Kodused rästikud pakuvad närvikõdi
Tõnu Hinnosaare taluhoovi on aastate jooksul kogunenud kümneid rästikunahku. Foto: Avo Seidelberg |
Äntu järvede naabruses oleva Prillapatsi suvila rästikud peavad juba aastaid oma suvekoduks kõrvalhoone kivivundamendi lõunanurka.
Endise metsavahimaja suvilaks ostnud Tõnu Hinnosaar rääkis, et aastati ilmuvad rästikud oma suvekodusse erinevatel aegadel. Juhtub see jaanikuu 10. kuupäeva paiku, mil madusid juba näha võib ja augustikuu 20. paiku lähevad ära.
Hirmud on asjatud
Tähelepanekute järgi talvituvad nad suvila vastas mäeveerus, kus poevad kännujuurikate kaudu maasügavusse. Igatahes väitis eelmine majaperemees, et “sealt nad välja tulevad”. Veel on Tõnu mäeveerul kohanud vaskussi ja sisalikke, kuid mitte kunagi pole maja läheduses näha olnud siile.
Tänavu nägi majaperemees esimest rästikut nende oma suvekodus juba 20. mai paiku. Mitte kunagi pole neid nähtud maja õuel, küll aga kevaditi vastu lõunapäiksest mäeveerul.
“Neil oma elurütm ja harjumused, kui on isu süüa, siis lähevad nad öösel jahti pidama, mina ja mu külalised oleme päevase eluviisiga,” valgustas olukorda Tõnu, nii et huvide konflikti ei teki. Vastupidi – külalistele on kodused rästikud huvitavad. See on igal juhul asi, mis meelde jääb ja hiljem küsitakse sageli, kuidas ussid elavad.
Inimesed reageerivad muidugi nende nägemisele erinevalt, naised sageli uih, aih ja mehed püüavad säilitada näilist rahu. Igal juhul soliidse vahemaa tagant, kuid lõpuks uudishimu ikkagi võidab.
Kuid ussid harjuvad ka inimestega – kaasa arvatud naistega.
Tõnu Hinnosaar arvab, et rästik näeb inimeses suurt ja tugevat kiskjat, mitte mingil juhul rahumeelset rohusööjat. Seetõttu üritab ta märkamatuks jääda või igaks juhuks põgeneda. Alles viimases hädas asub ta ennast kaitsma. Inimene aga vastupidi ründab madusid väga tihti ja see lõpeb enamasti ussi surmaga. Sageli teeb seda lihtsalt hirmust ja alateadlikust vastikustundest, mida inimesed kahjuks rästikute ja madude suhtes põevad.
Küsivad, kuidas vesi oli
Tõnu Hinnosaare hinnangul on rästikud kõik erinevad. Mitut korraga nähes märkad, et üks on pruunikas, teine rohekas ja kolmas koguni kollakas.
Ja iseloom on erinev. Päevast päeva nendega kohtudes juba tead, kes on ettevaatlikum ja kes uudishimulikum.
Kollane põgeneb alati esimesena, pruun ei taha kuidagi päikse käest kivide vahele varju minna, ja kui, siis ainult ajades. Kui majaperemees õhtuti järvest tuleb, on ta eksootilised naabrid juba tavaliselt “oma toas”, vundamendi kivide vahel. Pruun ja roheline pistavad aga pea alati välja justkui küsides, kuidas vesi oli. Tõnu lubavad nad endast umbes meetri kaugusele, võõraid nii lähedale mitte kunagi.
Madusid pikemalt jälgides märkad, kuidas pikkamööda nende värvid tuhmuvad. Ja siis äkki on uss jälle kena ja erksavärviline. Asi on lihtne, vanast ja kulunud nahast on välja poetud. Neid vanu kestasid on Tõnul terve kollektsioon, oleks rohkemgi, kui ta poleks muruniitjaga kõrvalhoone taha sattudes neid läbipaistvaid kestasid rohu sees puruks hakkinud.
Tobi sai vastu nina
Ükskord ussiga suhtlemise ajal jooksis ka koer Tobi ligi ja tahtis kohe näha, mida peremees uudistab. Koera nina ilmus aga maole liiga ootamatult ning lühidalt öeldes oli koera nina pärast jäme ja ta ise natuke loium, kuid järgmisel päeval oli kõik juba korras.
See näitab, et mürgise rästikuga ei tohi mingil juhul liiga julgeks minna.
Hariliku rästiku hammustus põhjustab harva inimese surma. Ohtlikum on tema hammustus väikelastele.
Võimalikult kiiresti peaks aga pöörduma arsti poole. Tuleks lamada ja võimalikult vähe liikuda, et mürk kiiresti mööda organismi ei leviks. Transportida lamavas asendis. Tähtis on kiire ja paanikata tegutsemine. Kannatanule soovitatakse anda võimalikult palju juua teed, piima, puljongit või lihtsalt vett, et mürk neerude ja seedekulgla kaudu võimalikult kiiresti erituks. Enam ei soovitata mitte mingil juhul kasutada omal ajal propageeritud zhgutti, vaid hoopis kerget lahast. Kindlasti tuleb loobuda täiskasvanute seas levinud arvamusest, et alkohol aitab – vastupidi, see teeb suurt kahju.
P.S. Tegelikult on rästik madu, mitte uss.
