TIIT KÄNDLER: Eesti teadus õppigu Iraagist
 Tiit Kändler, teadusajakirjanik
Itaalia biotehnoloogiafirma Sorin on maailma suurimaid kunstlike südameklappide tootjaid. Osaliselt põhineb selle Torino lähedal Saluggias asuva tehase edu samas aastate eest tegutsenud tuumauuringute keskusel.
“Kas südameklapid töötavad siis tuumaenergial?” küsin. “Asi on selles, et pärast pikki otsinguid leiti metallklappide katmiseks kõige sobivam materjal tuumateadlaste laborilaualt,” selgitab Sorini tehnojuht. Selleks on eriline söe ja teemandi vahepealse struktuuriga süsinik, mis töötati välja, et reaktoris olevaid uraanivardaid katta. Kunstlikus südameklapis kaitseb see nn pürolüütiline süsinik organismi suurepäraselt metalli kahjuliku mõju eest.
Araabia teadus on igivana teadus. 9. ja 13. sajandi vahel olid kõik maailmatasemel teadlased, filosoofid ja arstiteadlased moslemid. Islami teadlased lõid aluse Euroopa teaduse renessansiks. Araabia teadus oli nõnda edukas seetõttu, et eri teadusharud ei toiminud lahus, vaid suhteliselt ühtses süsteemis.
Iraak tõi esile
ida-lääne vahe
Nüüdseks on asi muutunud. Iraagi sõda tõi teravalt esile lääne ja ida tehnoloogilise taseme hiigelsuure vahe. Araabia maades eraldatakse praegu teaduse ja arendustegevuse tarbeks 0,2% rahvuslikust koguproduktist. Sahaarataguses piirkonnas on see näitaja 0,3%, Lääne-Euroopas 1,8 % ning Põhja-Ameerikas 2,5 %. Araabia maades avaldatakse elaniku kohta 50 korda vähem teadusartikleid kui läänemaailmas.
Eestis eraldatakse teadus- ja arendustegevuseks praegu umbes 0,7 % SKP-st. Kui meie koguprodukt elaniku kohta on poolteist korda suurem araabiamaade vastavast keskmisest, siis saab teadus kolm korda enam sealsest. Kas see on küllaldane, et kalduda üle noatera demokraatia poolele või jääda despotismi kuristiku kohale kõõluma, pole niisama kerge öelda. Kuid oht on olemas.
Nii näiteks on Eestis peaaegu sajandikese jagu pajatatud juttu eelisarendatavatest teadustest. Kuid teaduskehas ei saa eristada eelisarendatavaid teadusi. Kui araabia teaduse algaegadel loodeti kogu loodus jagada neljaks elemendiks – vesi, tuli, maa, õhk –, siis praegu on inimühiskonna ees lahendamata probleemid just nimelt samades valdkondades. Vesi – selle kvaliteet ja puudus. Tuli – energeetika probleemid. Maa – maapõues leiduvate maavarade vähenemine ning viljaka maapinna koomaletõmbumine. Ja õhk – atmosfääri saastumine süsihappegaasi ja osooni lagundavate ainetega, hapnikuhulga vähenemine ja õhu saastumine. Kõigi nende probleemidega tegelemiseks jääb üksikust teadusest ja ka teadusest üksi vajaka.
Lisaks tuleb tegelda tervishoiuga. Kui siiani piisas inimese eluea pikendamiseks hügieeni parandamisest, siis nüüdseks on jõutud mitte ainult antibiootikumide ja valuvaigistiteni, vaid genoomi mõjutava või koguni muutva teraapiani.
1930-ndatel otsustati Eestis, et Kasari jõeluhtade kevadised üleujutused tuleb lõpetada ning põllumeestel lasta rahus heina teha. Selleks õgvendati jõe delta Kasari sillast allavoolu.
Eesti–Iraagi telg
1980-ndatel otsustati Iraagis Eufrati ja Tigrise delta soodele ja kõrkjastikele lõpp teha ning lasta sealsel rahval elada. Õgvendati jõekäärud ja kuivendati sood.
Kasari õgvenduse tõttu on Matsalu laht muutumas mudaauguks. Nüüd nuputatakse EL-i nõunikega, kas ei saaks jõge jälle käänuliseks tagasi muuta.
Tigrise ökosüsteeme ning sealse kõrkjarahva kultuuri on tabanud krahh. Nüüd nuputavad USA nõunikud, kuidas saaks delta jälle endiseks muuta.
Ajal, mil teaduses määratakse meditsiini uusimad arengusuunad ja energeetika suundub hajutatud jõujaamade võrgustiku suunas, tegelevad eestlased oma väärtuste – metsade ja ajaloolise Tallinna vanalinna – rüüstamisega. Miks arvame, et Tigris Kasari jõest nii kaugel asub? “Ühiskonnal on eluliselt tähtis mõista looduse protsesse ning isegi Eesti-sugune väike maa peaks arendama baasteadusi,” ütles mulle viie aasta eest nobelist Arthur Kornberg, esimese muudetud järjestusega DNA looja.
|
Uudised
VE: Kändler, Tiit
(19.06.2003)
Itaalia biotehnoloogiafirma Sorin on maailma suurimaid kunstlike südameklappide tootjaid. Osaliselt põhineb selle Torino lähedal Saluggias asuva tehase edu samas aastate eest tegutsenud tuumauuringute keskusel.
