Sihtasutus Kohtla-Järve arenduskeskus plaanib hakata tegema ettevalmistustöid vanalinnas asuva basseini ja tiigi puhastamiseks.
Neid veekogusid pole puhastatud nende tekkimisest saadik. Vana eesti kooli taga asuv bassein eksisteerib juba 1930. aastate lõpust. Enne sõda oli Eestisse ehitatud vaid kaks basseini: üks Tallinna ja teine Kohtla-Järvele. Kohtla-Järve kultuurikeskuse taga asuv tiik tekkis puhkepargis 1950. aastate keskpaigas. Seda tiiki toidavad allikad, torudest voolab vesi basseini, nii et tegu on küllaltki puhta veega.
Varem sai tiigis ja basseinis ujuda, kuid nüüd on basseini kogunenud muda ja mitmesugust rämpsu. Mudases vees inimesed supelda ei armasta, kuid mõningatel andmetel leidub tiigis mitut liiki kalu ja vähki.
“Arenduskeskus võtab enda peale organisatsioonilise töö. Meie ülesandeks on koostada projektid ning leida eelarveväliseid vahendeid ja spetsialiste. Isegi kui linn selles ettevõtmises osaleb, jääb tema panus minimaalseks, kuna projekt on kallis ning linnaeelarvest vajalikku raha niikuinii ei leia,” räägib keskuse juhatuse liige Vladimir Peterson. “Raha kulub palju juba sellepärast, et kui jõutakse veekogude puhastamiseni, tuleb kasutada spetsiaalseid masinaid, mis on väga kallid.”
Peterson juhtis tähelepanu sellele, et keskusel on alles plaanis hakata dokumente vormistama, kuid maakonnas huvitutakse juba muda ostmisest.
Kohtla-Järve peaarhitekti Konstantin Kuzmini arvates on tiigi ja basseini puhastamise projekt reaalne, kuid alles pärast põhjaliku ekspertiisi läbiviimist. Seda peaksid tema sõnul tegema hüdrogeoloogid. “Tiigi ja basseiniga pargialaga tutvumise kõrval tuleb teha ka põhjalik analüüs. Tegelikult on see unikaalne koht, mida seni pole peaaegu üldse kasutatud.”
Basseini ja tiigi puhastamine saab esimeseks tööetapiks selles pargis. Kuid isegi kui asi käima läheb, jätkub seal Petersoni sõnul tööd rohkem kui üheks aastakümneks. Puhastusest tahetakse alustada seetõttu, et tegu on kõige kallima ja mustema tööga.
SOFJA BAUER
Reede, 11.07.2003
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kohtla-Järve vanalinn
Sihtasutus Kohtla-Järve arenduskeskus plaanib hakata tegema ettevalmistustöid vanalinnas asuva basseini ja tiigi puhastamiseks.
Neid veekogusid pole puhastatud nende tekkimisest saadik. Vana eesti kooli taga asuv bassein eksisteerib juba 1930. aastate lõpust. Enne sõda oli Eestisse ehitatud vaid kaks basseini: üks Tallinna ja teine Kohtla-Järvele. Kohtla-Järve kultuurikeskuse taga asuv tiik tekkis puhkepargis 1950. aastate keskpaigas. Seda tiiki toidavad allikad, torudest voolab vesi basseini, nii et tegu on küllaltki puhta veega.
Varem sai tiigis ja basseinis ujuda, kuid nüüd on basseini kogunenud muda ja mitmesugust rämpsu. Mudases vees inimesed supelda ei armasta, kuid mõningatel andmetel leidub tiigis mitut liiki kalu ja vähki.
“Arenduskeskus võtab enda peale organisatsioonilise töö. Meie ülesandeks on koostada projektid ning leida eelarveväliseid vahendeid ja spetsialiste. Isegi kui linn selles ettevõtmises osaleb, jääb tema panus minimaalseks, kuna projekt on kallis ning linnaeelarvest vajalikku raha niikuinii ei leia,” räägib keskuse juhatuse liige Vladimir Peterson. “Raha kulub palju juba sellepärast, et kui jõutakse veekogude puhastamiseni, tuleb kasutada spetsiaalseid masinaid, mis on väga kallid.”
Peterson juhtis tähelepanu sellele, et keskusel on alles plaanis hakata dokumente vormistama, kuid maakonnas huvitutakse juba muda ostmisest.
Kohtla-Järve peaarhitekti Konstantin Kuzmini arvates on tiigi ja basseini puhastamise projekt reaalne, kuid alles pärast põhjaliku ekspertiisi läbiviimist. Seda peaksid tema sõnul tegema hüdrogeoloogid. “Tiigi ja basseiniga pargialaga tutvumise kõrval tuleb teha ka põhjalik analüüs. Tegelikult on see unikaalne koht, mida seni pole peaaegu üldse kasutatud.”
Basseini ja tiigi puhastamine saab esimeseks tööetapiks selles pargis. Kuid isegi kui asi käima läheb, jätkub seal Petersoni sõnul tööd rohkem kui üheks aastakümneks. Puhastusest tahetakse alustada seetõttu, et tegu on kõige kallima ja mustema tööga.
SOFJA BAUER
Reede, 11.07.2003