Visiitkaart kuriteopaigalt
 Risto Berendson
 Ärandaja soovis kuriteopaigalt leitud kirjas vältida vahelejäämist suvel, sest ilusa ilmaga on rusuv kongis istuda
Varas jättis kuriteopaigale telefoniarve koos koduse aadressi ja nimega
Mobiili varastanud mees helistas sama telefoniga politseisse
Politseinikud satuvad aeg-ajalt kokku kurjategijatega, keda isegi aastaid hiljem naerdes kolleegidega meenutatakse. Eesti Päevaleht kogus need kurioosumid kokku.
Nii näiteks sai Jõgevamaal kaks aastat tagasi kalavõrkude ja kalade vargale saatuslikuks kiiret õiendamist vajanud ihuhäda. Nimelt avastas Kaiavere järves mõrdade ja kalavargust uurima tulnud konstaabel sündmuskohalt inimese roojahunniku, mille kõrval oli tagumiku puhastamiseks kasutatud paber.
Lähemal uurimisel selgus, et tegu on mobiiltelefoni arvega koos omaniku nime, koduse aadressi ja telefoninumbriga. Kui konstaabel vargalt hiljem küsis, et kus ta kuriteoööl oli, väitis mees, et magas kodus ja polnud Kaiavere järve äärde jalgagi tõstnud. Konstaabli küsimusele, et kuidas sattus siis mehe mobiiliarve järve äärde kellegi teise roojahunnikusse, jäigi varas vastuse võlgu.
| Veidrad kuriteod
Üheksakümnendate aastate keskel uuris Tartu politsei sissemurdmist tallu. Peamised kahtlusalused olid pererahva sugulased-sõbrad, sest talu õuel valvanud kaks kurja isast koera olid lasknud vargal rahulikult toimetada.
Selgus, et varas oli sama küla kerge arengupeetusega noormees, kes võttis koerte jooksuajal kuriteokohale kaasa indleva emase koera, kellega majavalvureist lõukoerad kogu varguse vältel hõivatud olid.
Samas ootab Tartus avastamist korterivargus, kus kurjategija põlgas ära lauanurgal olnud suure rahasumma ja kuldehted ning viis ära arvutimängu ja mõned CD-d. Rõdu kaudu korterisse sisenenud varas on politseinike hinnangul laps.
Liigse usaldamise kuritarvitamise näide pärineb aga poole aasta tagant Harjumaalt, kus nooruk lasi sõbral endale internetipanga kasutamist õpetada. Paraku kirjutas “õpetaja” salamahti üles sõbra koodid ja võttis hiljem arvelt 200 000 krooni.
|
Sarnane lugu juhtus politsei taasloomise algaastatel Võrumaal, kus ühes piiriäärses külas oli kaupluses vargil käidud ja varas kaupluse kõrval hädal käinud. Roojahunniku leidnud politseinike üllatuseks oli varas tagumiku puhtaks pühkinud talle hiljuti esitatud süüdistuskokkuvõttega. Vene kolleegide abiga tabati mees koos varastatud asjadega Petserist.
Kurioosseid juhtumeid on Võru politsei pidanud lahendama keskmisest sagedamini. Näiteks neli aastat tagasi helistas prefektuuri mees ja teatas, et murdis sisse Läti piiri lähedal asuvasse maakauplusse ja palus talle ja saagile järele tulla. Varem aastakümneid vangis veetnud mehe väitel hakkas teda südametunnistus piinama, sest poodi rüüstas ta raskes alkoholijoobes, mistõttu ta vargust ei mäletagi.
Kümmekond aastat tagasi saadi Võrus aga kätte Tallinnast “külalisesinemisele” tulnud korterivargad, kes ei märganud, et puumajast kaasa tassitud õmblusmasinal jookseb järgi niidirull. Niit katkes kuriteokohast paarkümmend meetrit eemal, kus vargaid ootas auto. Politseil polnud ümbruskonna elanike abiga raske kindlaks teha, mis värvi ja marki masin seal seisis.
