Riigi kinnisvarahalduse viimine ühise katuse alla tõstab kulutusi

Riigi kinnisvarahalduse viimine ühise katuse alla tõstab kulutusi
Kolmapäev 04.06.2003

Asekantsler Mart Kirsipuu näitab Oleviste tornist siseministeeriu-
mi hoonetekompleksi, mille halduskulud kasvasid pärast Riigi Kinnisvara ASile üleandmist kaks korda

Osa ministeeriumidest suhtub skeptiliselt oma hoonete Riigi Kinnisvara ASi haldusse andmisse, kuna kogemus näitab, et loodetud kokkuhoiu asemel toob see kaasa hoopis kulude kasvu.

Praeguseks on oma hooned Riigi Kinnisvara ASile (RKAS) hallata andnud vaid sise-, rahandus- ja justiitsministeerium.

Siseministeeriumi halduse asekantsleri Mart Kirsipuu hinnangul loodi riigi kinnisvarafirma hoonete paremaks ja odavamaks haldamiseks, kuid tegelikult kerkisid ministeeriumi halduskulud pärast hoonete üleandmist Riigi Kinnisvara ASile ligi kaks korda.

Üle jõu käiv rent

Pärast kinnisvara tasuta üleandmist RKASile tasub siseministeerium näiteks Pagari tänav 1 asuva hoone üüriks tänavu 237 000 krooni kuus. «Enne vara üleandmist aasta tagasi olid selle hoone halduskulud vähem kui 194 000 krooni kuus,» märkis Kirsipuu.

Kalmistu teel asuva julgestuspolitsei koertekasvatuse keskuse üür kerkis aga kahe aastaga Riigi Kinnisvara ASi halduse all 20 500 kroonilt 44 000 kroonile kuus. «Peame firmaga läbirääkimisi, sest kasvanud rendi tasumiseks meil eelarves raha pole,» ütles asekantsler.

Justiitsministeeriumi rendikulud tõusid tänavu mullusega võrreldes keskmiselt kaks korda – 23 kroonilt ruutmeetri eest 55 kroonile. Rahandusministeeriumil, kelle haldusalasse RKAS kuulub, kehtib aga leping fikseeritud rendihinnaga 113 krooni ruutmeetri eest 2011. aastani.

Haridus- ja teadusministeeriumi riigivara haldusbüroo juhataja Toomas Henk ei ole keskse kinnisvarahalduse süsteemiga liitumise üle vaimustuses.

«RKAS pole meile küll konkreetseid ettepanekuid hoonete haldamiseks teinud, kuid ma ei kujuta ette, mismoodi saaks keskselt paremini hallata rohkem kui sadakonda meie ministeeriumile kuuluvat hoonet,» ütles Henk.

Hind tõuseb veelgi

Oma hooned RKASi hallata andnud asutuste kulud võivad viie kuni seitsme aasta jooksul veelgi kasvada, sest ettevõte plaanib tõsta kasumi teenimiseks rendihinnad turuhindade tasemele.

RKASi juhi Enn Teimanni kinnitusel mõnes ministeeriumis hinnad tõepoolest kerkivad, ja mitu korda. «See sõltub sellest, palju me konkreetsesse kinnisvarasse investeerima peame,» ütles Teimann. «Mingis suures kasumiahnitsemises meid küll süüdistada ei saa, kuid hoonete remondi tõttu üürihinnad tõusevad.»

Teimanni sõnul maksab siseministeerium näiteks oma peahoone eest Pikal tänaval üüri vaid 35 krooni ruutmeetrilt, mis on viis korda vähem kui turuhind. «Sellise hinnaga ei saa mingisugustest investeeringutest tõepoolest rääkida, sest millegi eest tuleb pangalaenud ka tagasi maksta,» ütles Teimann.

Teimanni sõnul võetakse hoonete korrastamiseks laenu, mille saamiseks peab ettevõttel olema piisav omafinantseering. «Seetõttu peab ka riigi kinnisvarafirmal väike kasum siiski olema,» nentis ta.

Kinnisvaraspetsialistide hinnangul on kesklinnas asuvate riigiasutuste üüri kerkimine turuhindadeni mõistlik, sest rahapuuduses vaevlevad ministeeriumid peaksid otsima endale odavamad pinnad. Samuti soovitatakse riigil investeeringute katmiseks loobuda osast kinnisvarast kallites rajoonides.

–>Erkki Erilaid
erkki.erilaid@postimees.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.