Advokaat Kaasiku uus hea elu
Mihkel Kärmas / Janar Filippov Eesti Ekspress, 21.05.2003
 |
 |
|
| EILNE HIILGUS: Viktor Kaasik suvel 2002 oma büroos. Taustal Epp Maria Kokamäe maal. (Vallo Kruuser) |
|
|
|
Advokaadibüroo Kaasik & Co laguneb. Tähtadvokaadist saab kinnisvarahai.
Pärast seda, kui enamik tema firma töötajatest lõpparve võttis, müüs Viktor Kaasik (48) oma advokaadibüroo mitmesaja-ruutmeetrise kontori koos suure osaga hinnalisest maalikogust kinnisvarafirmale. Ta jätkab äri ühe truuks jäänud juristiga kümme korda väiksemal rendipinnal.
Praegu näikse Kaasik olevat pigem kinnisvaraärimees kui advokaat. Üks tema firmadest – osaühing Baltin – on viimasel ajal silma torganud megatehingutega kinnisvaraturul.
Too firma pakkus Keila-Joa valitsussuvilate erastamiskonkursil 35 miljonit krooni, aga jäi teiseks. Aprilli lõpul soetas firma 155 miljoni (!) krooni eest endise kultuuriministeeriumi kinnistu Tallinna vanalinnas.
Äriregistri väljavõtted maalivad afäärist veidra pildi, kus Kaasik on nagu Figaro – kord siin, kord seal. Aasta tagasi oli Kaasik riigi juriidiline nõustaja ning viis läbi enampakkumise, kus sama maja müüdi 80 miljoni krooniga OÜ-le Vemarro. Nüüd ostis Kaasik Vemarro koos tollele kuuluva majaga 75 miljonit krooni kallimalt selle omanikelt, kellest tuntuim on ärimees (eksadvokaat) Margus Fink.
Kaasik on kinnitanud, et teenindas välisklienti, kelle nime ta ei saa avalikustada. Kust raha tuli ehk kes on Kaasiku taga, võib ainult mõistatada. Äripäevale kinnitas Kaasik, et tema klienti huvitavad üksnes suuremad kinnistud ning lähiajal on oodata veel üht suurtehingut.
Suured majad mõjuvad nagu magnet
Kinnisvara alal on Kaasik kõva käsi juba pikemat aega. Eriline vaist tõmbas teda aga omandireformi käigus õigusjärgsete – enamasti välismaal elavate omanike esindamise juurde.
Nii esindas Kaasik näiteks Palace’i hoonet tagasi nõudnud väliseesti vanatädi, osales kuulsa Eeslitalli omanikuvahetuses ning ajas perekond Kaarmannide asju vanalinna majade tagasi nõudmisel.
Juba 1995. aastal otsis Kaasik üles Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu vedaja Peeter Ploompuu, kes oli eriti hea asjatundja niinimetatud saksluse küsimuses. “Kaasik tegi ettepaneku – sa tunned hästi omandireformi, oled olnud edukas, äkki paneks seljad vastamisi, ehk suudaks paremini kliente kaitsta,” jutustab Ploompuu.
Nii suunatigi paljud liidu poole pöördunud inimesed sujuvalt edasi Kaasiku büroosse ning talle tekkis kobe kliendibaas. Kaasiku tasu oli tavaliselt kümme prot senti objekti väärtusest.
Ploompuu töötas koos tippadvokaadiga kaks aastat, kuid siis hiilis hinge kahtlus. “Juriidilistes asjades oli ta hea taibuga ja lahkarvamusi polnud. Kuid hilisemad teod olid sellised, mis panid inimesed kahtlema tema siiruses. Et kas Kaasiku lubatu haakub ikka tegeliku olukorraga,” valib tasahilju kõrvale tõmbunud Ploompuu sõnu. Tema väitel kahtlustas mitu tühjade pihkudega jäänud klienti, et advokaat mängis vastaspoolega kokku.
Ent tollal oli Kaasik veel advokaadina hästi kõva tegija.
Olümpiavõitja nõustaja
Advokatuuri liikmeks sai Kaasik 1981. aastal. Tema kui advokaadi täht tõusis avalikkuse ette aga olümpiavõitja Erika Salumäe esindajana. Advokaadi ja endise trekiässa kontakt on säilinud tänaseni. Kaasik kuulub Erika Salumäe Fondi nõukogusse (mille ridades figureerib ka Edgar Savisaar).
