Trükifirma seljatas kohtus piraadikütid
Reede 30.05.2003
Anonüümse vihje peale piraattarkvara otsijate reidi firmasse saanud trükiettevõte seljatas pärast rohkem kui kahe aasta pikkust kohtuskäiku riigi ja tarkvarafirmad.
- Repliik: Vihje jõud
- Peeter Marveti kommentaar Spin Pressi juhtumile
Spin Pressi juhi Jaak Mäe jaoks algas kahe aasta ja seitsme kuu pikkune võitlus BSA Eesti komitee ja politseiga 2000. aasta novembris, mil piraadikütid tema Pirital asuva firma ukse taha ilmusid.
«Sisse tuli kuus meest, osa politseist, osa BSAst, ning käsutasid töötajad kohtadelt püsti ja arvutite juurest eemale,» rääkis Mäe. Pärast umbes kolmetunnist kontrolli nad lahkusid ning andsid Mäele nädal aega litsentside esitamiseks.
Litsentsid olemas
Mais läks Mäe politseisse alla kirjutama haldusõigusrikkumise protokolli, kus Spin Pressile oli kirjas üle 20 etteheite. Muu hulgas selgus sealt, et Spin Press kasutab või oli kasutanud illegaalselt mitmeid Microsofti, Symanteci, Coreli ja Adobe programme, mille kohta olid firmal küll litsentsid olemas, kuid pisiasjad ei kattunud BSA nõudmistega.
«Minule oli see shokk ja advokaat läks ka näost kaameks,» lausus Mäe. «Kõik IT-spetsialistid, kes seda nägid, hakkasid naerma ja ütlesid, et see ei saa tõsi olla.»
Paariaastase kohtuprotsessi jooksul selgus, et erinevate tarkvaratootjate litsentsid on üksteisest erinevad ning isegi BSAs valitseb segadus selle üle, millega saab tarkvara ehtsust tõestada – kas selleks on vaja litsentsi, ostuarvet, originaal-CD-d, karpi või käsiraamatut.
«Esmapilgul olid süüdistused asjalikud, aga seal püüti kõike ühe mütsiga lüüa,» ütles peamise eksperdina kohtuasja kaasatud Eesti Infotehnoloogia Seltsi volikogu esimees Jaan Oruaas. «Öeldi, et kõigi firmade kasutuslitsentsid on ühesugused, see asi ei ole aga tegelikult nii lihtne.»
Oruaasa ekspertarvamus osutus protsessi üheks olulisemaks dokumendiks, mille abil Spin Press võitis nii linna- kui ringkonnakohtus. Riigikohtu loakogu lükkas kaebuse tagasi.
Tarkvaratootjaid kohtus esindanud vandeadvokaat Kaido Uduste ütles, et politsei ja tootjad kaotasid protsessi seadusemuudatuste tõttu, mitte sisulise vaidluse pärast. Protsessi ajal asendus seaduses haldusõigusrikkumine väärteomenetlusega ning seega muutus ka olukord kohtus, kus kannatanu ehk tarkvaratootjad ei saanud enam vaidluses osaleda ning politsei jäi üksi Spin Pressiga vaidlema.
Eksperdid jäid peale
Kohtuasja juurde oma eksperthinnangu kirjutanud IT-spetsialist Peeter Marvet ütles, et tarkvarapiraatlust ei saa kiita, kuid samas oli olukord Spin Pressi jaoks ebavõrdne.
«Minu meelest on inetu jonnida kaks aastat firmaga, mille paberitest on selgelt näha, et olles kunagi olnud tõesti piraatkasutaja, nagu me kõik, kaasa arvatud riik ja politsei, on nad ennast käsile võtnud ja tarkvara legaliseerinud,» lausus Marvet.
Henrik Roonemaa
henrik.roonemaa@postimees.ee
xxx
- Vihje jõud
Reede 30.05.2003
Henrik Roonemaa
Lähete mõne firmaga tülli? Äkki jätsid nad teile millegi eest maksmata või trügisid uue konkurendina teie turule? Pole midagi lihtsamat, kui võtta telefon ja jätta BSAsse või politseisse anonüümne vihje, et see tülikas firma kasutab piraattarkvara.
Trükikoja Spin Press puhul see just nii läks. Vihjele järgnes tõeline digitaalne ajujaht, nagu mõnes ulmefilmis. Korraga oli kontor mehi täis, inimesed saadeti arvutite juurest minema ja eksperdid asusid eesmärgipäraselt tööle. Peaaegu nagu «Matrixis». Ja midagi nad leiavad igaühe juurest.