Viimane kurioosne juhtum Võrumaalt pärineb alles kuu aja tagant, kui politsei leidis ärandatud auto tagaistmelt varga mahaunustatud kirja sõbrale, kus ta kirjeldab hiljutist Venemaa vanglast vabanemist ja arvab, et satub peagi vangi tagasi. Kirja viisakalt allkirjastanud ärandaja avaldas siirast soovi vältida vahelejäämist suvel, sest ilusate ilmadega olevat rusuv kongis istuda. Seni on ta seda suutnudki. Paraku otsivad teda nüüd taga veel Harju politseinikud, kes ühest tühjaks varastatud suvilast leidsid mütsi, kuhu sisse oli tikitud ärandaja nimi.
Kurjategija oma naiivsusest tingitud vahelejäämise näide pärineb poole aasta tagant Viljandist, kus mobiiltelefoni varastanud mees sellega mõned tunnid hiljem ise politseisse helistas. “Varas soovis teada, kas üks ta tuttav naine on kadunuks kuulutatud,” ütles ülemkomissar Urmas Lindmäe. “Kõne alguses tutvustas ta ennast viisakalt. Korrapidamistalitus registreeris helistaja telefoninumbri ja kui järgmine päev varastamise kohta avaldus tehti, siis oli varga tabamine lihtne.”
Lihtne oli ka korterivarga tabamine Tartu politseinikel, kes mitu aastat tagasi leidsid kuriteokohal magava murdvarga. Selgus, et korterisse tunginud mees polnud suutnud vastu panna kiusatusele juua kuriteokohal tühjaks pudel kapil olnud koduveini.
Harju politsei avastas aga tänu heale õnnele paarkümmend murdvargust, kui neile pikka aega peavalu valmistanud Haapsalu noormees ühest suvilast põgenedes passi maha pillas.
Sarnane lugu juhtus ka Läänemaal, kus kaks aastat tagasi ärimehe tapmisega tuntuks saanud jõuk ridamisi murdvargusi toime pani.
Vargused avastati, kui üks jõugu liikmeist erafirmast arvuteid varastades asutuse öövalvurit nägi ja põgenedes kabinetti oma mobiiltelefoni unustas. Kuna valvur vargaid ei näinud, avastati vargus alles järgmisel hommikul.
Küsitlemisel selgus, et kabinetist leitud mobiiltelefon ei kuulu ühelegi firmatöötajale.
Viimane kurioosne lugu tuli Läänemaa politseil lahendada alles eelmisel nädalal, kui otsiti väidetavalt varastatud sõiduautot Hyundai. Täpsemal uurimisel selgus, et politseis kannatanuna esinenud autoomanik oli eelmisel päeval oma autoga purjuspäi kraavi sõitnud ja korralikult lömmis autot pool päeva kohalike abiga teele tõmmanud. “Avaldaja on muidu korralik mees, kuid ilmselt oli rahasaamise soov nii suur, et sundis paha peale minema,” lausus kriminaalpolitsei komissar Ahti Olesk. “Meile tähendas see hea mitu päeva tööd ja kõige lõpuks on mehel endal nüüd ka siiralt häbi.”
Võrtsjärve ääres tabati aastad tagasi mees, kes ahinguga kraavis havisid surnuks raius. Mehe kirjalik seletus toimunust oli lakooniline: “Teritatud rehaga jalutasin ojas.”
Kurioosume nõukogude aja lõpust
Äsja vanglast vabanenud mees murdis sisse riidepoodi, kus otsustas kulunud vangiriided soliidsemate rõivaste vastu vahetada. Järgmisel hommikul leidsid uurijad kuriteokohalt vangi riided, mille taskus vangi isikutunnistus koos fotoga.
NSV Liidu viimastel aastatel oli miilitsal Tallinnas palju tegemist Îigulide esiklaaside ja rehvide vargustega, sest defitsiitset kaupa polnud kauplusest saada.
Ühele järjekordsele kuriteopaigale, tuntud varietee ette väljakutse saanud eksperdid avastasid, et Ladal rehvid ära viinud vargad olid lahkudes oma autoga suure hooga lumevalli tagurdanud, kus ilutses nende sõiduki registreerimisnumbri koopia. Järgmisel hommikul istusid vargad arestikambris.
Tartus vägistas kurjategija aga vanglast vabanemise päeval noore naise. Järgmisel hommikul läks endine vang miilitsajaoskonda, kus ta pidi seaduse järgi end arvele võtma. Meest ootas halb üllatus, kui samas jaoskonnas vägistamise kohta avaldust esitanud naine ta ära tundis. Kurjategija sattus kauaoodatud vabaduse asemel vanglasse tagasi.
|
Uudised
VE: kurioosum – mis see on?