Siseinfo põhjal oli just poliitik Salumäe mullu Kaasiku “maaletooja” Keskerakonnas, kui viimane püüdis kohalikel valimistel läbi lüüa. Erika Salumäe ise eitab seda ega taha Kaasiku teemal pikalt kõnelda. Praegu Kaasik Keskerakonna tegevuses ei osale.
1991. aastal omanimelise büroo asutanud Kaasiku renomeele lisasid kaalu äridaam Enelin Meiusi esindamine pankrotiasjas ja Estonia katastroofi kannatanute nõuete koondamine välismaa kindlustusfirmade vastu.
Moodsa Eesti suurima inimtragöödia ohvrid said kindlustusfirmalt Skuld kopsakaid hüvitisi ning advokaadid teenustasu. Kuna Kaasiku esimene võõrkeel on saksa keel, tegi sisulise töö selles juhtumis suuresti ära perfektselt inglise keelt valdav jurist Harras Lään. Enelin Meiusit esindas tegelikult Jaanus Mody. Mõlemad lahkusid Kaasiku alluvusest juba mõni aeg tagasi.
Kaasikust sai kuum nimi ning ta aitas ise sellele kaasa, võttes kõrge avaliku profiiliga juhtumeid, alates Tais tabatud narkokulleri Tiia Aroni kaitse korraldamisest ja lõpetades Eesti esimese protsessiga, kus isadus tuvastati DNA-testi abil. Kaasik esindas riiki (rahandusministeeriumi) nn 10 miljoni dollari protsessis ning NRG Energyt elektrijaamade erastamise algjärgus.
Kohtulõvi nõrkemine
Praegu kohtab Kaasikut kohtusaalis harva. Tema viimane kuulus klient oli kesklinna korteriskandaali antikangelane Elmar Sepp, kes mõisteti süüdi. Pärast ringkonnakohtust tagasi saatmist jätkub vaidlus uuesti Tallinna Linnakohtus.
Alex Lepajõe show’s esinedes möönis Kaasik, et tema nõrkus on suured majad. Muuhulgas väitis ta, et Maarjamäel kõrguva 700ruutmeetrise lossi ehitamisel lasi ta end mõjutada arhitekti soovitustest, kes olevat stalinistlikku lasteaeda meenutavat stiili peale surunud. See ei takistanud tal tellimast samalt arhitektilt uut maja Haapsesse.
Hetkel on Kaasiku Maarjamäe maja 23 miljoni (!) eest kinnisvarafirma Uus Maa kaudu müügis. Maakler Siim Mesila meelest on nii soolase hinnaga raske ostjat leida. Ühe versioonina on pakutud, et maja ostab ära mõni välismaine investor, nagu juhtus Savisaarte majaga Kivimäel, ja omanike jäljed jooksevad vette. Viimase tehingu korraldas Üllar Talviste, Kaasiku ülikoolivend ja naaber Haapses.
Süvamuusikast ja iluuisutamisest lugupidav Kaasik on kahtlemata vastuoluline persoon, kes võib üllatada ka äärmise lahkusega. Jõelähtmele kolides lubas ta toetada kohalikku lasteaeda. 42. keskkooli õpilasena juhtis ta ETV mälumängusaates oma kooli võistkonda, mis saavutas teise koha.
Kui ta aastaid hiljem kuulis, et sama mälumängu saatejuht vireleb vaesuses ja elab heidikuna, pakkus ta raha. Kui kunagine saatejuht ülemöödunud aastal suri, maksis Kaasik kinni tema matused.
Kontor tühjeneb
Viimased lahkujad Kaasiku juurafirmast olid kuu-poolteist tagasi Jaanus Tehver, tema õde Anu Tehver ning Toomas Laanemaa, kes asutasid uue advokaadibüroo. Kaasiku viimased võitluskaaslased on lapsepuhkusel viibiv vandeadvokaat Kati Raudsepp ja vandeadvokaadi abi Meelis Pirn.
Viktor Kaasiku büroos rippunud umbes 20 taiesest enamiku autor on Epp-Maria Kokamägi, kuid leidus ka Jüri Arraku ja Tiit Pääsukese töid. “Ükski pilt minu kogus ei maksa üle saja tuhande,” on Kaasik ise öelnud. Mõned pildid viis ta oma koju, kuid enamiku müüs maha koos kontoriga.