Süsteemi eest ei pääse ja nii ei pääsenud ka Spin Press. Kohtus said nad küll võidu, kuid firma töö oli üle kahe aasta tõsiselt häiritud, käive kukkus miljoni võrra ja pidi kogu aeg maksma advokaadile – üle 80 000 krooni.
Ma ei kiida tarkvarapiraatlust heaks. Olen suhteliselt kindel, et kunagi oli ka Spin Press kasutanud piraattarkvara, nagu ilmselt 99% Eesti ettevõtetest, kuid nad olid oma tarkvara legaliseerinud. Milleks kiusata sellist firmat kaks aastat mõne näpuvea pärast, kui piraatkaubandus õitseb endiselt ning igaüks võib kerge vaevaga tuhande krooni eest mitmesaja tuhande väärtuses tarkvara hankida. Ja kui meil on endiselt tuhandeid firmasid, kus kogu töö käib piraattarkvaraga, nagu vanasti.
Miks, küsisin ka piraadiküttidelt. Aga keegi andis nende kohta vihje. Ega me ju ei võta lihtsalt telefonikataloogi ette ja hakka firmasid läbi käima, kõlas vastus. Vihjet on vaja.
xxx
- Peeter Marveti kommentaar Spin Pressi juhtumile
Reede 30.05.2003
Spin Pressi juhtum on kahetsusväärne näide sellest, kuidas uurimise tulemusest huvitatud osapool saab politseid mõjutada: tarkvaratootjaid esindava advokaadibüroo ja BSA ekspertide arvamused on vähimagi muudatuseta kopeeritud politsei «koostatud» dokumendiks, sest politseil lihtsalt puudub vastav kompetents. Ma saan tarkvaratootjatest loomulikult aru, sest nende rahakoti huvides on äsada täie rauaga ja ettevõtteid korrale kutsuda. Kahju ainult, et meie võrdse ja õiglase kohtlemise poole rühkiv politsei ennast nii labaselt müügiedenduskampaaniatesse laseb tõmmata.
Lisaks sai mulle Spin Pressi juhtumit lähemalt uurides selgeks veel üks asi: ettevõtetel puudub tegelikult võimalus saada nendes küsimustes vettpidavat konsultatsiooni, sest kohati lähevad protokollides kirjas olevad seisukohad, mis koostatud tarkvaratootjaid esindava advokaadibüroo poolt, lahku sellest, mida kuuleb sama tarkvaratootja poolt sertifitseeritud spetsialistilt arvutifirmas.
Veelgi enam: pärast seda, kui juhtisin Microsofti Baltikumi kontori tähelepanu tõsiasjale, et üheski litsentsilepingus pole punkti, mis keelaks vajaliku arvu litsentside olemasolu korral kasvõi kogu kontori arvutitesse Windowsi sama registreerimiskoodiga installeerida, suheldi minuga edasi ainult kirja teel ja sedagi inglise keeles. Midagi peab ikka väga logisema, kui lihtne vihje kirjalikule lepingule sellise paanika põhjustab.
Samavõrd kummalisi reaalsusest erinevaid väiteid esitati möödunud kahe aasta jooksul aga teisigi, minu lemmikuks on vaidlus Adobe Type Manager’i ümber mis olla arvutis olnud illegaalselt, aga on tegelikult tasuta jagatav tarkvara. Hilisemaid selgitusi lugedes ilmneb, et politsei poolt kasutatud eksperdid pole nimetatud programmi tõenäoliselt kunagi proovinud, sest muidu ei saaks nad ju väita nagu peaks tasuta versiooni ära tundma nimelisast Light. Kahjuks on aga tasuta versioonis suurelt ja uhkelt kirjas nagu protokolliski Adobe Type Manager ja mitte Adobe Type Manager DeLuxe, mis on sama programmi tasuline versioon.
Ärge saage minust valesti aru: tarkvarapiraatlus on paha ja sellega peab võitlema. Paraku ei saa ma kohe kuidagi pidada õiglaseks mängu väljakul, kus kehtivad ainult ”koduklubile” teadaolevad reeglid mida nad pealegi mängu kestel muuta tohivad. Jonnida kaks aastat firmaga mille paberitest on selgelt näha, et olles kunagi olnud tõesti piraatkasutaja nagu me kõik (kaasa arvatud riik ja politsei) on nad ennast käsile võtnud ja legaliseerinud on minu meelest lihtsalt inetu.
