|
Eesti juhtivad majandusanalüütikud prognoosivad, et ühinemine Euroopa Liiduga mõjuks Eesti majandusele paremini kui ühinemisest loobumine. Aga nagu tunnistavad ekspertküsitluses osalejad, tuleks prognoosidesse suhtuda mõõduka skepsisega, sest põhirolli ennustuste tegemisel mängis siiski kohvipaks.
– – – – –
Audiitorfirma KPMG korraldatud 17 majandusanalüütiku ekspertküsitlus Eesti majanduse tulevikust liitumise või mitteliitumise korral tõi vähe üllatusi. Võrreldes eelmise kahe aasta samasisulise küsitlusega pole erinevused märkimisväärsed. Endiselt arvavad analüüstikud, et Eesti peamised majandusnäitajad oleksid Euroopa Liidu liikmesriigina paremad kui liidust kõrvale jäädes.
Samas näitavad aga ekspertide vastuste põhjal arvutatud keskmine, et mitteliitumise korral poleks mahajäämus teab mis drastiline. Näiteks ennustavad analüütikud, et Euroopa Liidus olles ulatuks Eesti majanduskasv aastatel 2005 – 2010 5,6 %ni aastas. Mitteliitumisel jääksid kasvunumbrid napi pooleteise protsendi võrra väiksemaks. Eesti keskmine palk kasvab ennustuste kohaselt 2010. aastaks Euroopa Liiduga liitumisel 12 500 kroonini, liidust välja jäädes aga 10 700 kroonini.
Kõige jõulisemalt mõjutaks poliitiline valik välisinvesteeringuid. Liidust kõrvalejäämine tooks välisinvesteeringuid Eestile aastas ligi kolmandiku võrra vähem. Seda osalt seetõttu, et välisinvesoritele tuleks rahva ei-otsus šokina, sest Eesti peatse liitumisega ollakse maailmas juba arvestatud. Ühtlasi halveneksid riigi majanduskliimat mõõtvad rahvusvahelised reitingud. Teine valdkond, kus mitteliitumine teravalt tunda annaks on prognooside kohaselt pensionikindlustuse eelarve – ka see kasvaks kolmandiku võrra aeglasemalt.
Mõnele majandusnäitajale mõjuks pigem negatiivselt just ühinemine. Majanduseksperdid ennustavad, et inimeste maksukoormus Euroopa Liidus tõuseks, sest enamik sealseid riike on suurema maksukoormusega kui praegune Eesti. Ka tarbijahinnaindeks tõuseks liikmesriigina kiiremini. Küll aga on siingi erinevused mitteliitumisega võrreldes minimaalsed.
Ainus küsitluses osalenud analüütik, kelle hinnangul liitumine mõjub Eesti majandusele selgelt kahjulikuna, on euroskeptik Ivar Raig. “Mina pean oma prognoosi tugevaks aluseks seda, et olen vahetult osalenud liitumisläbirääkimistel ja põhjalikult lugenud läbi liitumislepingu ja näen rohkem neid ohtusid, mis kaasnevad liitumisega ja käesoleva lainemisega. Euroopa majandus ise on kriisis, majandus on negatiivse kasvuga ning seepärast ei saa ma jagada optimismi, et me hakkame kiiremini edasi arenema, kui on Euroopa keskmine,” räägib Raig.
Raig heidab ekspertküsitlusele ette, et tegu ei ole tõsise analüüsi, vaid kohvipaksu pealt tehtud ennustusega. Ta peab valeks, et hindamise käigus ei töötanud ekspertgrupp ühiselt läbi Eesti liitumislepingut.
Ka majandusteadlane Hardo Pajula leiab, et analüütikute eurooptimistlikesse prognoosidesse ei maksa üleliia tõsiselt suhtuda. “Neid võiks võtta ikka väikse irooniaga ja naljaga pooleks. Keskmiselt kulutas ekspert küsimustele vastamiseks võibolla kümme minutit. Vähemasti minu puhul oli see niimoodi,” tunnistab Pajula Raadio Vaba Euroopale.
Täpsemat prognoosimist raskendab asjaolu, et nii ulatuslikku laienemisringi kui tuleva aasta aprillis pole Euroopa Liit veel üle elanud.