Kaasiku kinnitusel on ta kolinud väiksemale pinnale ajutiselt, kuni valmivad uued bürooruumid.
See, kus need uued ruumid asuvad, pole tema sõnul avalikkuse asi. “Te olete mitte eelhäälestatud, vaid äärmiselt negatiivselt meelestatud ja otsite ainult sellist materjali, mida kahjustavalt minu suhtes tõlgendada. Kogu lugu. Miks ma peaksin teiega vestlema?” keeldub Kaasik suhtlemast.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kaasik, Viktor – vandeadvokaat
Advokaat Kaasiku uus hea elu
Mihkel Kärmas / Janar Filippov Eesti Ekspress, 21.05.2003
Advokaat Kaasiku “sõbrad”
22 aastat advokatuuri kuulunud Viktor Kaasiku viimase kümnendi karjäär kubiseb episoodidest, mis talle sõpru juurde ei too.
Ta magas meie asja maha!
“Viktor Kaasik oleks pidanud juba meie esimese kohtuasja lõpuni viima 1996. aastal, kuid oma kuritegelikus lohakuses on ta tekitanud oma klientidele suurt moraalset ja materiaalset kahju,” sarjab Mait Millert, kes on Kaasikuga arvete õiendamiseks hulganisti lävepakke kulutanud.
Omandireformi käigus oleks 46aastane autode tehnoülevaatusega tegelev Millert pidanud oma meelest (koos sugulastega) tagasi saama vanaisale kuulunud viiekordse elumaja aadressil Luise 22. Asja ajas 1996. aastast alates Kaasiku büroo, kes kliendi sõnul magas hoolimata meeldetuletustest maha õige aja vaidlustada maja mittetagastamise korraldus.
Mitmemiljonilisest kesklinna kinnisvarast ilma jäänud Millerti kaebus päädis 2001. aastal advokatuuri aukohtus. “Advokatuuri aukohtus võeti vastu järjekordselt selline otsus, et Kaasik on tubli poiss ja pole midagi valesti teinud,” võtab mees mõru epopöa kokku. “Sain aru, et mis ma selle hundikarjaga ikka…,” lööb Millert käega.
Kui Ekspress sama loo kohta möödunud aastal kommentaari küsis, nentis Kaasik, et tegemist on kibestunud inimesega, kes vehib rusikatega pärast kaklust.
Hagi jäi kahe aasta jooksul esitamata
Inge Teder, kes nõudis tagasi Koidu 113b maja, elas kaks aastat teadmises, et Kaasiku büroo ajab kohtus tema asja. Ootamatult läks juhtumiga tegelenud jurist lapsepuhkusele ja õigusabi leping lõpetati väidetavalt büroo ülekoormuse tõttu.
Teder pöördus ühe teise advokaadibüroo poole ja sai teada karmi tõe. “Selgus, et Kaasik & Co polnud üldse hagi kohtusse esitanud! Mind oli kaks ja pool aastat petetud. Ja kõige hullem – olin sellega kaotanud õiguse kompenseerimise korraldust protestida, sest seda sai teha ainult ühe kuu jooksul korralduse vastuvõtmisest,” on mitmemiljonilise maja eest lõpuks 150 000 EVPd saanud proua pahane.
Üle kahe aasta asjatut ootamist
Sarnane kogemus on Maie Kajak-Knoblil, kes koos viie teise ridamaja omanikuga sõlmis 1999. aasta aprillis Viktor Kaasikuga õigusabi lepingu, mille kohaselt tema büroo pidi ette valmistama hagi maja müünud kinnisvarabüroo vastu. Kliendid tegid ettemakse, kuid 2001. aastaks polnud hagi koostatud ja advokaat nõudis selle asemel raha juurde.
“Kui me siiski julgesime meelde tuletada, et summa oli fikseeritud ja me oleme kaks aastat hagi koostamist oodanud, seejuures kandes ise kõik ekspertiisidega seotud kulud, hakkas Viktor Kaasik sõna otseses mõttes ülbitsema ja ütles, et me võime õigusabi lepingu temaga usalduse kaotuse tõttu lihtsalt lõpetada,” meenutab pettunud kunde.