“Kas südameklapid töötavad siis tuumaenergial?” küsin. “Asi on selles, et pärast pikki otsinguid leiti metallklappide katmiseks kõige sobivam materjal tuumateadlaste laborilaualt,” selgitab Sorini tehnojuht. Selleks on eriline söe ja teemandi vahepealse struktuuriga süsinik, mis töötati välja, et reaktoris olevaid uraanivardaid katta. Kunstlikus südameklapis kaitseb see nn pürolüütiline süsinik organismi suurepäraselt metalli kahjuliku mõju eest.
Araabia teadus on igivana teadus. 9. ja 13. sajandi vahel olid kõik maailmatasemel teadlased, filosoofid ja arstiteadlased moslemid. Islami teadlased lõid aluse Euroopa teaduse renessansiks. Araabia teadus oli nõnda edukas seetõttu, et eri teadusharud ei toiminud lahus, vaid suhteliselt ühtses süsteemis.
Iraak tõi esile
ida-lääne vahe
Nüüdseks on asi muutunud. Iraagi sõda tõi teravalt esile lääne ja ida tehnoloogilise taseme hiigelsuure vahe. Araabia maades eraldatakse praegu teaduse ja arendustegevuse tarbeks 0,2% rahvuslikust koguproduktist. Sahaarataguses piirkonnas on see näitaja 0,3%, Lääne-Euroopas 1,8 % ning Põhja-Ameerikas 2,5 %. Araabia maades avaldatakse elaniku kohta 50 korda vähem teadusartikleid kui läänemaailmas.
Eestis eraldatakse teadus- ja arendustegevuseks praegu umbes 0,7 % SKP-st. Kui meie koguprodukt elaniku kohta on poolteist korda suurem araabiamaade vastavast keskmisest, siis saab teadus kolm korda enam sealsest. Kas see on küllaldane, et kalduda üle noatera demokraatia poolele või jääda despotismi kuristiku kohale kõõluma, pole niisama kerge öelda. Kuid oht on olemas.
Nii näiteks on Eestis peaaegu sajandikese jagu pajatatud juttu eelisarendatavatest teadustest. Kuid teaduskehas ei saa eristada eelisarendatavaid teadusi. Kui araabia teaduse algaegadel loodeti kogu loodus jagada neljaks elemendiks – vesi, tuli, maa, õhk –, siis praegu on inimühiskonna ees lahendamata probleemid just nimelt samades valdkondades. Vesi – selle kvaliteet ja puudus. Tuli – energeetika probleemid. Maa – maapõues leiduvate maavarade vähenemine ning viljaka maapinna koomaletõmbumine. Ja õhk – atmosfääri saastumine süsihappegaasi ja osooni lagundavate ainetega, hapnikuhulga vähenemine ja õhu saastumine. Kõigi nende probleemidega tegelemiseks jääb üksikust teadusest ja ka teadusest üksi vajaka.
Lisaks tuleb tegelda tervishoiuga. Kui siiani piisas inimese eluea pikendamiseks hügieeni parandamisest, siis nüüdseks on jõutud mitte ainult antibiootikumide ja valuvaigistiteni, vaid genoomi mõjutava või koguni muutva teraapiani.
1930-ndatel otsustati Eestis, et Kasari jõeluhtade kevadised üleujutused tuleb lõpetada ning põllumeestel lasta rahus heina teha. Selleks õgvendati jõe delta Kasari sillast allavoolu.
Eesti–Iraagi telg
1980-ndatel otsustati Iraagis Eufrati ja Tigrise delta soodele ja kõrkjastikele lõpp teha ning lasta sealsel rahval elada. Õgvendati jõekäärud ja kuivendati sood.
Kasari õgvenduse tõttu on Matsalu laht muutumas mudaauguks. Nüüd nuputatakse EL-i nõunikega, kas ei saaks jõge jälle käänuliseks tagasi muuta.
Tigrise ökosüsteeme ning sealse kõrkjarahva kultuuri on tabanud krahh. Nüüd nuputavad USA nõunikud, kuidas saaks delta jälle endiseks muuta.
Ajal, mil teaduses määratakse meditsiini uusimad arengusuunad ja energeetika suundub hajutatud jõujaamade võrgustiku suunas, tegelevad eestlased oma väärtuste – metsade ja ajaloolise Tallinna vanalinna – rüüstamisega. Miks arvame, et Tigris Kasari jõest nii kaugel asub? “Ühiskonnal on eluliselt tähtis mõista looduse protsesse ning isegi Eesti-sugune väike maa peaks arendama baasteadusi,” ütles mulle viie aasta eest nobelist Arthur Kornberg, esimese muudetud järjestusega DNA looja.