Et saada avaramat pilti Eesti võimalikust tulevikust Euroopas soovitab Hardo Pajula mitte vaadata majandusnäitajaid, vaid pöörduda teise äsja avaldatud Euroopa Liidu teemalise üllitise poole, milleks on Eesti esimõtlejate esseesid koondav kogumik “Mõtteline Euroopa. Valik esseid Euroopa Liidust”.
|
Uudised
EL liikmena areneks Eesti majandus kiiremini
Majandusanalüütikud: Euroopa Liidu liikmena areneks Eesti majandus kiiremini
Holger Berg – 4. juuli, 2003 18:28
Eesti juhtivad majandusanalüütikud prognoosivad, et ühinemine Euroopa Liiduga mõjuks Eesti majandusele paremini kui ühinemisest loobumine. Aga nagu tunnistavad ekspertküsitluses osalejad, tuleks prognoosidesse suhtuda mõõduka skepsisega, sest põhirolli ennustuste tegemisel mängis siiski kohvipaks.
– – – – –
Audiitorfirma KPMG korraldatud 17 majandusanalüütiku ekspertküsitlus Eesti majanduse tulevikust liitumise või mitteliitumise korral tõi vähe üllatusi. Võrreldes eelmise kahe aasta samasisulise küsitlusega pole erinevused märkimisväärsed. Endiselt arvavad analüüstikud, et Eesti peamised majandusnäitajad oleksid Euroopa Liidu liikmesriigina paremad kui liidust kõrvale jäädes.
Samas näitavad aga ekspertide vastuste põhjal arvutatud keskmine, et mitteliitumise korral poleks mahajäämus teab mis drastiline. Näiteks ennustavad analüütikud, et Euroopa Liidus olles ulatuks Eesti majanduskasv aastatel 2005 – 2010 5,6 %ni aastas. Mitteliitumisel jääksid kasvunumbrid napi pooleteise protsendi võrra väiksemaks. Eesti keskmine palk kasvab ennustuste kohaselt 2010. aastaks Euroopa Liiduga liitumisel 12 500 kroonini, liidust välja jäädes aga 10 700 kroonini.
Kõige jõulisemalt mõjutaks poliitiline valik välisinvesteeringuid. Liidust kõrvalejäämine tooks välisinvesteeringuid Eestile aastas ligi kolmandiku võrra vähem. Seda osalt seetõttu, et välisinvesoritele tuleks rahva ei-otsus šokina, sest Eesti peatse liitumisega ollakse maailmas juba arvestatud. Ühtlasi halveneksid riigi majanduskliimat mõõtvad rahvusvahelised reitingud. Teine valdkond, kus mitteliitumine teravalt tunda annaks on prognooside kohaselt pensionikindlustuse eelarve – ka see kasvaks kolmandiku võrra aeglasemalt.
Mõnele majandusnäitajale mõjuks pigem negatiivselt just ühinemine. Majanduseksperdid ennustavad, et inimeste maksukoormus Euroopa Liidus tõuseks, sest enamik sealseid riike on suurema maksukoormusega kui praegune Eesti. Ka tarbijahinnaindeks tõuseks liikmesriigina kiiremini. Küll aga on siingi erinevused mitteliitumisega võrreldes minimaalsed.
Ainus küsitluses osalenud analüütik, kelle hinnangul liitumine mõjub Eesti majandusele selgelt kahjulikuna, on euroskeptik Ivar Raig. “Mina pean oma prognoosi tugevaks aluseks seda, et olen vahetult osalenud liitumisläbirääkimistel ja põhjalikult lugenud läbi liitumislepingu ja näen rohkem neid ohtusid, mis kaasnevad liitumisega ja käesoleva lainemisega. Euroopa majandus ise on kriisis, majandus on negatiivse kasvuga ning seepärast ei saa ma jagada optimismi, et me hakkame kiiremini edasi arenema, kui on Euroopa keskmine,” räägib Raig.
Raig heidab ekspertküsitlusele ette, et tegu ei ole tõsise analüüsi, vaid kohvipaksu pealt tehtud ennustusega. Ta peab valeks, et hindamise käigus ei töötanud ekspertgrupp ühiselt läbi Eesti liitumislepingut.
Ka majandusteadlane Hardo Pajula leiab, et analüütikute eurooptimistlikesse prognoosidesse ei maksa üleliia tõsiselt suhtuda. “Neid võiks võtta ikka väikse irooniaga ja naljaga pooleks. Keskmiselt kulutas ekspert küsimustele vastamiseks võibolla kümme minutit. Vähemasti minu puhul oli see niimoodi,” tunnistab Pajula Raadio Vaba Euroopale.
Täpsemat prognoosimist raskendab asjaolu, et nii ulatuslikku laienemisringi kui tuleva aasta aprillis pole Euroopa Liit veel üle elanud.
Et saada avaramat pilti Eesti võimalikust tulevikust Euroopas soovitab Hardo Pajula mitte vaadata majandusnäitajaid, vaid pöörduda teise äsja avaldatud Euroopa Liidu teemalise üllitise poole, milleks on Eesti esimõtlejate esseesid koondav kogumik “Mõtteline Euroopa. Valik esseid Euroopa Liidust”.