Energiaettevõte aitab lõhevarusid taastada
Eesti Energia tellimusel lasi Põlula Kalakasvatuskeskus Jägala jõkke, Linnamäe taastatud hüdroelektrijaama lähedale kümme tuhat lõhemaimu.
Nii see lõhemaimude teekond uude elupaika algabki. Algul vanniga, siis masinaga. Lõpuks jõutakse jõele. Foto: Tairo Lutter |
Põlula Kalakasvatuskeskuse juhataja asetäitja Ene Saadre sõnul õnnestus neil kalade vedu ja vettelaskmine kolmapäeva hilisõhtul hästi.
Hilisõhtul toimetati Jägala jõel sellepärast, et see ei pälviks võrdlemisi lähedal merel olevate kajakate tähelepanu. Viimased võivad jõega kohanevad lõhemaimud kerge vaevaga välja nokkida.
Noorlõhed laskuvad tasapisi merre
Jõkke lasti 32 grammi raskused kobedad lõhemaimud, nn smoldid ehk merrelaskujad. Need lõhemaimud laskuvad merre juba käesoleval aastal, et nelja-viie aasta pärast kodujõkke tagasi kudema tulla.
Ene Saadre seletas, et elektrienergia tootmisega tegelevalt suurettevõttele pole see mingi heategevus, vaid seda näeb ette hüdroelektrijaama taastamisega kaasnenud veekasutusluba. Viimase järgi peab Eesti Energia nelja aasta jooksul korvama kalamajandusele tekkida võivad kahjud.
“Ma olen igasuguste tammidega jõgede tõkestamise vastane, kuid Linnamäe hüdroelektrijaama juures toimuv jättis mulle sümpaatse mulje,” ütles kalakasvataja. Tegu on kunagi juba töötanud, ehituslikult kauni jaama taastamisega.
Linnamäe hüdroelektrijaama alla rajatakse ka kaladele tehiskoelmut, kuid sellel pole hetkel toimunud lõhemaimude jõkkelaskimisega otsest sidet.
Põlula Kalakasvatuskeskust seob nüüdsest Eesti Energiaga ostu-müügileping. Sellel aastal läheb lõhemaimude asustamine Jägala jõe alamjooksule Eesti Energiale maksma 100 000 krooni. “See raha kulub meile marjaks ära, sest kalakasvatuskeskuses on teha veel nii palju,“ märkis Ene Saadre.
Põlulas rekonstrueeriti eelmisel aastakümnel täielikult haudemaja, ehitati keskuse- ja kaks kalakasvatushoonet, kolmas neist jäi aga paraku ehitamata.
Keskus loodi külmaveeliste kalade, eeskätt lõhilaste noorjärkude kasvatamiseks, Põhja-Eesti kalavarude taastamiseks ja ohustatud kalaliikide säilitamiseks.
Täiendust saavad seitse jõge
Tänavu kevadel lastakse Põhja-Eesti lõhilaste kudejõgedesse 175 000 ühe- ja 35 000 kaheaastast lõhemaimu. See on märksa rohkem kui selleks aastaks koostatud kava ette nägi.
Saadre seletas seda marjast kooruvate lõhepoegade rohke väljatulekuga.
Lõhemaimude jõkkelaskmine, mis algas aprillikuu viimastel päevadel, tahetakse lõpetada tuleval kolmapäeval.
Lõhe noorkalu asustatakse tänavu seitsmesse Põhja-Eesti jõkke: Selja, Loobu, Valge-, Pirita, Jägala, Vääna ja Narva jõkke.
Esimesed 34 000 kaheaastast noorlõhet lasti Selja ja Narva jõkke juba 1997. aasta kevadel.
–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Põlula Kalakasvatuskeskus
Energiaettevõte aitab lõhevarusid taastada
Eesti Energia tellimusel lasi Põlula Kalakasvatuskeskus Jägala jõkke, Linnamäe taastatud hüdroelektrijaama lähedale kümme tuhat lõhemaimu.
Nii see lõhemaimude teekond uude elupaika algabki. Algul vanniga, siis masinaga. Lõpuks jõutakse jõele. Foto: Tairo Lutter
Põlula Kalakasvatuskeskuse juhataja asetäitja Ene Saadre sõnul õnnestus neil kalade vedu ja vettelaskmine kolmapäeva hilisõhtul hästi.
Hilisõhtul toimetati Jägala jõel sellepärast, et see ei pälviks võrdlemisi lähedal merel olevate kajakate tähelepanu. Viimased võivad jõega kohanevad lõhemaimud kerge vaevaga välja nokkida.
Noorlõhed laskuvad tasapisi merre
Jõkke lasti 32 grammi raskused kobedad lõhemaimud, nn smoldid ehk merrelaskujad. Need lõhemaimud laskuvad merre juba käesoleval aastal, et nelja-viie aasta pärast kodujõkke tagasi kudema tulla.
Ene Saadre seletas, et elektrienergia tootmisega tegelevalt suurettevõttele pole see mingi heategevus, vaid seda näeb ette hüdroelektrijaama taastamisega kaasnenud veekasutusluba. Viimase järgi peab Eesti Energia nelja aasta jooksul korvama kalamajandusele tekkida võivad kahjud.
“Ma olen igasuguste tammidega jõgede tõkestamise vastane, kuid Linnamäe hüdroelektrijaama juures toimuv jättis mulle sümpaatse mulje,” ütles kalakasvataja. Tegu on kunagi juba töötanud, ehituslikult kauni jaama taastamisega.
Linnamäe hüdroelektrijaama alla rajatakse ka kaladele tehiskoelmut, kuid sellel pole hetkel toimunud lõhemaimude jõkkelaskimisega otsest sidet.
Põlula Kalakasvatuskeskust seob nüüdsest Eesti Energiaga ostu-müügileping. Sellel aastal läheb lõhemaimude asustamine Jägala jõe alamjooksule Eesti Energiale maksma 100 000 krooni. “See raha kulub meile marjaks ära, sest kalakasvatuskeskuses on teha veel nii palju,“ märkis Ene Saadre.
Põlulas rekonstrueeriti eelmisel aastakümnel täielikult haudemaja, ehitati keskuse- ja kaks kalakasvatushoonet, kolmas neist jäi aga paraku ehitamata.
Keskus loodi külmaveeliste kalade, eeskätt lõhilaste noorjärkude kasvatamiseks, Põhja-Eesti kalavarude taastamiseks ja ohustatud kalaliikide säilitamiseks.
Täiendust saavad seitse jõge
Tänavu kevadel lastakse Põhja-Eesti lõhilaste kudejõgedesse 175 000 ühe- ja 35 000 kaheaastast lõhemaimu. See on märksa rohkem kui selleks aastaks koostatud kava ette nägi.
Saadre seletas seda marjast kooruvate lõhepoegade rohke väljatulekuga.
Lõhemaimude jõkkelaskmine, mis algas aprillikuu viimastel päevadel, tahetakse lõpetada tuleval kolmapäeval.
Lõhe noorkalu asustatakse tänavu seitsmesse Põhja-Eesti jõkke: Selja, Loobu, Valge-, Pirita, Jägala, Vääna ja Narva jõkke.
Esimesed 34 000 kaheaastast noorlõhet lasti Selja ja Narva jõkke juba 1997. aasta kevadel.
–>Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee