Koondamise töttu tööta jäänud kaevurid erinevad teistest töötuks jäänud inimestest selle poolest, et püüavad kiiresti uue ameti õppida ja töökoha leida –
kinnitab Agu Gashkov oma Virumaa Teatajas täna avaldatud artiklis esitatud näidetega. Lisame artikli koopia.
Endine läbindaja Urmas Rooden (paremal) loodab kaevandusmuuseumis kohviku rajada. |
Kohtla ja Ahtme kaevanduse sulgemise järel käivitatud ümberõppeprogramm on alanud edukalt, leiavad AS-i Eesti Põlevkivi (EP) juhatuse esimees Mati Jostov ja Ida-Viru Tööhõiveameti direktor Maie Metsalu.
Erialade nimekiri, mida tööhõiveameti poolt korraldatud kursustel õppida saab, on üpris mitmekesine ja muutub pidevalt. „Me peame olema kindlad, et inimene leiab pärast kursuste lõppu ka töökoha,“ kinnitas Maie Metsalu.
Kõigepealt õpetatakse tööd otsima
Kui endine Kohtla või Ahtme kaevanduse töötaja on kaks nädalat kursusel käinud, maksab EP talle 36 000 krooni stipendiumi. Kui inimene pärast seda kursuse pooleli jätab, nõuab firma raha tagasi. Seni pole küll veel kellegi käest raha tagasi nõuda tulnud: kaevanduste endised töötajad õpivad uut ametit hoolega.
Eesti Põlevkivi administratsioonidirektori Lembit Kaljuvee sõnul õpib praegu 91 Kohtla kaevanduse endist töötajat. 47 on neist juba töö leidnud. Üldse jäi selle kaevanduse sulgemisel tööta 161 tööealist inimest. “Inimeste õppimasuunamine sõltub sellest, kuidas grupid kokku saadakse,” ütles Kaljuvee.
Kursuse käigus muutub tööotsija arusaam oma tulevasest elukutsest märgatavalt. “Neil tuleb sära silma, kui nad aru saavad, et peale kaevanduses töötamise on Ida-Virumaal ka muid võimalusi,” tähendas Lembit Kaljuvee.
Maie Metsalu sõnul hakkab tööhõiveamet kaevuritega tegelema kohe pärast koondamisteate kättesaamist. Kõigepealt saadetakse inimene kutsesuunitluskursusele, kus muude oskuste kõrval õpetatakse ka CV kirjutamist ja tööotsimist.
Maie Metsalu teatas, et väga paljud tahtsid alguses saada väikeettevõtte raamatupidajaks. Praegu aga õpivad need inimesed pagariks, ehitajaks-viimistlejaks, autojuhiks. “Keemiatehas Velsicol kavatseb Kohtla-Järve Polütehnikumis avada seadmeoperaatorite kursuse,” rääkis Metsalu veel ühest uuest võimalusest.
Töökoha vahetus tähendab ka elustiili muutust, näiteks siis, kui kaevuriamet tuleb kondiitri ameti vastu vahetada. Selline järsk muutus seisab näiteks ees kolmel endisel Kohtla kaevuril.
Endine läbindaja Urmas Rooden loodab kaevandusmuuseumis koos oma kolleegidega kohviku rajada ja hakata turistidele kohvikõrvast küpsetama.
Kursuste ajal käib ta keemiatehase sööklas praktikal. “Juba teisel päeval pakuti tööd, ju siis ei valinud kõige hullemat ametit,” ütles ta.
Ka kaugsõidu autojuhiks õppivad kaevurid leidsid tulevase töökoha juba kursuste ajal. Üldse paistavad endised kaevurid silma sellega, et tahavad kiiresti uue töökoha leida. Selles suhtes erinevad nad inimestest, kes on kaua aega ilma tööta olnud.
Ümberõppeprogramm põhineb koostööl
Programmi edu oleneb sellest, kui hästi suudavad Eesti Põlevkivi, tööhõiveamet ja kutseõppeasutused koostööd teha. Maie Metsalu sõnul on Ida-Virumaal kutsekoole, mis suudavad kiiresti kaevurite ümberõppekursusi organiseerida. “Aga on ka selliseid koole, mis ei tunne selle vastu huvi,“ ütles ta.
Viimaste kuude kogemused näitavad, et isegi nii suure tööpuudusega piirkonnas nagu Ida-Virumaa, saab väärt inimestele töökoha leida.
Mujal Eestis pole suurkoondamiste järel nii põhjalikult inimeste ümberõppega tegeldud. Seega on Ida-Virumaal saadud kogemustest abi ka teistes Eesti piirkondades, kui mõni suur firma järsku töökohti vähendama hakkab.
Kuuldavasti on selle programmi vastu juba huvi ilmutanud Eesti Raudtee. Võimalikud koondamised raudteel mõjutavad tööhõivet Lääne-Virumaal, eriti Tapal. Agu Gashkov
Omalt poolt lisaksin veel paar kaevuritega otseselt seotud positiivset asjaolu: kaevurite tööharjumus ja Eesti Pölevkivi soov oma endisi töötajaid toetada tegudega. Paraku on nii võimalik toimida vaid juhul kui tööandja oma tegevust jätkab. Paras jagu tegijate sinisilmsust tuleviku suhtes on samuti vajalik ja asjakohane…
Kuidas tegutseda aga siis kui tööharjumus on minetatud ja endine tööandja on nö looja karja läinud? Avo Blankin
Uudised
Kaevurid on kohanemisvõimelisemad?
