hiljem paratamatult saabuks.
Igal juhul oleks see võrreldes praegusega samm edasi – lastekirjanduse teabekeskus on avalik asutus ning kõik huvilised saaksid seda suurmehe kodumaja oma silmaga ka seestpoolt kaemas käia.
Urmas Paet, kultuuriminister