(Jää)murdjate meeste murtud olekBirgit Püve Eesti Ekspress, 18.06.2003
 |
 |
|
| PEAMÜRAMEISTER OMA LAUA TAGA: Jäämurdja Tarmo peamehhaanikut Tiit Sepastet kutsuvad meeskonnakaaslased mürameistriks. Kui talvel jääd lõhutakse, on müra ja ragin nii kõva, et teise mehe jutt kuulaja kõrvadeni ei jõua. (Vallo Kruuser) |
|
|
|
Kevadeni Eesti vetes majandust päästnud jäämurdja Tarmo meeskonna tervist laastab pidev müra ja vibratsioon.
Sel teisipäeval, keset suvekuud, on suur osa jäämurdja Tarmo meeskonnast (kokku 35 liiget) jälle pardal. Talvel meediakangelaseks saanud ainukese jäämurdja kapten Peedu Kass on sooja vammuse vahetanud valge õhukese suvepluusi vastu. See on esimene kord pärast 6. maid – Tarmo ametlikku jäähooaja lõppu -, kui mere peal ollakse.
Suviselt lahedat olekut kangelasekuulsuse omandanud meestest siiski ei paista. Pärast pikka ja käredat talve (merel oldi ilma vahetuseta 30. detsembrist 20. aprillini), on üks madrus meeskonnast lahkunud (tervis ei pidanud vastu), seitse taastuvad maismaal (puhkus), üks mees on operatsioonil (murtud jalaluu) ning üks on haige.
“Pärast nelja kuud olid meremeeste näod hallid ja närvid pingul – talv venis liiga pikale ja vahetusmehi polnud,” kirjeldab motorist Raivo Neidla vastu kevadet laevas valitsenud meeleolu. “Kui gripilaine ka laevast üle käis (35st liikmest haigestus grippi 24), ei jõudnud mõned enam trepistki üles minna.” Psüühikale mõjus just teadmatus, kauaks merele jäädakse. “Nüüd hakkavad mahlad tagasi tulema,” lisab Neidla.
Juba juulis alustatakse aga jäämurdjal remonti – paljude puhkepäevad lükkuvad seega edasi. Praegu töötab laeval kokk nagu talvelgi ning ööpäevaringses valves on vähemalt viis meest.
Kui tervis kehv… vallandatakse
Korra aastas peavad kõik meremehed käima Tallinnas Paldiski maanteel Meremeeste haiglas arstlikus kontrollis. Kui kontrollist läbi ei saa, ei ole tööd merel võimalik jätkata.
Maikuus oli arstlik kontroll läbimata kaheksal Tarmo meremehel. Veeteede ametist tuletas laevastiku osakonna juhataja kt Leo Palumäe selle peale kapten Kassile meelde sotsiaalministeeriumi määrust. Aega kontrolli läbimiseks anti kolm nädalat. Palumäe allkirjastatud paber seisis ka meremeeste pilgu all seina peal.
“Üldjuhul meremehed tervise üle ei kaeba – nad ei taha tööst ilma jääda,” räägib Palumäe. (Seda kinnitavad ka meremehed ise.) Aga kui tervis on kehv, tuleb avaliku teenistuse seaduse paragrahv 117 järgi teha Palumäel ülemustele ettepanek konkreetse inimese vallandamiseks.
“Seda kas kellelgi meist on vibratsiooni- või mõni muu tõbi, ei räägita,” ütleb üks anonüümseks jääda sooviv meremees. “Ega seda hõisata.”
“Kui tööd on palju, ei küsi keegi, kuidas tervis on. Kui aga tööd ei ole, siis saadetakse arstlikku kontrolli.” Kuna ainukese Eesti jäämurjana ei ole Tarmol asendusmeeskonda, teevad haigestumise korral teised töötajad ära ka puuduja töö. Äärmise häda korral otsitakse abi teistelt laevadelt.
Ootasid riigi kulul taastusravi
Sellest, et meeste tervis kevadeks kulunud oli, räägib asjaolu, et paljud Tarmo meremehed ootasid pärast väsitavat talve, et riik saadab nad taastusravile või sanatooriumisse. Nii lootsid ka motorist Neidla ja “peamürameister” Tiit Sepaste – nagu kutsub meeskond peamehhaanikut. Ühte lausesse põimitakse ravist rääkides väljendid “neli kuud järjest”, “pidev müra ja rappumine” ning “Eesti majanduse päästmine”… Riigipoolset kostitust ega tänusõna muidugi ei tulnud.