Koondamise töttu tööta jäänud kaevurid erinevad teistest töötuks jäänud inimestest selle poolest, et püüavad kiiresti uue ameti õppida ja töökoha leida –
kinnitab Agu Gashkov oma Virumaa Teatajas täna avaldatud artiklis esitatud näidetega. Lisame artikli koopia.
Endine läbindaja Urmas Rooden (paremal) loodab kaevandusmuuseumis kohviku rajada.
Kohtla ja Ahtme kaevanduse sulgemise järel käivitatud ümberõppeprogramm on alanud edukalt, leiavad AS-i Eesti Põlevkivi (EP) juhatuse esimees Mati Jostov ja Ida-Viru Tööhõiveameti direktor Maie Metsalu.
Erialade nimekiri, mida tööhõiveameti poolt korraldatud kursustel õppida saab, on üpris mitmekesine ja muutub pidevalt. „Me peame olema kindlad, et inimene leiab pärast kursuste lõppu ka töökoha,“ kinnitas Maie Metsalu.
Kõigepealt õpetatakse tööd otsima
Kui endine Kohtla või Ahtme kaevanduse töötaja on kaks nädalat kursusel käinud, maksab EP talle 36 000 krooni stipendiumi. Kui inimene pärast seda kursuse pooleli jätab, nõuab firma raha tagasi. Seni pole küll veel kellegi käest raha tagasi nõuda tulnud: kaevanduste endised töötajad õpivad uut ametit hoolega.
Eesti Põlevkivi administratsioonidirektori Lembit Kaljuvee sõnul õpib praegu 91 Kohtla kaevanduse endist töötajat. 47 on neist juba töö leidnud. Üldse jäi selle kaevanduse sulgemisel tööta 161 tööealist inimest. “Inimeste õppimasuunamine sõltub sellest, kuidas grupid kokku saadakse,” ütles Kaljuvee.
Kursuse käigus muutub tööotsija arusaam oma tulevasest elukutsest märgatavalt. “Neil tuleb sära silma, kui nad aru saavad, et peale kaevanduses töötamise on Ida-Virumaal ka muid võimalusi,” tähendas Lembit Kaljuvee.
Maie Metsalu sõnul hakkab tööhõiveamet kaevuritega tegelema kohe pärast koondamisteate kättesaamist. Kõigepealt saadetakse inimene kutsesuunitluskursusele, kus muude oskuste kõrval õpetatakse ka CV kirjutamist ja tööotsimist.
Maie Metsalu teatas, et väga paljud tahtsid alguses saada väikeettevõtte raamatupidajaks. Praegu aga õpivad need inimesed pagariks, ehitajaks-viimistlejaks, autojuhiks. “Keemiatehas Velsicol kavatseb Kohtla-Järve Polütehnikumis avada seadmeoperaatorite kursuse,” rääkis Metsalu veel ühest uuest võimalusest.
Töökoha vahetus tähendab ka elustiili muutust, näiteks siis, kui kaevuriamet tuleb kondiitri ameti vastu vahetada. Selline järsk muutus seisab näiteks ees kolmel endisel Kohtla kaevuril.
Endine läbindaja Urmas Rooden loodab kaevandusmuuseumis koos oma kolleegidega kohviku rajada ja hakata turistidele kohvikõrvast küpsetama.
Kursuste ajal käib ta keemiatehase sööklas praktikal. “Juba teisel päeval pakuti tööd, ju siis ei valinud kõige hullemat ametit,” ütles ta.
Ka kaugsõidu autojuhiks õppivad kaevurid leidsid tulevase töökoha juba kursuste ajal. Üldse paistavad endised kaevurid silma sellega, et tahavad kiiresti uue töökoha leida. Selles suhtes erinevad nad inimestest, kes on kaua aega ilma tööta olnud.
Ümberõppeprogramm põhineb koostööl
Programmi edu oleneb sellest, kui hästi suudavad Eesti Põlevkivi, tööhõiveamet ja kutseõppeasutused koostööd teha. Maie Metsalu sõnul on Ida-Virumaal kutsekoole, mis suudavad kiiresti kaevurite ümberõppekursusi organiseerida. “Aga on ka selliseid koole, mis ei tunne selle vastu huvi,“ ütles ta.
Viimaste kuude kogemused näitavad, et isegi nii suure tööpuudusega piirkonnas nagu Ida-Virumaa, saab väärt inimestele töökoha leida.
Mujal Eestis pole suurkoondamiste järel nii põhjalikult inimeste ümberõppega tegeldud. Seega on Ida-Virumaal saadud kogemustest abi ka teistes Eesti piirkondades, kui mõni suur firma järsku töökohti vähendama hakkab.
Kuuldavasti on selle programmi vastu juba huvi ilmutanud Eesti Raudtee. Võimalikud koondamised raudteel mõjutavad tööhõivet Lääne-Virumaal, eriti Tapal. Agu Gashkov