Peeter Marvet
Uudised
VE: tarkvarapiraatlus & piraadikütid
Trükifirma seljatas kohtus piraadikütid
Reede 30.05.2003
Anonüümse vihje peale piraattarkvara otsijate reidi firmasse saanud trükiettevõte seljatas pärast rohkem kui kahe aasta pikkust kohtuskäiku riigi ja tarkvarafirmad.
Spin Pressi juhi Jaak Mäe jaoks algas kahe aasta ja seitsme kuu pikkune võitlus BSA Eesti komitee ja politseiga 2000. aasta novembris, mil piraadikütid tema Pirital asuva firma ukse taha ilmusid.
«Sisse tuli kuus meest, osa politseist, osa BSAst, ning käsutasid töötajad kohtadelt püsti ja arvutite juurest eemale,» rääkis Mäe. Pärast umbes kolmetunnist kontrolli nad lahkusid ning andsid Mäele nädal aega litsentside esitamiseks.
Litsentsid olemas
Mais läks Mäe politseisse alla kirjutama haldusõigusrikkumise protokolli, kus Spin Pressile oli kirjas üle 20 etteheite. Muu hulgas selgus sealt, et Spin Press kasutab või oli kasutanud illegaalselt mitmeid Microsofti, Symanteci, Coreli ja Adobe programme, mille kohta olid firmal küll litsentsid olemas, kuid pisiasjad ei kattunud BSA nõudmistega.
«Minule oli see shokk ja advokaat läks ka näost kaameks,» lausus Mäe. «Kõik IT-spetsialistid, kes seda nägid, hakkasid naerma ja ütlesid, et see ei saa tõsi olla.»
Paariaastase kohtuprotsessi jooksul selgus, et erinevate tarkvaratootjate litsentsid on üksteisest erinevad ning isegi BSAs valitseb segadus selle üle, millega saab tarkvara ehtsust tõestada – kas selleks on vaja litsentsi, ostuarvet, originaal-CD-d, karpi või käsiraamatut.
«Esmapilgul olid süüdistused asjalikud, aga seal püüti kõike ühe mütsiga lüüa,» ütles peamise eksperdina kohtuasja kaasatud Eesti Infotehnoloogia Seltsi volikogu esimees Jaan Oruaas. «Öeldi, et kõigi firmade kasutuslitsentsid on ühesugused, see asi ei ole aga tegelikult nii lihtne.»
Oruaasa ekspertarvamus osutus protsessi üheks olulisemaks dokumendiks, mille abil Spin Press võitis nii linna- kui ringkonnakohtus. Riigikohtu loakogu lükkas kaebuse tagasi.
Tarkvaratootjaid kohtus esindanud vandeadvokaat Kaido Uduste ütles, et politsei ja tootjad kaotasid protsessi seadusemuudatuste tõttu, mitte sisulise vaidluse pärast. Protsessi ajal asendus seaduses haldusõigusrikkumine väärteomenetlusega ning seega muutus ka olukord kohtus, kus kannatanu ehk tarkvaratootjad ei saanud enam vaidluses osaleda ning politsei jäi üksi Spin Pressiga vaidlema.
Eksperdid jäid peale
Kohtuasja juurde oma eksperthinnangu kirjutanud IT-spetsialist Peeter Marvet ütles, et tarkvarapiraatlust ei saa kiita, kuid samas oli olukord Spin Pressi jaoks ebavõrdne.
«Minu meelest on inetu jonnida kaks aastat firmaga, mille paberitest on selgelt näha, et olles kunagi olnud tõesti piraatkasutaja, nagu me kõik, kaasa arvatud riik ja politsei, on nad ennast käsile võtnud ja tarkvara legaliseerinud,» lausus Marvet.
Henrik Roonemaa
henrik.roonemaa@postimees.ee
xxx
Reede 30.05.2003
Henrik Roonemaa
Lähete mõne firmaga tülli? Äkki jätsid nad teile millegi eest maksmata või trügisid uue konkurendina teie turule? Pole midagi lihtsamat, kui võtta telefon ja jätta BSAsse või politseisse anonüümne vihje, et see tülikas firma kasutab piraattarkvara.
Trükikoja Spin Press puhul see just nii läks. Vihjele järgnes tõeline digitaalne ajujaht, nagu mõnes ulmefilmis. Korraga oli kontor mehi täis, inimesed saadeti arvutite juurest minema ja eksperdid asusid eesmärgipäraselt tööle. Peaaegu nagu «Matrixis». Ja midagi nad leiavad igaühe juurest.