(Võrdluseks – Soomel on selliseid jäämurdjaid üheksa, samuti Venemaal. Meeste koormus seega kordi väiksem.)
Ka praegu, kui Tarmo suviselt Muuga poole triivib ja neli peamasinat jälle töös, vappub mürameistri Tiidu jalgealune tuntavalt – talvel kõlavad masinaruumi detsibellid aga kolm korda võimsamalt.
Arstide arvates ohustabki meremehi kõige rohkem vibratsioonitõbi ning kuulmise halvenemine. “Meremehi mõjutavad nii intensiivne lokaalne vibratsioon kui ka üldvibratsioon,” kommenteerib Töötervishoiu keskuse meremeditsiooni büroo juhataja Ülle Lahe. Talvel ei olnud peamootoreid aga võimalikki seisata.
“Jäälõhkumine ja vibratsioon on nagu kaksikvennad,” kommenteerib Peedu Kass. “Sama nagu nüri saega tammeplangu saagimine. Ja mida suurem laeva võimsus, seda suurem on müra.”
Kokale kutsuti kiirabi
Möödunud nädalal minestas Tarmo köögis laeva kokk Svetlana Hellman ja kohale tuli kutsuda kiirabi. Muud seletust kokkukukkumisele ei leitud kui õhupuudus – köögis ei ole ühtegi akent. Sellel nädalal on kokk tagasi tööl.
Kiirabiga viidi ära ka talvise gripilaine ajal üks noortest meestest, kelle keha temperatuur oli tõusnud 40 kraadini.
Sellest ajast, kui Eesti 40aastase Tarmo ära ostis – 1993 – on laevas samast meeskonnast järel ainult kuus inimest. “Kõik on läinud parematele jahimaadele,” räägib Tiit Sepaste.
Kaks inimest on kümne aasta jooksul haigus viinud manalateed.
Tarmo meeskonna praegune vanim liige on sündinud 1933. aastal ja on seega 70. Noorim on 21aastane. Keskmine vanus jääb 50 aasta ringi.
Uudised
VE: “Tarmo” – jäämurdja
(Jää)murdjate meeste murtud olekBirgit Püve Eesti Ekspress, 18.06.2003
Kevadeni Eesti vetes majandust päästnud jäämurdja Tarmo meeskonna tervist laastab pidev müra ja vibratsioon.
Sel teisipäeval, keset suvekuud, on suur osa jäämurdja Tarmo meeskonnast (kokku 35 liiget) jälle pardal. Talvel meediakangelaseks saanud ainukese jäämurdja kapten Peedu Kass on sooja vammuse vahetanud valge õhukese suvepluusi vastu. See on esimene kord pärast 6. maid – Tarmo ametlikku jäähooaja lõppu -, kui mere peal ollakse.
Suviselt lahedat olekut kangelasekuulsuse omandanud meestest siiski ei paista. Pärast pikka ja käredat talve (merel oldi ilma vahetuseta 30. detsembrist 20. aprillini), on üks madrus meeskonnast lahkunud (tervis ei pidanud vastu), seitse taastuvad maismaal (puhkus), üks mees on operatsioonil (murtud jalaluu) ning üks on haige.
“Pärast nelja kuud olid meremeeste näod hallid ja närvid pingul – talv venis liiga pikale ja vahetusmehi polnud,” kirjeldab motorist Raivo Neidla vastu kevadet laevas valitsenud meeleolu. “Kui gripilaine ka laevast üle käis (35st liikmest haigestus grippi 24), ei jõudnud mõned enam trepistki üles minna.” Psüühikale mõjus just teadmatus, kauaks merele jäädakse. “Nüüd hakkavad mahlad tagasi tulema,” lisab Neidla.
Juba juulis alustatakse aga jäämurdjal remonti – paljude puhkepäevad lükkuvad seega edasi. Praegu töötab laeval kokk nagu talvelgi ning ööpäevaringses valves on vähemalt viis meest.
