Riigikogu Res Publica fraktsiooni üheksa liiget külastasid eile, 17. juunil
Narvat. Peamiselt tutvuti olukorraga suurettevõtetes. Külastati Eesti ja
Balti Elektrijaamu ning arutati Narva Elektrijaamade arengukava järgmisteks
aastateks. Riigikogu liikme Ants Paulsi sõnul räägiti põhiliselt
põlevkivijaamade jätkusuutlikkusest, kuna varsti on vaja otsustada, mis kogu
valdkonnaga edasi saab: “2015. tuleb vanad katlad kinni panna ja jätkamisel
kuluks uute ehituseks seitse miljardit krooni.”
Kreenholmi Õmblusvabrikus ning Viimistlusvabrikus tekkis elav arutelu
saadikute ning mitmekümne vabrikutöölise vahel – peamiseks teemaks
sotsiaalprobleemid. “Situatsioon on seal kurvavõitu, kohe ootab koondamist
vähemalt 500 inimest. Ettevõttel on nii vähe raha, et isegi koondamine ongi
kompensatsioonivahendite puudumise taga,” märkis Pauls. Pauls tõdes, et
poliitikud väga palju ligi 5000 töötajaga ettevõtte heaks teha ei saa: “Üks
lahendus seni Lääne turule orienteeritud Kreenholmi olukorra prandamiseks
võiks olla topelttollide kaotamine Venemaaga, ent sellega ei ole enne
Euroopa Liiduga ühinemist mõtet paraku tegeleda.” Samuti on Paulsi hinnangul
oluline luua eeldused töötajäävate inimeste täiend- ja ümberõppeks.
“Arvestades meiega kohtunud Kreenholmi töötajate veidi üle 3000 krooni
suurust keskmist brutopalka, tabavad meid kõiki sealt varsti väga suured
vapustused,” lisas ta.
Narva Haiglas kogunes Res Publica arstidest fraktsiooniliikmete Külvar
Mandi, Urmo Kööbi ja Nelli Kalikovaga kohtuma hulk tohtreid ning õdesid,
peamiseks jututeemaks Jõhvi kavandatav Ida-Viru suurhaigla, mille tulemusena
jääksid mitmed praegu Narva Haiglas olevad erialad küsimärgi alla.
Kohtumisest Narva Kutseõppekeskuse direktori Ago Sildega saadi ülevaade
asutuse arenguvisioonidest. “Keskusest jäi meile väga hea mulje – see on
hästi varustatud nii materjalide kui ka personaliga ning kohalikud
ettevõtjad hindavad kooli lõpetajaid kõrgelt,” ütles Ants Pauls, “Narva
ettevõtetes sai jälle kinnitust tõsiasi, et Ida-Virumaal on suur tööpuudus,
teisest küljest on suurem puudus kvalifitseeritud tööjõust, eriti
tehnilistel erialadel.”
AS Nakros tutvustas Res Publicale võimalikke arenguid nahatöötlemise
valdkonnas, mille tulemusena võib nimetatud ettevõttest kujuneda Balti- ja
Põhjamaade suurim nahatöötlusettevõte. Lisaks käisid rahvasaadikud
Tolliametis ja Narva piiripunktis, kus on kaasaegselt varustatud ning
koolitatud personal. Lahendamisel on ka toiduainete kontrollimise võimalus
piiriületusel, mis oli seni probleemiks seoses Euroopa Liiduga ühinemisega.
Narva ringsõidul osalesid Res Publica fraktsiooni liikmed Sven Sester, Reet
Roos, Nelli Kalikova, Ants Pauls, Indrek Raudne, Urmo Kööbi, Henn Pärn,
Külvar Mand ja Siim Kiisler. Fraktsiooni järgmine väljasõit on homme, 19.
juunil Viljandimaale.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Res Publica fraktsioon tutvus Narva suurettevõtetega
Riigikogu Res Publica fraktsiooni üheksa liiget külastasid eile, 17. juunil
Narvat. Peamiselt tutvuti olukorraga suurettevõtetes. Külastati Eesti ja
Balti Elektrijaamu ning arutati Narva Elektrijaamade arengukava järgmisteks
aastateks. Riigikogu liikme Ants Paulsi sõnul räägiti põhiliselt
põlevkivijaamade jätkusuutlikkusest, kuna varsti on vaja otsustada, mis kogu
valdkonnaga edasi saab: “2015. tuleb vanad katlad kinni panna ja jätkamisel
kuluks uute ehituseks seitse miljardit krooni.”
Kreenholmi Õmblusvabrikus ning Viimistlusvabrikus tekkis elav arutelu
saadikute ning mitmekümne vabrikutöölise vahel – peamiseks teemaks
sotsiaalprobleemid. “Situatsioon on seal kurvavõitu, kohe ootab koondamist
vähemalt 500 inimest. Ettevõttel on nii vähe raha, et isegi koondamine ongi
kompensatsioonivahendite puudumise taga,” märkis Pauls. Pauls tõdes, et
poliitikud väga palju ligi 5000 töötajaga ettevõtte heaks teha ei saa: “Üks
lahendus seni Lääne turule orienteeritud Kreenholmi olukorra prandamiseks
võiks olla topelttollide kaotamine Venemaaga, ent sellega ei ole enne
Euroopa Liiduga ühinemist mõtet paraku tegeleda.” Samuti on Paulsi hinnangul
oluline luua eeldused töötajäävate inimeste täiend- ja ümberõppeks.
“Arvestades meiega kohtunud Kreenholmi töötajate veidi üle 3000 krooni
suurust keskmist brutopalka, tabavad meid kõiki sealt varsti väga suured
vapustused,” lisas ta.
Narva Haiglas kogunes Res Publica arstidest fraktsiooniliikmete Külvar
Mandi, Urmo Kööbi ja Nelli Kalikovaga kohtuma hulk tohtreid ning õdesid,
peamiseks jututeemaks Jõhvi kavandatav Ida-Viru suurhaigla, mille tulemusena
jääksid mitmed praegu Narva Haiglas olevad erialad küsimärgi alla.
Kohtumisest Narva Kutseõppekeskuse direktori Ago Sildega saadi ülevaade
asutuse arenguvisioonidest. “Keskusest jäi meile väga hea mulje – see on
hästi varustatud nii materjalide kui ka personaliga ning kohalikud
ettevõtjad hindavad kooli lõpetajaid kõrgelt,” ütles Ants Pauls, “Narva
ettevõtetes sai jälle kinnitust tõsiasi, et Ida-Virumaal on suur tööpuudus,
teisest küljest on suurem puudus kvalifitseeritud tööjõust, eriti
tehnilistel erialadel.”
AS Nakros tutvustas Res Publicale võimalikke arenguid nahatöötlemise
valdkonnas, mille tulemusena võib nimetatud ettevõttest kujuneda Balti- ja
Põhjamaade suurim nahatöötlusettevõte. Lisaks käisid rahvasaadikud
Tolliametis ja Narva piiripunktis, kus on kaasaegselt varustatud ning
koolitatud personal. Lahendamisel on ka toiduainete kontrollimise võimalus
piiriületusel, mis oli seni probleemiks seoses Euroopa Liiduga ühinemisega.
Narva ringsõidul osalesid Res Publica fraktsiooni liikmed Sven Sester, Reet
Roos, Nelli Kalikova, Ants Pauls, Indrek Raudne, Urmo Kööbi, Henn Pärn,
Külvar Mand ja Siim Kiisler. Fraktsiooni järgmine väljasõit on homme, 19.
juunil Viljandimaale.