|
Täna Tallinnas peetud Isamaaliidu suurkogul kõlasid jõulisemalt sõnumid sellest, et Eesti peab ühinema Euroopa Liiduga ning et Eesti põllumajanduspoliitikas tuleb astuda samme väiketootjate toetuseks. Ühtlasi kritiseeriti rahvaliitlasi, kuna nende poliitika soosivat valdavalt suurtootjaid.
– – – – –
Isamaaliit on muutunud vähemasti oma retoorikas maaelukesksemaks kui kunagi varem. Tänasel üldkogul läbis esimees Tunne Kelam esmalt kohustuslikuks muutunud passaažid Euroopa Liidu ja hariduspoliitika osas, kus ta kinnitas isamaaliitlaste toetust euroliiduga liitumisele ja nõudis valitsusliidult kiiremat tegevust üliõpilaste õppetoetuste rakendamisel. Seejärel siirdus Kelam isamaaliitlikus retoorikas vähem tuntud valdkonnale – maaelule.
“Me oleme tükk aega tunnetanud, kui oluline on maaelu probleem. Meil on oma programm selle jaoks olemas, me ei pidanud midagi uuesti välja töötama. Aga järeldus on ka see, et erakond, kellel maal ei ole oma tugipinda, see on perspektiivitu erakond,” selgitas Tunne Kelam.
Kelam rääkis, et Rahvaliidu katse esindada kogu maaelanikkonda mõjub veidrana, sest maaelanikkond pole ammugi enam ühtne. Rahvaliitlased on teinud panuse sageli suurtootjate kasuks, ütles Kelam, isamaaliitlased toetaksid pigem ohustatud väikeomanikke.
“Meil on ka selge sihtgrupp – nimelt peretalunikud, väikeettevõtjad, maa kultuuri- ja hariduselu edendajad. See ei tähenda, et me seisame vastu suurtootmisele või vastandame ühte teisele. Kuid selge on ka see, et suurtootmine jääb ja tugevneb, peretalud võibolla mitte,“ põhjendas esimees.
Maaeluteema tugevduseks pidas ka Talupidajate Keskliidu juht Kaul Nurm pika ettekande, kus ta puudutas Eesti põllumehe võimalusi Euroopa Liidus. Mari-Ann Kelam, kes sai juhatuse valimistel üheks suuremaks häältepüüdjaks, andis mõista, et maaelu küsimustes on Isamaaliidul knowhow olemas, kuid siiani pole seda suudetud avalikkuses enda valdkonnaks teha.
“Ma ütleksin, et maaelu on probleem, millega Isamaaliit on juba aastaid tegelenud, aga me ei ole kahjuks selle teemaga nähtavaks saanud. Meil on alati olnud väga tugev põllumajandussektor, inimesed, kes on ise tegevad põllumajanduses, lihtsalt me ei ole suutnud jõuda üle uudiskünnise sellel teemal,” kõneles Mari-Ann Kelam.
Tunne Kelam lisas veel valitsusliidu maksukärbete poliitikat kommenteerides, et Isamaaliidu seisukoht jääb samaks – maksudega ei mängita. Ühtlasi hoiatas ta eelarve tasakaalust väljalöömise eest. Ainsa kärpekohana pidas ta põhjendatuks tulumaksuvabastusi laste arvu pealt.
Juhatuse valimistel sai enam hääli endine esimees Mart Laar, kes kinnitas, et Isamaaliit oskab opositsioonis olla ja jõuab varsti jälle vormi. Raadio Vaba Euroopa küsimusele, millal võiks Isamaaliidu maine tõusta taas endistele kõrgustele vastas eksesimees Mart Laar nii:
“Enne valimisi. Me oleme seda korduvalt teinud ja teeme veel. Siiamaani, jah, kaks kampaaniat on seda tõstetud pool aastat enne.”
