|
Täna täitunuks sada eluaastat kirjanik George Orwellil, kelle totalitarismi lahkavad antiutoopiad mõjuvad teravalt tänapäevalgi. Nii on Orwelli leiutatud kõikejälgivast Suurest Vennast saanud kaasaegses meedias üks enimtsiteeritud mõisteid.
– – – – –
Kes ikkagi oli George Orwell, kodanikunimega Eric Arthur Blair – sellele küsimusele vastuse leidmine pole läinud aegade jooksul mitte lihtsamaks. Kui küsida ta poliitilisi vaateid, võis ta kirjeldada end üheaegselt vasakpoolse sotsialisti, antikommunisti ning anarhistina.
Orwelli elu kõrghetkeks võib ilmselt pidada osalemist Hispaania kodusõjas, kuhu ta saabus vasakpoolsete lehtede kirjasaatjana. Peagi aga astus ta vabariiklaste poolel võitlusse, sai kõrri eluohtlikult haavata ning oli ajaloo keerdkäikude tulemusena sunnitud viimaks koguni Stalini käpa all olevate vabariiklike võimude eest põgenema.
Hispaania kodusõjas kogetu põhjal 1938. aastal ilmunud raamatut “Kummardus Katalooniale” peetakse praegu kirjandusklassikaks; toona ootas seda aga läbikukkumine. BBC ajakirjanik Christopher Hitchens meenutab, et Orwell oli oma Stalini vastase kriitika tõttu toonaste Lääne vasakpoolsete seas paariaseisuses.
“Orwell keeldus uskumast Venemaa utoopiasse ning see viis ta kaduvväikese vähemuse hulka. Vaadete erinevuse tõttu valati ta üle laimuga ning sageli tehti talle takistusi tööde avaldamisel – olgu siis ajakirjades või raamatutena,” kõneles Hitchens Raadio Vaba Euroopale.
Orwelli tähetund saabus alles vahetult pärast sõda. Paar päeva pärast aatompommide heitmist Jaapanile ilmus müügile tema “Loomade farm,” mida paljud kriitikud peavad Orwelli parimaks teoseks.
Tõdemus, et kõik loomad on võrdsed, kuid mõned on võrdsemad, kajastas teravat satiiri Nõukogude Liidu aadressil. Raamatu peategelaseks on koduloomad, keda juhivad neljajalgsetest kõige targemad – sead. Ridade vahel kerkivad esile Lenin, Stalin ja Trotski. Raamatu tegevustik meenutab Kroonlinna mässu, Molotov-Ribbentropi pakti ning teisi Nõukogude aja kurbi verstaposte.
Orwelli biograafi sir Bernard Cricki kirjeldusel valas Orwell raamatusse oma pettumise ideaalides: “”Loomade farm” on nutulaul luhtunud revolutsiooni pärast, lein stalinistide poolt hävitatud vanade bolševike pärast, lein kunstilise väljendusvabaduse hävitamise pärast, kõigi nende lootuste hävingu pärast, mida seostati Vene revolutsiooni algfaasiga. See on kibe lein idealismi korrumpeerimise pärast võimu poolt,” rääkis ta.
Orwelli teine tähtteos “1984” valmis 49. aastal, vaid mõned kuud enne kirjaniku surma. Raamat maalib õudustäratava pildi maailmast, kus kolm totalitaristlikku režiimi on omavahel pidevalt sõjajalal, kontrollides samas äärmuseni inimeste eraelu.
Raamatut peetakse üheks raevukaimaks kriitikaks Nõukogude Liidu aadressil. Orwelli kinnitusel oli raamat aga hoiatus kõigi totalitaristlike režiimide eest, mitte sotsialismi hukkamõist. Oma poliitilisele ideaalile jäi ta ustavaks surmani.