–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee
Uudised
VE: Hinnosaar, Tõnu – rästikuvaatleja
Kodused rästikud pakuvad närvikõdi
Tõnu Hinnosaare taluhoovi on aastate jooksul kogunenud kümneid rästikunahku. Foto: Avo Seidelberg
Äntu järvede naabruses oleva Prillapatsi suvila rästikud peavad juba aastaid oma suvekoduks kõrvalhoone kivivundamendi lõunanurka.
Endise metsavahimaja suvilaks ostnud Tõnu Hinnosaar rääkis, et aastati ilmuvad rästikud oma suvekodusse erinevatel aegadel. Juhtub see jaanikuu 10. kuupäeva paiku, mil madusid juba näha võib ja augustikuu 20. paiku lähevad ära.
Hirmud on asjatud
Tähelepanekute järgi talvituvad nad suvila vastas mäeveerus, kus poevad kännujuurikate kaudu maasügavusse. Igatahes väitis eelmine majaperemees, et “sealt nad välja tulevad”. Veel on Tõnu mäeveerul kohanud vaskussi ja sisalikke, kuid mitte kunagi pole maja läheduses näha olnud siile.
Tänavu nägi majaperemees esimest rästikut nende oma suvekodus juba 20. mai paiku. Mitte kunagi pole neid nähtud maja õuel, küll aga kevaditi vastu lõunapäiksest mäeveerul.
“Neil oma elurütm ja harjumused, kui on isu süüa, siis lähevad nad öösel jahti pidama, mina ja mu külalised oleme päevase eluviisiga,” valgustas olukorda Tõnu, nii et huvide konflikti ei teki. Vastupidi – külalistele on kodused rästikud huvitavad. See on igal juhul asi, mis meelde jääb ja hiljem küsitakse sageli, kuidas ussid elavad.
Inimesed reageerivad muidugi nende nägemisele erinevalt, naised sageli uih, aih ja mehed püüavad säilitada näilist rahu. Igal juhul soliidse vahemaa tagant, kuid lõpuks uudishimu ikkagi võidab.
Kuid ussid harjuvad ka inimestega – kaasa arvatud naistega.
Tõnu Hinnosaar arvab, et rästik näeb inimeses suurt ja tugevat kiskjat, mitte mingil juhul rahumeelset rohusööjat. Seetõttu üritab ta märkamatuks jääda või igaks juhuks põgeneda. Alles viimases hädas asub ta ennast kaitsma. Inimene aga vastupidi ründab madusid väga tihti ja see lõpeb enamasti ussi surmaga. Sageli teeb seda lihtsalt hirmust ja alateadlikust vastikustundest, mida inimesed kahjuks rästikute ja madude suhtes põevad.
Küsivad, kuidas vesi oli
Tõnu Hinnosaare hinnangul on rästikud kõik erinevad. Mitut korraga nähes märkad, et üks on pruunikas, teine rohekas ja kolmas koguni kollakas.
Ja iseloom on erinev. Päevast päeva nendega kohtudes juba tead, kes on ettevaatlikum ja kes uudishimulikum.
Kollane põgeneb alati esimesena, pruun ei taha kuidagi päikse käest kivide vahele varju minna, ja kui, siis ainult ajades. Kui majaperemees õhtuti järvest tuleb, on ta eksootilised naabrid juba tavaliselt “oma toas”, vundamendi kivide vahel. Pruun ja roheline pistavad aga pea alati välja justkui küsides, kuidas vesi oli. Tõnu lubavad nad endast umbes meetri kaugusele, võõraid nii lähedale mitte kunagi.
Madusid pikemalt jälgides märkad, kuidas pikkamööda nende värvid tuhmuvad. Ja siis äkki on uss jälle kena ja erksavärviline. Asi on lihtne, vanast ja kulunud nahast on välja poetud. Neid vanu kestasid on Tõnul terve kollektsioon, oleks rohkemgi, kui ta poleks muruniitjaga kõrvalhoone taha sattudes neid läbipaistvaid kestasid rohu sees puruks hakkinud.
Tobi sai vastu nina
Ükskord ussiga suhtlemise ajal jooksis ka koer Tobi ligi ja tahtis kohe näha, mida peremees uudistab. Koera nina ilmus aga maole liiga ootamatult ning lühidalt öeldes oli koera nina pärast jäme ja ta ise natuke loium, kuid järgmisel päeval oli kõik juba korras.
See näitab, et mürgise rästikuga ei tohi mingil juhul liiga julgeks minna.
Hariliku rästiku hammustus põhjustab harva inimese surma. Ohtlikum on tema hammustus väikelastele.
Võimalikult kiiresti peaks aga pöörduma arsti poole. Tuleks lamada ja võimalikult vähe liikuda, et mürk kiiresti mööda organismi ei leviks. Transportida lamavas asendis. Tähtis on kiire ja paanikata tegutsemine. Kannatanule soovitatakse anda võimalikult palju juua teed, piima, puljongit või lihtsalt vett, et mürk neerude ja seedekulgla kaudu võimalikult kiiresti erituks. Enam ei soovitata mitte mingil juhul kasutada omal ajal propageeritud zhgutti, vaid hoopis kerget lahast. Kindlasti tuleb loobuda täiskasvanute seas levinud arvamusest, et alkohol aitab – vastupidi, see teeb suurt kahju.
P.S. Tegelikult on rästik madu, mitte uss.
–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee