|
Reformierakond keskendus oma pühapäeval Tallinnas peetud üldkogul vajadusele liita Eesti Euroopa Liiduga. Veelgi jõulisemalt kõlas aga ettepanek teha tubli samm presidentaalse riigi suunas ja panna valitsusjuhiks otsevalitud president, nagu see on USAs.
– – – – –
Reformierakond oli järjekorras teine partei, kes pidas valimiste järel uute suundade seadmiseks üldkongressi. Oravapartei tähelepanu keskendus Euroopa Liiduga liitumisele ja riigiõiguslikele küsimustele. Parteiliider Siim Kallas, kelle reformistid taas oma esimeheks valisid, kinnitas, et Reformierakond peab Euroopa Liiduga ühinemist vältimatult vajalikuks.
“Kui me ütleme jah, siis me ütleme jah tegelikult mitte Euroopa Liidule, vaid Eestile endale,“ deklareeris Kallas oma kõnes.
Kuna värske valitsus on ametis olnud vähe aega, kerkis jooksva poliitika teemasid üles vähe. Küll aga kuumutas Kallas taas üles sügisel välja käidud idee presidendi ja peaministri funktsioonide ühendamisest. Kallase sõnutsi on Eesti poliitiline süsteem vigane ja Euroopa Liitu minnes pole valitsus ega parlament piisavalt stabiilsed, et riiki paindlikult juhtida.
Seetõttu usub ta, et Eesti valitsusjuhiks peaks saama otsevalitud president – seega asuks senisest võimsama mandaadiga president peaministri asemele. Kuigi selline süsteem oleks äärmiselt sarnane USA poliitilise korraldusega, ei soovinud Kallas selliseid kõrvutusi teha. Ta ei andnud ka selgeid vastuseid, kuidas sobib see mõte kokku senikehtinud parlamentaarse demokraatia põhimõttega.
RVE: “Kas teie jaoks pole parlamentaarne demokraatia enam see püha lehm, mida ei tohiks puutuda?”
Kallas: “Kindlasti Eesti peaks olema demokraatlik vabariik, kus on toimiv demokraatia.”
Kallas leidis oma idee puhul sarnasusi nii Iisraeli, USA, kui ka Briti poliitiliste süsteemidega.
“Sisuliselt on valitsuse otsevalimine ka Inglismaal, teistmoodi süsteeme on mujalgi.”
RVE: “Kas see ei tähenda vastuollu minekut parlamentaarse loogikaga, mis siiani on kehtinud?”
Kallas: “Miks? Miks ta peaks vastuollu minema? Ameerika Ühendriikide parlamendil on presidendi tegevuse üle palju suurem kontroll, kui meie parlamendil meie valitsuse üle.“
Erakonna aseesimees Meelis Atonen selgitas, et kuigi Kallas ei esinda selle ideega veel erakonda tervikuna, võib see varsti saada kogu partei seisukohaks.
“See on tänasel hetkel meie erakonna esimehe Siim Kallase seisukoht, aga mulle näib, et kui see seisukoht esimest korda esitati, siis oli inimesi, kes arvasid, et see ei ole väga hea idee rohkem, kui täna,” avaldas ta arvamust.
Ühtlasi kinnitas Atonen, et valitsus vajab tõepoolest suuremaid võimuvolitusi selleks, et Euroopa Liidus paremini hakkama saada. Kallase nägemust riigiõiguslikust korraldusest nimetas ta hübriidvormiks presidentalismi ja parlamentarismi vahel. Suuremate erakondade liidrid on nimetanud Kallase mõtet veel tooreks.
|
Uudised
President Stenbocki valitsema?
Reform paneks otsevalitud presidendi Stenbocki valitsema
Priit Simson – 18. mai, 2003 19:07
Reformierakond keskendus oma pühapäeval Tallinnas peetud üldkogul vajadusele liita Eesti Euroopa Liiduga. Veelgi jõulisemalt kõlas aga ettepanek teha tubli samm presidentaalse riigi suunas ja panna valitsusjuhiks otsevalitud president, nagu see on USAs.
– – – – –
Reformierakond oli järjekorras teine partei, kes pidas valimiste järel uute suundade seadmiseks üldkongressi. Oravapartei tähelepanu keskendus Euroopa Liiduga liitumisele ja riigiõiguslikele küsimustele. Parteiliider Siim Kallas, kelle reformistid taas oma esimeheks valisid, kinnitas, et Reformierakond peab Euroopa Liiduga ühinemist vältimatult vajalikuks.
“Kui me ütleme jah, siis me ütleme jah tegelikult mitte Euroopa Liidule, vaid Eestile endale,“ deklareeris Kallas oma kõnes.
Kuna värske valitsus on ametis olnud vähe aega, kerkis jooksva poliitika teemasid üles vähe. Küll aga kuumutas Kallas taas üles sügisel välja käidud idee presidendi ja peaministri funktsioonide ühendamisest. Kallase sõnutsi on Eesti poliitiline süsteem vigane ja Euroopa Liitu minnes pole valitsus ega parlament piisavalt stabiilsed, et riiki paindlikult juhtida.
Seetõttu usub ta, et Eesti valitsusjuhiks peaks saama otsevalitud president – seega asuks senisest võimsama mandaadiga president peaministri asemele. Kuigi selline süsteem oleks äärmiselt sarnane USA poliitilise korraldusega, ei soovinud Kallas selliseid kõrvutusi teha. Ta ei andnud ka selgeid vastuseid, kuidas sobib see mõte kokku senikehtinud parlamentaarse demokraatia põhimõttega.
RVE: “Kas teie jaoks pole parlamentaarne demokraatia enam see püha lehm, mida ei tohiks puutuda?”
Kallas: “Kindlasti Eesti peaks olema demokraatlik vabariik, kus on toimiv demokraatia.”
Kallas leidis oma idee puhul sarnasusi nii Iisraeli, USA, kui ka Briti poliitiliste süsteemidega.
“Sisuliselt on valitsuse otsevalimine ka Inglismaal, teistmoodi süsteeme on mujalgi.”
RVE: “Kas see ei tähenda vastuollu minekut parlamentaarse loogikaga, mis siiani on kehtinud?”
Kallas: “Miks? Miks ta peaks vastuollu minema? Ameerika Ühendriikide parlamendil on presidendi tegevuse üle palju suurem kontroll, kui meie parlamendil meie valitsuse üle.“
Erakonna aseesimees Meelis Atonen selgitas, et kuigi Kallas ei esinda selle ideega veel erakonda tervikuna, võib see varsti saada kogu partei seisukohaks.
“See on tänasel hetkel meie erakonna esimehe Siim Kallase seisukoht, aga mulle näib, et kui see seisukoht esimest korda esitati, siis oli inimesi, kes arvasid, et see ei ole väga hea idee rohkem, kui täna,” avaldas ta arvamust.
Ühtlasi kinnitas Atonen, et valitsus vajab tõepoolest suuremaid võimuvolitusi selleks, et Euroopa Liidus paremini hakkama saada. Kallase nägemust riigiõiguslikust korraldusest nimetas ta hübriidvormiks presidentalismi ja parlamentarismi vahel. Suuremate erakondade liidrid on nimetanud Kallase mõtet veel tooreks.