Vene palgaarmee saabub aeglaselt
 Üve Maloverjan, Moskva, Raadio Vaba Euroopa
|
 |
|
Lisaks armee järkjärgulisele muutmisele palgaarmeeks näeb Vene valitsuses heaks kiidetud armeereform ette mitte saata edaspidi ajateenijaid konfliktipiirkonda, sealhulgas Tšetšee-niasse, kus juuresolev pilt Vene sõdurist on tehtud.
Foto: afp |
|
Venemaa valitsus kiitis üleeile lõplikult heaks föderaalsele palgaarmeele ülemineku programmi, mille kohaselt peaks lepinguliste sõjaväelaste hulk suurenema nelja aasta jooksul kuni pooleni armee isikkoosseisust.
Esimese sammuna on aga kavas lõpetada ajateenijate saatmine konfliktipiirkondadesse, sealhulgas Põhja-Kaukaasiasse.
2008. aastaks pool armeest palgasõdurid
Vene valitsuse istungil vastu võetud sihtprogramm reguleerib riigi sõjaväe järkjärgulist muutmist palgaarmeeks. Selle järgi lisandub praegusele 130 000-le lepingu alusel teenivale isikule lähema nelja aasta jooksul veel 147 000, nii et 2008. aastaks moodustaks palgasõdurite osa juba 49 protsenti armee isikkoosseisust.
Kui alles hiljuti räägiti veel kümneaastasest üleminekuperioodist, siis nüüd on need plaanid juba lõplikult maha maetud. Ajateenijad ei pääse Vene sõja-väest niipea, sest kaitseminister Sergei Ivanovi sõnul jääb segasüsteem püsima veel pikaks ajaks.
Ajateenijad pääsevad Tšetšeenia põrgust
Ainus lohutus Vene sõjaväkke minejatele on see, et neil pole peagi enam vaja karta surmasaamist Tšetšeenia sõjas või teistes lokaalkonfliktides. Ülejärgmisest aastast alates otsustati ajateenijaid mitte saata pidevas lahinguvalmiduses olevatesse väeosadesse.
Samas avaldas Venemaa kaitseminister lootust, et kunagi muutub Vene sõjavägi siiski täielikult palgaarmeeks, ent ta ei hakanud ennustama, millal see juhtub. “Seda aega teatavaks teha on sama hea kui minna tagasi kuuekümnendatesse aastatesse ja kuulutada, millal saabub kommunism,” ironiseeris ta.
Kaitseminister tõdes, et valitsuse heakskiidetud programm on ainus võimalik armeereformi plaan üldse: “Teist moodust lihtsalt ei eksisteeri. Muuta kahe aastaga kõik soldatite ja seersantide kohad palgalisteks, nagu seda meile pakuti, pole lihtsalt reaalne. See lõhnab juba nende reformide järele, mida me viisime läbi 1990. aastate algul.”
Sel ajal, kui valitsus nõu pidas, kogunes aga Moskvas Valge Maja lähedasele küüruga sillale Paremjõudude Liidu organiseeritud pikett. 1990. aastate alguse populaarseimas protestipaigas taoti jälle kiivreid vastu kive ning kuulutati, et kindralid peavad lõpetama laste tapmise ning dedovšinale tuleb panna punkt.
Pihkva palgalise diviisi õnnetu eksperiment
Paremjõudude Liidu juhi Boriss Nemtsovi pressisekretäri Lilia Dubovaja sõnul taotles nende partei kardinaalsemat reformi. “Me sattusime selles küsimuses kaitseministeeriumi ja sõjalise bürokraatiaga lauskonflikti. Vastu võetud otsuseid vaadates jääb mulje, et bürokraatia ikkagi sai, mis tahtis, ja reaalset armeereformi ei tule. Paremjõudude Liit taotles palgaarmeele üleminekut juba lähimal ajal, kuid kaitseministri sõnul nii ruttu seda ei juhtu ning ajateenijad jäävad sõja-väkke veel kauaks.”