Pärast seda Kaasik enam kohtumistele ei ilmunud ja juulikuus, keset sügavat puhkusteaega, laekus temalt kiri, kus teatati, et hagi koostamise protsess lõpetatakse, sest (kaks aastat ja kolm kuud hiljem!) kinnisvarafirma on kohe-kohe pankrotis ning seega pole protsessil mõtet!
Rünnak kolleegi vastu
Esindades Tallinna linna ja endist omandireformiameti esimeest Vladimir Viiest vaidluses Vene tänaval asuva nn Malemaja kinnistu üle, tegi Kaasik midagi erakordset, mida õigusvaidluses seni ükski jurist pole teinud. Ta asus ründama isiklikult vastaspoole advokaati, vaidlustades kohtus viimase pädevuse ja õiguse oma klienti esindada.
See taktika mitte ainult ei toonud kaasa vaidluse venimise peaaegu aasta võrra, lisaks pidi Viljandi advokaat Pille Toom, kes esindas avalikkuses Malemajana tuntud hoonestu (Vene 27) ajaloolise omaniku naist, uuesti tõestama oma kutsesobivust ja sooritama advokatuuri eksami. Toomi hinnangul venitas Kaasik kohtuprotsessi lootuses, et kõrges eas ja haige hageja enne sisulist vaidlust sureb.
Mullu novembris, pärast aastaid veninud vaidlusi, kaotas linn esimeses kohturingis. Kurioosne on, et lisaks sellele, et järgmises kohturingis jätkub nn Malemaja vaidlus, kestab ka kahe õigusbüroo vaidlus Pille Toomi õigusabilepingu tühisuse üle.
Advokaadibüroo Kaasik & Co laguneb. Tähtadvokaadist saab kinnisvarahai.
Pärast seda, kui enamik tema firma töötajatest lõpparve võttis, müüs Viktor Kaasik (48) oma advokaadibüroo mitmesaja-ruutmeetrise kontori koos suure osaga hinnalisest maalikogust kinnisvarafirmale. Ta jätkab äri ühe truuks jäänud juristiga kümme korda väiksemal rendipinnal.
Praegu näikse Kaasik olevat pigem kinnisvaraärimees kui advokaat. Üks tema firmadest – osaühing Baltin – on viimasel ajal silma torganud megatehingutega kinnisvaraturul.
Too firma pakkus Keila-Joa valitsussuvilate erastamiskonkursil 35 miljonit krooni, aga jäi teiseks. Aprilli lõpul soetas firma 155 miljoni (!) krooni eest endise kultuuriministeeriumi kinnistu Tallinna vanalinnas.
Äriregistri väljavõtted maalivad afäärist veidra pildi, kus Kaasik on nagu Figaro – kord siin, kord seal. Aasta tagasi oli Kaasik riigi juriidiline nõustaja ning viis läbi enampakkumise, kus sama maja müüdi 80 miljoni krooniga OÜ-le Vemarro. Nüüd ostis Kaasik Vemarro koos tollele kuuluva majaga 75 miljonit krooni kallimalt selle omanikelt, kellest tuntuim on ärimees (eksadvokaat) Margus Fink.
Kaasik on kinnitanud, et teenindas välisklienti, kelle nime ta ei saa avalikustada. Kust raha tuli ehk kes on Kaasiku taga, võib ainult mõistatada. Äripäevale kinnitas Kaasik, et tema klienti huvitavad üksnes suuremad kinnistud ning lähiajal on oodata veel üht suurtehingut.
Suured majad mõjuvad nagu magnet
Kinnisvara alal on Kaasik kõva käsi juba pikemat aega. Eriline vaist tõmbas teda aga omandireformi käigus õigusjärgsete – enamasti välismaal elavate omanike esindamise juurde.
Nii esindas Kaasik näiteks Palace’i hoonet tagasi nõudnud väliseesti vanatädi, osales kuulsa Eeslitalli omanikuvahetuses ning ajas perekond Kaarmannide asju vanalinna majade tagasi nõudmisel.
Juba 1995. aastal otsis Kaasik üles Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu vedaja Peeter Ploompuu, kes oli eriti hea asjatundja niinimetatud saksluse küsimuses. “Kaasik tegi ettepaneku – sa tunned hästi omandireformi, oled olnud edukas, äkki paneks seljad vastamisi, ehk suudaks paremini kliente kaitsta,” jutustab Ploompuu.
