Maruste hinnangul tähendab «ei» referendumil erakorralisi valimisi
03.07.2003
Riigikohtu endine esimees Rait Maruste leiab, et euroreferendumi «ei» peaks põhiseadusest tulenevalt siiski kaasa tooma Riigikogu erakorralised valimised, kuigi õiguskantsler Allar Jõks loeb põhiseadusest ja selle vaimust välja vastupidist.
Praegu Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuna Strasbourg´is töötav Maruste viitab otse põhiseaduse lõikele, mis sätestab, et kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab president välja Riigikogu erakorralised valimised.
«Põhiseaduse tekst on selge ja üheselt mõistetav,» ütles Maruste Postimehele.
Ta lisas, et Riigikogu erakorraliste valimiste vajadus tuleneb ka poliitilisest loogikast: «Kui rahvas lükkab tagasi selle, mis on olnud valitsuskoalitsiooni üks põhiline ja selgelt välja öeldud poliitiline eesmärk, siis pole rahvas aktsepteerinud seda poliitilist eesmärki ning on vastavalt umbusaldanud seda poliitilist kooslust.»
Marustele oponeerijad viitavad asjaolule, et eelmine Riigikogu võttis üle aasta tagasi vastu rahvahääletuse seaduse, mis sätestab, et erakorralised valimised tuleb välja kuulutada vaid juhul, kui seaduseelnõu rahvahääletusele panemise otsuse teinud Riigikogu koosseisu volitused ei ole lõppenud. Selle eesmärk on välistada olukord, kus eelmine Riigikogu paneb uuele Riigikogule ebapopulaarse seaduseelnõuga piltlikult öeldes miini alla.
Et vahepeal on valitud uus Riigikogu, ei too ka «ei» euroreferendumil seaduse järgi kaasa uute valimiste väljakuulutamist.
Täiendav probleem, mis takistab täielikult kasutamast nn poliitilise vastutuse ülemineku loogikat, on rahvahääletuse seaduse paragrahv, mis keelab tavaolukorras rahvahääletuse korraldamise kohta tehtud otsust muuta või kehtetuks tunnistada.
Sellega on praegune Riigikogult jäetud võimaluseta väljendada oma nõustumist või mittenõustumist eelmise Riigikogu otsusega panna Euroopa Liiduga seonduv põhiseaduse muutmine rahvahääletusele. Samas on praegune Riigikogu eelmise otsusega sisuliselt nõus, kuigi see pole ametlikult fikseeritud.
Maruste hinnangul on selliste klauslite kooskõla põhiseadusega äärmiselt küsitav. «Ma ei pretendeeri sellele, et minu arvamus on ainuõige, kuid see on minu arusaam põhiseadusest,» nentis ta.
–>Toomas Mattson
toomas.mattson@postimees.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Euroreferendumi “ei” tähendab erakorralisi Riigikogu valimisi?
Maruste hinnangul tähendab «ei» referendumil erakorralisi valimisi
03.07.2003
Riigikohtu endine esimees Rait Maruste leiab, et euroreferendumi «ei» peaks põhiseadusest tulenevalt siiski kaasa tooma Riigikogu erakorralised valimised, kuigi õiguskantsler Allar Jõks loeb põhiseadusest ja selle vaimust välja vastupidist.
Praegu Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuna Strasbourg´is töötav Maruste viitab otse põhiseaduse lõikele, mis sätestab, et kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab president välja Riigikogu erakorralised valimised.
«Põhiseaduse tekst on selge ja üheselt mõistetav,» ütles Maruste Postimehele.
Ta lisas, et Riigikogu erakorraliste valimiste vajadus tuleneb ka poliitilisest loogikast: «Kui rahvas lükkab tagasi selle, mis on olnud valitsuskoalitsiooni üks põhiline ja selgelt välja öeldud poliitiline eesmärk, siis pole rahvas aktsepteerinud seda poliitilist eesmärki ning on vastavalt umbusaldanud seda poliitilist kooslust.»
Marustele oponeerijad viitavad asjaolule, et eelmine Riigikogu võttis üle aasta tagasi vastu rahvahääletuse seaduse, mis sätestab, et erakorralised valimised tuleb välja kuulutada vaid juhul, kui seaduseelnõu rahvahääletusele panemise otsuse teinud Riigikogu koosseisu volitused ei ole lõppenud. Selle eesmärk on välistada olukord, kus eelmine Riigikogu paneb uuele Riigikogule ebapopulaarse seaduseelnõuga piltlikult öeldes miini alla.
Et vahepeal on valitud uus Riigikogu, ei too ka «ei» euroreferendumil seaduse järgi kaasa uute valimiste väljakuulutamist.
Täiendav probleem, mis takistab täielikult kasutamast nn poliitilise vastutuse ülemineku loogikat, on rahvahääletuse seaduse paragrahv, mis keelab tavaolukorras rahvahääletuse korraldamise kohta tehtud otsust muuta või kehtetuks tunnistada.
Sellega on praegune Riigikogult jäetud võimaluseta väljendada oma nõustumist või mittenõustumist eelmise Riigikogu otsusega panna Euroopa Liiduga seonduv põhiseaduse muutmine rahvahääletusele. Samas on praegune Riigikogu eelmise otsusega sisuliselt nõus, kuigi see pole ametlikult fikseeritud.
Maruste hinnangul on selliste klauslite kooskõla põhiseadusega äärmiselt küsitav. «Ma ei pretendeeri sellele, et minu arvamus on ainuõige, kuid see on minu arusaam põhiseadusest,» nentis ta.
–>Toomas Mattson
toomas.mattson@postimees.ee