Boriss Nemtsov avaldas telekaamerate ees arvamust, et armeereformiga läheb lõpuks samamoodi nagu 76. Pihkva diviisiga, mis muudeti eksperimendi korras esimesena palgaliseks. Ligi viiest tuhandest palgasõduri kohast on praeguseks täidetud vaevalt kolmandik, sest võimude lubadusi uskuma jäänud noormehed nägid väeossa jõu-des täpselt endisaegset sõjaväge ja keeldusid sellistes tingimustes lepingule alla kirjutamast.
|
Uudised
Vene palgaarmee saabub aeglaselt
(12.07.2003)
Foto: afp
Venemaa valitsus kiitis üleeile lõplikult heaks föderaalsele palgaarmeele ülemineku programmi, mille kohaselt peaks lepinguliste sõjaväelaste hulk suurenema nelja aasta jooksul kuni pooleni armee isikkoosseisust.
Esimese sammuna on aga kavas lõpetada ajateenijate saatmine konfliktipiirkondadesse, sealhulgas Põhja-Kaukaasiasse.
2008. aastaks pool armeest palgasõdurid
Vene valitsuse istungil vastu võetud sihtprogramm reguleerib riigi sõjaväe järkjärgulist muutmist palgaarmeeks. Selle järgi lisandub praegusele 130 000-le lepingu alusel teenivale isikule lähema nelja aasta jooksul veel 147 000, nii et 2008. aastaks moodustaks palgasõdurite osa juba 49 protsenti armee isikkoosseisust.
Kui alles hiljuti räägiti veel kümneaastasest üleminekuperioodist, siis nüüd on need plaanid juba lõplikult maha maetud. Ajateenijad ei pääse Vene sõja-väest niipea, sest kaitseminister Sergei Ivanovi sõnul jääb segasüsteem püsima veel pikaks ajaks.
Ajateenijad pääsevad Tšetšeenia põrgust
Ainus lohutus Vene sõjaväkke minejatele on see, et neil pole peagi enam vaja karta surmasaamist Tšetšeenia sõjas või teistes lokaalkonfliktides. Ülejärgmisest aastast alates otsustati ajateenijaid mitte saata pidevas lahinguvalmiduses olevatesse väeosadesse.
Samas avaldas Venemaa kaitseminister lootust, et kunagi muutub Vene sõjavägi siiski täielikult palgaarmeeks, ent ta ei hakanud ennustama, millal see juhtub. “Seda aega teatavaks teha on sama hea kui minna tagasi kuuekümnendatesse aastatesse ja kuulutada, millal saabub kommunism,” ironiseeris ta.
Kaitseminister tõdes, et valitsuse heakskiidetud programm on ainus võimalik armeereformi plaan üldse: “Teist moodust lihtsalt ei eksisteeri. Muuta kahe aastaga kõik soldatite ja seersantide kohad palgalisteks, nagu seda meile pakuti, pole lihtsalt reaalne. See lõhnab juba nende reformide järele, mida me viisime läbi 1990. aastate algul.”
Sel ajal, kui valitsus nõu pidas, kogunes aga Moskvas Valge Maja lähedasele küüruga sillale Paremjõudude Liidu organiseeritud pikett. 1990. aastate alguse populaarseimas protestipaigas taoti jälle kiivreid vastu kive ning kuulutati, et kindralid peavad lõpetama laste tapmise ning dedovšinale tuleb panna punkt.
Pihkva palgalise diviisi õnnetu eksperiment
Paremjõudude Liidu juhi Boriss Nemtsovi pressisekretäri Lilia Dubovaja sõnul taotles nende partei kardinaalsemat reformi. “Me sattusime selles küsimuses kaitseministeeriumi ja sõjalise bürokraatiaga lauskonflikti. Vastu võetud otsuseid vaadates jääb mulje, et bürokraatia ikkagi sai, mis tahtis, ja reaalset armeereformi ei tule. Paremjõudude Liit taotles palgaarmeele üleminekut juba lähimal ajal, kuid kaitseministri sõnul nii ruttu seda ei juhtu ning ajateenijad jäävad sõja-väkke veel kauaks.”
Boriss Nemtsov avaldas telekaamerate ees arvamust, et armeereformiga läheb lõpuks samamoodi nagu 76. Pihkva diviisiga, mis muudeti eksperimendi korras esimesena palgaliseks. Ligi viiest tuhandest palgasõduri kohast on praeguseks täidetud vaevalt kolmandik, sest võimude lubadusi uskuma jäänud noormehed nägid väeossa jõu-des täpselt endisaegset sõjaväge ja keeldusid sellistes tingimustes lepingule alla kirjutamast.