(09.06.2003)
Politseinikud satuvad aeg-ajalt kokku kurjategijatega, keda isegi aastaid hiljem naerdes kolleegidega meenutatakse. Eesti Päevaleht kogus need kurioosumid kokku.
Nii näiteks sai Jõgevamaal kaks aastat tagasi kalavõrkude ja kalade vargale saatuslikuks kiiret õiendamist vajanud ihuhäda. Nimelt avastas Kaiavere järves mõrdade ja kalavargust uurima tulnud konstaabel sündmuskohalt inimese roojahunniku, mille kõrval oli tagumiku puhastamiseks kasutatud paber.
Lähemal uurimisel selgus, et tegu on mobiiltelefoni arvega koos omaniku nime, koduse aadressi ja telefoninumbriga. Kui konstaabel vargalt hiljem küsis, et kus ta kuriteoööl oli, väitis mees, et magas kodus ja polnud Kaiavere järve äärde jalgagi tõstnud. Konstaabli küsimusele, et kuidas sattus siis mehe mobiiliarve järve äärde kellegi teise roojahunnikusse, jäigi varas vastuse võlgu.
Üheksakümnendate aastate keskel uuris Tartu politsei sissemurdmist tallu. Peamised kahtlusalused olid pererahva sugulased-sõbrad, sest talu õuel valvanud kaks kurja isast koera olid lasknud vargal rahulikult toimetada.
Selgus, et varas oli sama küla kerge arengupeetusega noormees, kes võttis koerte jooksuajal kuriteokohale kaasa indleva emase koera, kellega majavalvureist lõukoerad kogu varguse vältel hõivatud olid.
Samas ootab Tartus avastamist korterivargus, kus kurjategija põlgas ära lauanurgal olnud suure rahasumma ja kuldehted ning viis ära arvutimängu ja mõned CD-d. Rõdu kaudu korterisse sisenenud varas on politseinike hinnangul laps.
Liigse usaldamise kuritarvitamise näide pärineb aga poole aasta tagant Harjumaalt, kus nooruk lasi sõbral endale internetipanga kasutamist õpetada. Paraku kirjutas “õpetaja” salamahti üles sõbra koodid ja võttis hiljem arvelt 200 000 krooni.
Sarnane lugu juhtus politsei taasloomise algaastatel Võrumaal, kus ühes piiriäärses külas oli kaupluses vargil käidud ja varas kaupluse kõrval hädal käinud. Roojahunniku leidnud politseinike üllatuseks oli varas tagumiku puhtaks pühkinud talle hiljuti esitatud süüdistuskokkuvõttega. Vene kolleegide abiga tabati mees koos varastatud asjadega Petserist.
Kurioosseid juhtumeid on Võru politsei pidanud lahendama keskmisest sagedamini. Näiteks neli aastat tagasi helistas prefektuuri mees ja teatas, et murdis sisse Läti piiri lähedal asuvasse maakauplusse ja palus talle ja saagile järele tulla. Varem aastakümneid vangis veetnud mehe väitel hakkas teda südametunnistus piinama, sest poodi rüüstas ta raskes alkoholijoobes, mistõttu ta vargust ei mäletagi.
Kümmekond aastat tagasi saadi Võrus aga kätte Tallinnast “külalisesinemisele” tulnud korterivargad, kes ei märganud, et puumajast kaasa tassitud õmblusmasinal jookseb järgi niidirull. Niit katkes kuriteokohast paarkümmend meetrit eemal, kus vargaid ootas auto. Politseil polnud ümbruskonna elanike abiga raske kindlaks teha, mis värvi ja marki masin seal seisis.
Viimane kurioosne juhtum Võrumaalt pärineb alles kuu aja tagant, kui politsei leidis ärandatud auto tagaistmelt varga mahaunustatud kirja sõbrale, kus ta kirjeldab hiljutist Venemaa vanglast vabanemist ja arvab, et satub peagi vangi tagasi. Kirja viisakalt allkirjastanud ärandaja avaldas siirast soovi vältida vahelejäämist suvel, sest ilusate ilmadega olevat rusuv kongis istuda. Seni on ta seda suutnudki. Paraku otsivad teda nüüd taga veel Harju politseinikud, kes ühest tühjaks varastatud suvilast leidsid mütsi, kuhu sisse oli tikitud ärandaja nimi.