Süsteemi eest ei pääse ja nii ei pääsenud ka Spin Press. Kohtus said nad küll võidu, kuid firma töö oli üle kahe aasta tõsiselt häiritud, käive kukkus miljoni võrra ja pidi kogu aeg maksma advokaadile – üle 80 000 krooni.
Ma ei kiida tarkvarapiraatlust heaks. Olen suhteliselt kindel, et kunagi oli ka Spin Press kasutanud piraattarkvara, nagu ilmselt 99% Eesti ettevõtetest, kuid nad olid oma tarkvara legaliseerinud. Milleks kiusata sellist firmat kaks aastat mõne näpuvea pärast, kui piraatkaubandus õitseb endiselt ning igaüks võib kerge vaevaga tuhande krooni eest mitmesaja tuhande väärtuses tarkvara hankida. Ja kui meil on endiselt tuhandeid firmasid, kus kogu töö käib piraattarkvaraga, nagu vanasti.
Miks, küsisin ka piraadiküttidelt. Aga keegi andis nende kohta vihje. Ega me ju ei võta lihtsalt telefonikataloogi ette ja hakka firmasid läbi käima, kõlas vastus. Vihjet on vaja.
xxx
Reede 30.05.2003
Spin Pressi juhtum on kahetsusväärne näide sellest, kuidas uurimise tulemusest huvitatud osapool saab politseid mõjutada: tarkvaratootjaid esindava advokaadibüroo ja BSA ekspertide arvamused on vähimagi muudatuseta kopeeritud politsei «koostatud» dokumendiks, sest politseil lihtsalt puudub vastav kompetents. Ma saan tarkvaratootjatest loomulikult aru, sest nende rahakoti huvides on äsada täie rauaga ja ettevõtteid korrale kutsuda. Kahju ainult, et meie võrdse ja õiglase kohtlemise poole rühkiv politsei ennast nii labaselt müügiedenduskampaaniatesse laseb tõmmata.
Lisaks sai mulle Spin Pressi juhtumit lähemalt uurides selgeks veel üks asi: ettevõtetel puudub tegelikult võimalus saada nendes küsimustes vettpidavat konsultatsiooni, sest kohati lähevad protokollides kirjas olevad seisukohad, mis koostatud tarkvaratootjaid esindava advokaadibüroo poolt, lahku sellest, mida kuuleb sama tarkvaratootja poolt sertifitseeritud spetsialistilt arvutifirmas.
Veelgi enam: pärast seda, kui juhtisin Microsofti Baltikumi kontori tähelepanu tõsiasjale, et üheski litsentsilepingus pole punkti, mis keelaks vajaliku arvu litsentside olemasolu korral kasvõi kogu kontori arvutitesse Windowsi sama registreerimiskoodiga installeerida, suheldi minuga edasi ainult kirja teel ja sedagi inglise keeles. Midagi peab ikka väga logisema, kui lihtne vihje kirjalikule lepingule sellise paanika põhjustab.
Samavõrd kummalisi reaalsusest erinevaid väiteid esitati möödunud kahe aasta jooksul aga teisigi, minu lemmikuks on vaidlus Adobe Type Manager’i ümber mis olla arvutis olnud illegaalselt, aga on tegelikult tasuta jagatav tarkvara. Hilisemaid selgitusi lugedes ilmneb, et politsei poolt kasutatud eksperdid pole nimetatud programmi tõenäoliselt kunagi proovinud, sest muidu ei saaks nad ju väita nagu peaks tasuta versiooni ära tundma nimelisast Light. Kahjuks on aga tasuta versioonis suurelt ja uhkelt kirjas nagu protokolliski Adobe Type Manager ja mitte Adobe Type Manager DeLuxe, mis on sama programmi tasuline versioon.
Ärge saage minust valesti aru: tarkvarapiraatlus on paha ja sellega peab võitlema. Paraku ei saa ma kohe kuidagi pidada õiglaseks mängu väljakul, kus kehtivad ainult ”koduklubile” teadaolevad reeglid mida nad pealegi mängu kestel muuta tohivad. Jonnida kaks aastat firmaga mille paberitest on selgelt näha, et olles kunagi olnud tõesti piraatkasutaja nagu me kõik (kaasa arvatud riik ja politsei) on nad ennast käsile võtnud ja legaliseerinud on minu meelest lihtsalt inetu.
Peeter Marvet