Kirjaniku noorelt hauda viinud tuberkuloos võttis talt võimaluse näha, kuivõrd aastaks 1984. kujutatud antiutoopiline tulevik materialiseeruda suudab.
|
Uudised
VE: Orwell, George – Suure Venna biograaf
Suure Venna loojal täitus sajand
Krister Paris – 25. juuni, 2003 11:47
Täna täitunuks sada eluaastat kirjanik George Orwellil, kelle totalitarismi lahkavad antiutoopiad mõjuvad teravalt tänapäevalgi. Nii on Orwelli leiutatud kõikejälgivast Suurest Vennast saanud kaasaegses meedias üks enimtsiteeritud mõisteid.
– – – – –
Kes ikkagi oli George Orwell, kodanikunimega Eric Arthur Blair – sellele küsimusele vastuse leidmine pole läinud aegade jooksul mitte lihtsamaks. Kui küsida ta poliitilisi vaateid, võis ta kirjeldada end üheaegselt vasakpoolse sotsialisti, antikommunisti ning anarhistina.
Orwelli elu kõrghetkeks võib ilmselt pidada osalemist Hispaania kodusõjas, kuhu ta saabus vasakpoolsete lehtede kirjasaatjana. Peagi aga astus ta vabariiklaste poolel võitlusse, sai kõrri eluohtlikult haavata ning oli ajaloo keerdkäikude tulemusena sunnitud viimaks koguni Stalini käpa all olevate vabariiklike võimude eest põgenema.
Hispaania kodusõjas kogetu põhjal 1938. aastal ilmunud raamatut “Kummardus Katalooniale” peetakse praegu kirjandusklassikaks; toona ootas seda aga läbikukkumine. BBC ajakirjanik Christopher Hitchens meenutab, et Orwell oli oma Stalini vastase kriitika tõttu toonaste Lääne vasakpoolsete seas paariaseisuses.
“Orwell keeldus uskumast Venemaa utoopiasse ning see viis ta kaduvväikese vähemuse hulka. Vaadete erinevuse tõttu valati ta üle laimuga ning sageli tehti talle takistusi tööde avaldamisel – olgu siis ajakirjades või raamatutena,” kõneles Hitchens Raadio Vaba Euroopale.
Orwelli tähetund saabus alles vahetult pärast sõda. Paar päeva pärast aatompommide heitmist Jaapanile ilmus müügile tema “Loomade farm,” mida paljud kriitikud peavad Orwelli parimaks teoseks.
Tõdemus, et kõik loomad on võrdsed, kuid mõned on võrdsemad, kajastas teravat satiiri Nõukogude Liidu aadressil. Raamatu peategelaseks on koduloomad, keda juhivad neljajalgsetest kõige targemad – sead. Ridade vahel kerkivad esile Lenin, Stalin ja Trotski. Raamatu tegevustik meenutab Kroonlinna mässu, Molotov-Ribbentropi pakti ning teisi Nõukogude aja kurbi verstaposte.
Orwelli biograafi sir Bernard Cricki kirjeldusel valas Orwell raamatusse oma pettumise ideaalides: “”Loomade farm” on nutulaul luhtunud revolutsiooni pärast, lein stalinistide poolt hävitatud vanade bolševike pärast, lein kunstilise väljendusvabaduse hävitamise pärast, kõigi nende lootuste hävingu pärast, mida seostati Vene revolutsiooni algfaasiga. See on kibe lein idealismi korrumpeerimise pärast võimu poolt,” rääkis ta.
Orwelli teine tähtteos “1984” valmis 49. aastal, vaid mõned kuud enne kirjaniku surma. Raamat maalib õudustäratava pildi maailmast, kus kolm totalitaristlikku režiimi on omavahel pidevalt sõjajalal, kontrollides samas äärmuseni inimeste eraelu.
Raamatut peetakse üheks raevukaimaks kriitikaks Nõukogude Liidu aadressil. Orwelli kinnitusel oli raamat aga hoiatus kõigi totalitaristlike režiimide eest, mitte sotsialismi hukkamõist. Oma poliitilisele ideaalile jäi ta ustavaks surmani.
Kirjaniku noorelt hauda viinud tuberkuloos võttis talt võimaluse näha, kuivõrd aastaks 1984. kujutatud antiutoopiline tulevik materialiseeruda suudab.