Isamaaliidu uus juhatus koosneb valdavalt staažikatest erakonna juhtkujudest ega paku suuri üllatusi.
|
Uudised
Isamaaliit võttis agraarkursi
Isamaaliit võttis agraarkursi
Priit Simson – 24. mai, 2003 18:04
Täna Tallinnas peetud Isamaaliidu suurkogul kõlasid jõulisemalt sõnumid sellest, et Eesti peab ühinema Euroopa Liiduga ning et Eesti põllumajanduspoliitikas tuleb astuda samme väiketootjate toetuseks. Ühtlasi kritiseeriti rahvaliitlasi, kuna nende poliitika soosivat valdavalt suurtootjaid.
– – – – –
Isamaaliit on muutunud vähemasti oma retoorikas maaelukesksemaks kui kunagi varem. Tänasel üldkogul läbis esimees Tunne Kelam esmalt kohustuslikuks muutunud passaažid Euroopa Liidu ja hariduspoliitika osas, kus ta kinnitas isamaaliitlaste toetust euroliiduga liitumisele ja nõudis valitsusliidult kiiremat tegevust üliõpilaste õppetoetuste rakendamisel. Seejärel siirdus Kelam isamaaliitlikus retoorikas vähem tuntud valdkonnale – maaelule.
“Me oleme tükk aega tunnetanud, kui oluline on maaelu probleem. Meil on oma programm selle jaoks olemas, me ei pidanud midagi uuesti välja töötama. Aga järeldus on ka see, et erakond, kellel maal ei ole oma tugipinda, see on perspektiivitu erakond,” selgitas Tunne Kelam.
Kelam rääkis, et Rahvaliidu katse esindada kogu maaelanikkonda mõjub veidrana, sest maaelanikkond pole ammugi enam ühtne. Rahvaliitlased on teinud panuse sageli suurtootjate kasuks, ütles Kelam, isamaaliitlased toetaksid pigem ohustatud väikeomanikke.
“Meil on ka selge sihtgrupp – nimelt peretalunikud, väikeettevõtjad, maa kultuuri- ja hariduselu edendajad. See ei tähenda, et me seisame vastu suurtootmisele või vastandame ühte teisele. Kuid selge on ka see, et suurtootmine jääb ja tugevneb, peretalud võibolla mitte,“ põhjendas esimees.
Maaeluteema tugevduseks pidas ka Talupidajate Keskliidu juht Kaul Nurm pika ettekande, kus ta puudutas Eesti põllumehe võimalusi Euroopa Liidus. Mari-Ann Kelam, kes sai juhatuse valimistel üheks suuremaks häältepüüdjaks, andis mõista, et maaelu küsimustes on Isamaaliidul knowhow olemas, kuid siiani pole seda suudetud avalikkuses enda valdkonnaks teha.
“Ma ütleksin, et maaelu on probleem, millega Isamaaliit on juba aastaid tegelenud, aga me ei ole kahjuks selle teemaga nähtavaks saanud. Meil on alati olnud väga tugev põllumajandussektor, inimesed, kes on ise tegevad põllumajanduses, lihtsalt me ei ole suutnud jõuda üle uudiskünnise sellel teemal,” kõneles Mari-Ann Kelam.
Tunne Kelam lisas veel valitsusliidu maksukärbete poliitikat kommenteerides, et Isamaaliidu seisukoht jääb samaks – maksudega ei mängita. Ühtlasi hoiatas ta eelarve tasakaalust väljalöömise eest. Ainsa kärpekohana pidas ta põhjendatuks tulumaksuvabastusi laste arvu pealt.
Juhatuse valimistel sai enam hääli endine esimees Mart Laar, kes kinnitas, et Isamaaliit oskab opositsioonis olla ja jõuab varsti jälle vormi. Raadio Vaba Euroopa küsimusele, millal võiks Isamaaliidu maine tõusta taas endistele kõrgustele vastas eksesimees Mart Laar nii:
“Enne valimisi. Me oleme seda korduvalt teinud ja teeme veel. Siiamaani, jah, kaks kampaaniat on seda tõstetud pool aastat enne.”
Isamaaliidu uus juhatus koosneb valdavalt staažikatest erakonna juhtkujudest ega paku suuri üllatusi.