Nii suunatigi paljud liidu poole pöördunud inimesed sujuvalt edasi Kaasiku büroosse ning talle tekkis kobe kliendibaas. Kaasiku tasu oli tavaliselt kümme prot senti objekti väärtusest.
Ploompuu töötas koos tippadvokaadiga kaks aastat, kuid siis hiilis hinge kahtlus. “Juriidilistes asjades oli ta hea taibuga ja lahkarvamusi polnud. Kuid hilisemad teod olid sellised, mis panid inimesed kahtlema tema siiruses. Et kas Kaasiku lubatu haakub ikka tegeliku olukorraga,” valib tasahilju kõrvale tõmbunud Ploompuu sõnu. Tema väitel kahtlustas mitu tühjade pihkudega jäänud klienti, et advokaat mängis vastaspoolega kokku.
Ent tollal oli Kaasik veel advokaadina hästi kõva tegija.
Olümpiavõitja nõustaja
Advokatuuri liikmeks sai Kaasik 1981. aastal. Tema kui advokaadi täht tõusis avalikkuse ette aga olümpiavõitja Erika Salumäe esindajana. Advokaadi ja endise trekiässa kontakt on säilinud tänaseni. Kaasik kuulub Erika Salumäe Fondi nõukogusse (mille ridades figureerib ka Edgar Savisaar).
Siseinfo põhjal oli just poliitik Salumäe mullu Kaasiku “maaletooja” Keskerakonnas, kui viimane püüdis kohalikel valimistel läbi lüüa. Erika Salumäe ise eitab seda ega taha Kaasiku teemal pikalt kõnelda. Praegu Kaasik Keskerakonna tegevuses ei osale.
1991. aastal omanimelise büroo asutanud Kaasiku renomeele lisasid kaalu äridaam Enelin Meiusi esindamine pankrotiasjas ja Estonia katastroofi kannatanute nõuete koondamine välismaa kindlustusfirmade vastu.
Moodsa Eesti suurima inimtragöödia ohvrid said kindlustusfirmalt Skuld kopsakaid hüvitisi ning advokaadid teenustasu. Kuna Kaasiku esimene võõrkeel on saksa keel, tegi sisulise töö selles juhtumis suuresti ära perfektselt inglise keelt valdav jurist Harras Lään. Enelin Meiusit esindas tegelikult Jaanus Mody. Mõlemad lahkusid Kaasiku alluvusest juba mõni aeg tagasi.
Kaasikust sai kuum nimi ning ta aitas ise sellele kaasa, võttes kõrge avaliku profiiliga juhtumeid, alates Tais tabatud narkokulleri Tiia Aroni kaitse korraldamisest ja lõpetades Eesti esimese protsessiga, kus isadus tuvastati DNA-testi abil. Kaasik esindas riiki (rahandusministeeriumi) nn 10 miljoni dollari protsessis ning NRG Energyt elektrijaamade erastamise algjärgus.
Kohtulõvi nõrkemine
Praegu kohtab Kaasikut kohtusaalis harva. Tema viimane kuulus klient oli kesklinna korteriskandaali antikangelane Elmar Sepp, kes mõisteti süüdi. Pärast ringkonnakohtust tagasi saatmist jätkub vaidlus uuesti Tallinna Linnakohtus.
Alex Lepajõe show’s esinedes möönis Kaasik, et tema nõrkus on suured majad. Muuhulgas väitis ta, et Maarjamäel kõrguva 700ruutmeetrise lossi ehitamisel lasi ta end mõjutada arhitekti soovitustest, kes olevat stalinistlikku lasteaeda meenutavat stiili peale surunud. See ei takistanud tal tellimast samalt arhitektilt uut maja Haapsesse.
Hetkel on Kaasiku Maarjamäe maja 23 miljoni (!) eest kinnisvarafirma Uus Maa kaudu müügis. Maakler Siim Mesila meelest on nii soolase hinnaga raske ostjat leida. Ühe versioonina on pakutud, et maja ostab ära mõni välismaine investor, nagu juhtus Savisaarte majaga Kivimäel, ja omanike jäljed jooksevad vette. Viimase tehingu korraldas Üllar Talviste, Kaasiku ülikoolivend ja naaber Haapses.
Süvamuusikast ja iluuisutamisest lugupidav Kaasik on kahtlemata vastuoluline persoon, kes võib üllatada ka äärmise lahkusega. Jõelähtmele kolides lubas ta toetada kohalikku lasteaeda. 42. keskkooli õpilasena juhtis ta ETV mälumängusaates oma kooli võistkonda, mis saavutas teise koha.