Kui tervis kehv… vallandatakse
Korra aastas peavad kõik meremehed käima Tallinnas Paldiski maanteel Meremeeste haiglas arstlikus kontrollis. Kui kontrollist läbi ei saa, ei ole tööd merel võimalik jätkata.
Maikuus oli arstlik kontroll läbimata kaheksal Tarmo meremehel. Veeteede ametist tuletas laevastiku osakonna juhataja kt Leo Palumäe selle peale kapten Kassile meelde sotsiaalministeeriumi määrust. Aega kontrolli läbimiseks anti kolm nädalat. Palumäe allkirjastatud paber seisis ka meremeeste pilgu all seina peal.
“Üldjuhul meremehed tervise üle ei kaeba – nad ei taha tööst ilma jääda,” räägib Palumäe. (Seda kinnitavad ka meremehed ise.) Aga kui tervis on kehv, tuleb avaliku teenistuse seaduse paragrahv 117 järgi teha Palumäel ülemustele ettepanek konkreetse inimese vallandamiseks.
“Seda kas kellelgi meist on vibratsiooni- või mõni muu tõbi, ei räägita,” ütleb üks anonüümseks jääda sooviv meremees. “Ega seda hõisata.”
“Kui tööd on palju, ei küsi keegi, kuidas tervis on. Kui aga tööd ei ole, siis saadetakse arstlikku kontrolli.” Kuna ainukese Eesti jäämurjana ei ole Tarmol asendusmeeskonda, teevad haigestumise korral teised töötajad ära ka puuduja töö. Äärmise häda korral otsitakse abi teistelt laevadelt.
Ootasid riigi kulul taastusravi
Sellest, et meeste tervis kevadeks kulunud oli, räägib asjaolu, et paljud Tarmo meremehed ootasid pärast väsitavat talve, et riik saadab nad taastusravile või sanatooriumisse. Nii lootsid ka motorist Neidla ja “peamürameister” Tiit Sepaste – nagu kutsub meeskond peamehhaanikut. Ühte lausesse põimitakse ravist rääkides väljendid “neli kuud järjest”, “pidev müra ja rappumine” ning “Eesti majanduse päästmine”… Riigipoolset kostitust ega tänusõna muidugi ei tulnud.
(Võrdluseks – Soomel on selliseid jäämurdjaid üheksa, samuti Venemaal. Meeste koormus seega kordi väiksem.)
Ka praegu, kui Tarmo suviselt Muuga poole triivib ja neli peamasinat jälle töös, vappub mürameistri Tiidu jalgealune tuntavalt – talvel kõlavad masinaruumi detsibellid aga kolm korda võimsamalt.
Arstide arvates ohustabki meremehi kõige rohkem vibratsioonitõbi ning kuulmise halvenemine. “Meremehi mõjutavad nii intensiivne lokaalne vibratsioon kui ka üldvibratsioon,” kommenteerib Töötervishoiu keskuse meremeditsiooni büroo juhataja Ülle Lahe. Talvel ei olnud peamootoreid aga võimalikki seisata.
“Jäälõhkumine ja vibratsioon on nagu kaksikvennad,” kommenteerib Peedu Kass. “Sama nagu nüri saega tammeplangu saagimine. Ja mida suurem laeva võimsus, seda suurem on müra.”
Kokale kutsuti kiirabi
Möödunud nädalal minestas Tarmo köögis laeva kokk Svetlana Hellman ja kohale tuli kutsuda kiirabi. Muud seletust kokkukukkumisele ei leitud kui õhupuudus – köögis ei ole ühtegi akent. Sellel nädalal on kokk tagasi tööl.
Kiirabiga viidi ära ka talvise gripilaine ajal üks noortest meestest, kelle keha temperatuur oli tõusnud 40 kraadini.
Sellest ajast, kui Eesti 40aastase Tarmo ära ostis – 1993 – on laevas samast meeskonnast järel ainult kuus inimest. “Kõik on läinud parematele jahimaadele,” räägib Tiit Sepaste.
Kaks inimest on kümne aasta jooksul haigus viinud manalateed.
Tarmo meeskonna praegune vanim liige on sündinud 1933. aastal ja on seega 70. Noorim on 21aastane. Keskmine vanus jääb 50 aasta ringi.