Kunstiakadeemia tahab Patarei vanglat riigifirmalt endale saada
 Veiko Pesur
 KINNISVARA Rektor ja Riigi Kinnisvara ei jõua renoveerimise hinnas kokkuleppele
|
 |
|
Patarei vangla rekonstrueerimise hinnaks pakuvad osapooled 180–380 miljonit krooni.
Foto: Äripäev |
|
Kunstiakadeemia võimalik kolimine Patarei vanglasse ei tule kõne alla enne aasta möödumist, sest hoone omanik Riigi Kinnisvara ja akadeemia vaidlevad, kes peaks vangla renoveerima ja kui palju see maksab.
“Sügiseks on akadeemia kolimine Patareisse võimatu, kindlasti ei ole see mõeldav ka enne aasta möödumist,” hindas Kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla olukorda. Vähemalt nii kaua võtab aegaasjaajamine ja projekteerimine.
Vanglahooned on Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) omandis. “Nende huvi on tõsta rekonstrueerimise hind – vastupidiselt meie plaanidele – võimalikult kõrgele,” ütles Keskküla. “Kuna praegu kokkulepet ei sünni, oleme esitanud rahandusministeeriumile taotluse hoonestusõiguse endale saamiseks,” lisas ta. Selle protsessiga on akadeemia alles alustanud.
Renoveerimishinnad erinevad kaks korda
RKAS-i juhatuse esimees Enn Teimann kinnitas, et on saanud akadeemialt kirja, milles tõepoolest on öeldud, et tahetakse vanglat juba enne renoveerimist enda omaks. “Praegu on valitsus aga otsustanud, et hooned lähevad akadeemiale alles pärast renoveerimist ja renoveerime meie,” ütles Teimann.
Kolimisprojekt koos ruumide remondiga läheb Keskküla hinnangul maksma 180–200 miljonit krooni, millest kolmandiku maksaks akadeemia oma kinnisvara müügist, haridusministeerium taotleb projektile riigieelarvest 65 miljonit, ülejäänu saadakse tõenäoliselt Euroopa Liidu struktuurifondidest.
RKAS on hoone renoveerimishinnaks pakkunud kuni 380 miljonit krooni. “Need arvestused on tehtud vanalinnas kultuurimälestisi renoveerinud spetsialistiga, kuid sellistele hoonetele tehtavaid kulutusi on raske prognoosida, võimalik, et see summa võib veelgi suurem olla,” oletas Teimann. “Igal juhul kulub akadeemia ülalpidamiseks kümneid miljoneid kroone aastas,” lisas ta.
Tarrest Ehitus OÜ tegevdirektori Mart Tarumi hinnangul kuluks ligi 20 000 ruutmeetri suuruse pinna renoveerimiseks 240–250 miljonit krooni. “Selle hinna sisse peaks mahtuma projekteerimine, kommunikatsioonid, ehitus,” loetles Tarum.
Vanglahaigla ei koli enne aastat
Patarei kultuuri- ja hariduslinnak hõlmaks Patarei vangla ning lennusadama ja selle naabruse. Renoveeritud hoonesse kolivad akadeemia kõik osakonnad, mis seni on mööda linna laiali. “Täiesti uue lisana alustab Patareis tööd iseseisev meediakolledÏ, mida hakkavad ülal pidama Pedagoogikaülikool, Kunstiakadeemia ja ehk veel keegi,” lubas Keskküla.
Praegu on Patareis vanglate keskhaigla, ka see tuleb enne välja kolida. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul saab vanglate uus keskhaigla valmis mitte varem kui aasta pärast.
“Sügiseks ootame riigikohtu otsust, kas meil lubatakse Jämejalga uus haiglahoone ehitada,” ütles Herodes. Kui riigikohtu otsus on eitav, peab ministeerium hakkama haiglale uut kohta otsima.
|
Uudised
VE: Patarei vangla
(14.07.2003)
Foto: Äripäev
Kunstiakadeemia võimalik kolimine Patarei vanglasse ei tule kõne alla enne aasta möödumist, sest hoone omanik Riigi Kinnisvara ja akadeemia vaidlevad, kes peaks vangla renoveerima ja kui palju see maksab.
“Sügiseks on akadeemia kolimine Patareisse võimatu, kindlasti ei ole see mõeldav ka enne aasta möödumist,” hindas Kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla olukorda. Vähemalt nii kaua võtab aegaasjaajamine ja projekteerimine.
Vanglahooned on Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) omandis. “Nende huvi on tõsta rekonstrueerimise hind – vastupidiselt meie plaanidele – võimalikult kõrgele,” ütles Keskküla. “Kuna praegu kokkulepet ei sünni, oleme esitanud rahandusministeeriumile taotluse hoonestusõiguse endale saamiseks,” lisas ta. Selle protsessiga on akadeemia alles alustanud.
Renoveerimishinnad erinevad kaks korda
RKAS-i juhatuse esimees Enn Teimann kinnitas, et on saanud akadeemialt kirja, milles tõepoolest on öeldud, et tahetakse vanglat juba enne renoveerimist enda omaks. “Praegu on valitsus aga otsustanud, et hooned lähevad akadeemiale alles pärast renoveerimist ja renoveerime meie,” ütles Teimann.
Kolimisprojekt koos ruumide remondiga läheb Keskküla hinnangul maksma 180–200 miljonit krooni, millest kolmandiku maksaks akadeemia oma kinnisvara müügist, haridusministeerium taotleb projektile riigieelarvest 65 miljonit, ülejäänu saadakse tõenäoliselt Euroopa Liidu struktuurifondidest.
RKAS on hoone renoveerimishinnaks pakkunud kuni 380 miljonit krooni. “Need arvestused on tehtud vanalinnas kultuurimälestisi renoveerinud spetsialistiga, kuid sellistele hoonetele tehtavaid kulutusi on raske prognoosida, võimalik, et see summa võib veelgi suurem olla,” oletas Teimann. “Igal juhul kulub akadeemia ülalpidamiseks kümneid miljoneid kroone aastas,” lisas ta.
Tarrest Ehitus OÜ tegevdirektori Mart Tarumi hinnangul kuluks ligi 20 000 ruutmeetri suuruse pinna renoveerimiseks 240–250 miljonit krooni. “Selle hinna sisse peaks mahtuma projekteerimine, kommunikatsioonid, ehitus,” loetles Tarum.
Vanglahaigla ei koli enne aastat
Patarei kultuuri- ja hariduslinnak hõlmaks Patarei vangla ning lennusadama ja selle naabruse. Renoveeritud hoonesse kolivad akadeemia kõik osakonnad, mis seni on mööda linna laiali. “Täiesti uue lisana alustab Patareis tööd iseseisev meediakolledÏ, mida hakkavad ülal pidama Pedagoogikaülikool, Kunstiakadeemia ja ehk veel keegi,” lubas Keskküla.
Praegu on Patareis vanglate keskhaigla, ka see tuleb enne välja kolida. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul saab vanglate uus keskhaigla valmis mitte varem kui aasta pärast.
“Sügiseks ootame riigikohtu otsust, kas meil lubatakse Jämejalga uus haiglahoone ehitada,” ütles Herodes. Kui riigikohtu otsus on eitav, peab ministeerium hakkama haiglale uut kohta otsima.