Kui ta aastaid hiljem kuulis, et sama mälumängu saatejuht vireleb vaesuses ja elab heidikuna, pakkus ta raha. Kui kunagine saatejuht ülemöödunud aastal suri, maksis Kaasik kinni tema matused.
Kontor tühjeneb
Viimased lahkujad Kaasiku juurafirmast olid kuu-poolteist tagasi Jaanus Tehver, tema õde Anu Tehver ning Toomas Laanemaa, kes asutasid uue advokaadibüroo. Kaasiku viimased võitluskaaslased on lapsepuhkusel viibiv vandeadvokaat Kati Raudsepp ja vandeadvokaadi abi Meelis Pirn.
Viktor Kaasiku büroos rippunud umbes 20 taiesest enamiku autor on Epp-Maria Kokamägi, kuid leidus ka Jüri Arraku ja Tiit Pääsukese töid. “Ükski pilt minu kogus ei maksa üle saja tuhande,” on Kaasik ise öelnud. Mõned pildid viis ta oma koju, kuid enamiku müüs maha koos kontoriga.
Kaasiku kinnitusel on ta kolinud väiksemale pinnale ajutiselt, kuni valmivad uued bürooruumid.
See, kus need uued ruumid asuvad, pole tema sõnul avalikkuse asi. “Te olete mitte eelhäälestatud, vaid äärmiselt negatiivselt meelestatud ja otsite ainult sellist materjali, mida kahjustavalt minu suhtes tõlgendada. Kogu lugu. Miks ma peaksin teiega vestlema?” keeldub Kaasik suhtlemast.
Topeltmäng Villa Strandhofiga
Kaasiku ühed kuulsamad kliendid olid vineerivabrikant Martin Lutheri järglased, kes volitasid teda esinema kõigis nende natsionaliseeritud varade tagastamisnõuetes. 1995. aastal saavutas Kaasik kohtuvälise kokkuleppe vineerivabriku uue omaniku Marlekoriga ja Inglismaal elavale perele maksti üle kahe miljoni krooni hüvitist, millest Kaasiku firma kasseeris teenustasuna seitse protsenti.
Lisaks pretendeerisid Lutherid mitmele oma esiisale kuulunud kinnisvarale, ka Villa Strandhofina tuntud suvekodu maadele Jõelähtme vallas Haapse külas. Kuid siin mängis advokaat topeltmängu. Veel enne, kui Lutherite kaebus oli lõplikult Riigikohtus tagasi lükatud, alustas Kaasik 2001. aasta sügisel sama maatüki vormistamist oma nimele. Tänaseks on kuldaväärt mereäärne maa tema oma ning kaks kolmandikku sellest juba edasigi müüdud.
Inglismaal Ipswichis elava vineerivabrikandi noorima pojapoja Yens Marsen-Lutheri (57) hinges keeb viha. “Fakt on, et me olime täiesti valmis andma talle osa Valkla krundist ja ta oleks võinud saada osa, mis talle praegu kuulub. Kuid ei, ta pidi kõik enesele saama. Ma arvan, et see on sigadus! Keegi, kes peaks sinu huve esindama ja keegi, kes on öelnud, et ta töötab sinu heaks – sellise inimese puhul on niisugune käitumine vastik.”
Praegu menetleb asja Eesti Advokatuuri aukohus.
11. veebruaril – loetud päevad enne seda, kui Luther pidi lendama Tallinnasse kokkusaamisele Eesti Advokatuuri, sai ta Kaasikult üllatava elektronkirja. Selles väidab vandeadvokaat, et temaga on ühendust võtnud mingid ajakirjanikud, kes huvituvad aastatetaguse vineerivabriku protsessi peensustest, sh kas kõik riigimaksud hüvitiselt said ikka korrektselt tasutud. “See oli ähvardus. Selle kohta ei saa muud öelda,” on Luther rööpast väljas. “See oli minu meelest täiesti selge väljapressimine.”
Absurditeater tipneb faktiga, et isegi kui ametivennad aukohtus leiavad Kaasiku tegevuses miskit taunimisväärset, siis karistada teda ei saa, sest võimalikust rikkumisest on kulunud üle aasta ning asi on sellega aegunud!