Kurjategija oma naiivsusest tingitud vahelejäämise näide pärineb poole aasta tagant Viljandist, kus mobiiltelefoni varastanud mees sellega mõned tunnid hiljem ise politseisse helistas. “Varas soovis teada, kas üks ta tuttav naine on kadunuks kuulutatud,” ütles ülemkomissar Urmas Lindmäe. “Kõne alguses tutvustas ta ennast viisakalt. Korrapidamistalitus registreeris helistaja telefoninumbri ja kui järgmine päev varastamise kohta avaldus tehti, siis oli varga tabamine lihtne.”
Lihtne oli ka korterivarga tabamine Tartu politseinikel, kes mitu aastat tagasi leidsid kuriteokohal magava murdvarga. Selgus, et korterisse tunginud mees polnud suutnud vastu panna kiusatusele juua kuriteokohal tühjaks pudel kapil olnud koduveini.
Harju politsei avastas aga tänu heale õnnele paarkümmend murdvargust, kui neile pikka aega peavalu valmistanud Haapsalu noormees ühest suvilast põgenedes passi maha pillas.
Sarnane lugu juhtus ka Läänemaal, kus kaks aastat tagasi ärimehe tapmisega tuntuks saanud jõuk ridamisi murdvargusi toime pani.
Vargused avastati, kui üks jõugu liikmeist erafirmast arvuteid varastades asutuse öövalvurit nägi ja põgenedes kabinetti oma mobiiltelefoni unustas. Kuna valvur vargaid ei näinud, avastati vargus alles järgmisel hommikul.
Küsitlemisel selgus, et kabinetist leitud mobiiltelefon ei kuulu ühelegi firmatöötajale.
Viimane kurioosne lugu tuli Läänemaa politseil lahendada alles eelmisel nädalal, kui otsiti väidetavalt varastatud sõiduautot Hyundai. Täpsemal uurimisel selgus, et politseis kannatanuna esinenud autoomanik oli eelmisel päeval oma autoga purjuspäi kraavi sõitnud ja korralikult lömmis autot pool päeva kohalike abiga teele tõmmanud. “Avaldaja on muidu korralik mees, kuid ilmselt oli rahasaamise soov nii suur, et sundis paha peale minema,” lausus kriminaalpolitsei komissar Ahti Olesk. “Meile tähendas see hea mitu päeva tööd ja kõige lõpuks on mehel endal nüüd ka siiralt häbi.”
Võrtsjärve ääres tabati aastad tagasi mees, kes ahinguga kraavis havisid surnuks raius. Mehe kirjalik seletus toimunust oli lakooniline: “Teritatud rehaga jalutasin ojas.”
Kurioosume nõukogude aja lõpust
Äsja vanglast vabanenud mees murdis sisse riidepoodi, kus otsustas kulunud vangiriided soliidsemate rõivaste vastu vahetada. Järgmisel hommikul leidsid uurijad kuriteokohalt vangi riided, mille taskus vangi isikutunnistus koos fotoga.
NSV Liidu viimastel aastatel oli miilitsal Tallinnas palju tegemist Îigulide esiklaaside ja rehvide vargustega, sest defitsiitset kaupa polnud kauplusest saada.
Ühele järjekordsele kuriteopaigale, tuntud varietee ette väljakutse saanud eksperdid avastasid, et Ladal rehvid ära viinud vargad olid lahkudes oma autoga suure hooga lumevalli tagurdanud, kus ilutses nende sõiduki registreerimisnumbri koopia. Järgmisel hommikul istusid vargad arestikambris.
Tartus vägistas kurjategija aga vanglast vabanemise päeval noore naise. Järgmisel hommikul läks endine vang miilitsajaoskonda, kus ta pidi seaduse järgi end arvele võtma. Meest ootas halb üllatus, kui samas jaoskonnas vägistamise kohta avaldust esitanud naine ta ära tundis. Kurjategija sattus kauaoodatud vabaduse asemel vanglasse tagasi.