|
Teisipäeval lõpeb Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimisprojekti esimene etapp. Miljoneid tonne rohekaspruune jäätmeid sisaldavat Sillamäe hoidlat on nimetatud Läänemere üheks suurimaks keskkonnariskiks. Selle ohutuksmuutmine nõuab ühtekokku 312 miljonit krooni, praeguseks on töid tehtud 78 miljoni krooni eest.
– – – – –
Pärast Teist Maailmasõda rajati Sillamäele ülisalajane uraanitehas, mis hakkas valmistama toorainet Nõukogude sõjatööstusele ning tuumajaamadele. Viie aastakümne jooksul tekkis tööstusjäätmetest Sillamäe kõrvale väike radioaktiivne järveke, kilomeeter pikk ja pool kilomeetrit lai. Kuumadel suvepäevadel kuivas järveke kokku ning tuul keerutas järvepõhja jäänud radioaktiivset tolmu üle kogu Sillamäe.
Nõukogude sõjaväereostusest raamatu kirjutanud akadeemik Anto Raukase sõnul kujutas Sillamäe jäätmehoidla endast tõsist ohtu Läänemere ökosüsteemile. Jäätmehoidlat ja merd lahutanud tammi purunemise korral võinuks merre sattuda miljoneid tonne radioaktiivseid aineid, raskemetalle ja lämmastikuühendeid.
“Soome lahest on hoovused läänest itta ja saaste oleks kantud Peterburi lähistele ning sealt ringiga Soome rannikule,” ütles Raukas.
Kolm aastat tagasi algasid Silmeti territooriumil asuva Sillamäe jäätmehoidla saneerimistööd. Tänaseks on Euroopa Liidu Phare programmi toel kindlustatud jäätmehoidla ja mere vaheline tamm ning ehitatud on veetõrjesüsteem. Kuid hoidla muutmine täiesti ohutuks kestab veel kolm aastat ning nõuab täiendavalt 15 miljonit eurot ehk 234 mln krooni. Vastavalt Eesti riigi ja Põhjamaade vahel sõlmitud memorandumile peaks sellest rahast 8 miljonit eurot tulema Eestilt, 2 miljonit Põhjamaade keskkonnaprojektide rahastult, 2 miljonit Norralt ning 1 miljonit nii Soomelt, Rootsilt kui Taanilt.
Saneerimistöid teostava AS-i ÖkoSil projektikoordinaatori Raimo Jaaksoo sõnul kaetakse jäätmehoidla tulevikus pealt veekindla kattega.
“See on viiest erinevast pinnasekihist koosnev 2,3 meetri paksune kate, mille peal hakkavad tulevikus kasvama muru ja põõsad,” rääkis Jaaksoo.
Jaaksoo sõnul peab kate vastu pidama tuhat aastat. “Seepärast on projekteerimisel lähtutud printsiibist, et kunstlikke materjale ei kasutata, sest keegi ei tea, kui kaua peab vastu betoon või polüetüleenkile,” lisas Jaaksoo.
Kattega suletav jäätmehoidla sisaldab kümneid tuhandeid tonne väärtuslikke metalle, alumiiniumit, magneesiumit ja titaani. Tänane tehnoloogia ei luba sobiva hinnaga neid taaskasutada, kuid Jaaksoo sõnul võib see kaugemas tulevikus kõne alla tulla, sest veekindlalt suletavad jäätmed säilivad.
Eeloleval suvel peaks Jaaksoo sõnul lõppema ka uute jäätmete lisamine Sillamäe hoidlasse. Kuni siiani on Nõukogude ajal loodud hoidla ikka veel kasutamist leidnud. Sinna on väikestes kogustes nõrgalt radioaktiivseid jäätmeid heitnud haruldasi metalle tootev Silmet. Sel aastal rakendub aga Silmetis uus jäätmekäitlussüsteem.
|
Uudised
Sillamäe jäätmehoidla kaetakse kinni
Sillamäe jäätmehoidla kaetakse kinni
Külli-Riin Tigasson – 5. mai, 2003 21:33
Teisipäeval lõpeb Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimisprojekti esimene etapp. Miljoneid tonne rohekaspruune jäätmeid sisaldavat Sillamäe hoidlat on nimetatud Läänemere üheks suurimaks keskkonnariskiks. Selle ohutuksmuutmine nõuab ühtekokku 312 miljonit krooni, praeguseks on töid tehtud 78 miljoni krooni eest.
– – – – –
Pärast Teist Maailmasõda rajati Sillamäele ülisalajane uraanitehas, mis hakkas valmistama toorainet Nõukogude sõjatööstusele ning tuumajaamadele. Viie aastakümne jooksul tekkis tööstusjäätmetest Sillamäe kõrvale väike radioaktiivne järveke, kilomeeter pikk ja pool kilomeetrit lai. Kuumadel suvepäevadel kuivas järveke kokku ning tuul keerutas järvepõhja jäänud radioaktiivset tolmu üle kogu Sillamäe.
Nõukogude sõjaväereostusest raamatu kirjutanud akadeemik Anto Raukase sõnul kujutas Sillamäe jäätmehoidla endast tõsist ohtu Läänemere ökosüsteemile. Jäätmehoidlat ja merd lahutanud tammi purunemise korral võinuks merre sattuda miljoneid tonne radioaktiivseid aineid, raskemetalle ja lämmastikuühendeid.
“Soome lahest on hoovused läänest itta ja saaste oleks kantud Peterburi lähistele ning sealt ringiga Soome rannikule,” ütles Raukas.
Kolm aastat tagasi algasid Silmeti territooriumil asuva Sillamäe jäätmehoidla saneerimistööd. Tänaseks on Euroopa Liidu Phare programmi toel kindlustatud jäätmehoidla ja mere vaheline tamm ning ehitatud on veetõrjesüsteem. Kuid hoidla muutmine täiesti ohutuks kestab veel kolm aastat ning nõuab täiendavalt 15 miljonit eurot ehk 234 mln krooni. Vastavalt Eesti riigi ja Põhjamaade vahel sõlmitud memorandumile peaks sellest rahast 8 miljonit eurot tulema Eestilt, 2 miljonit Põhjamaade keskkonnaprojektide rahastult, 2 miljonit Norralt ning 1 miljonit nii Soomelt, Rootsilt kui Taanilt.
Saneerimistöid teostava AS-i ÖkoSil projektikoordinaatori Raimo Jaaksoo sõnul kaetakse jäätmehoidla tulevikus pealt veekindla kattega.
“See on viiest erinevast pinnasekihist koosnev 2,3 meetri paksune kate, mille peal hakkavad tulevikus kasvama muru ja põõsad,” rääkis Jaaksoo.
Jaaksoo sõnul peab kate vastu pidama tuhat aastat. “Seepärast on projekteerimisel lähtutud printsiibist, et kunstlikke materjale ei kasutata, sest keegi ei tea, kui kaua peab vastu betoon või polüetüleenkile,” lisas Jaaksoo.
Kattega suletav jäätmehoidla sisaldab kümneid tuhandeid tonne väärtuslikke metalle, alumiiniumit, magneesiumit ja titaani. Tänane tehnoloogia ei luba sobiva hinnaga neid taaskasutada, kuid Jaaksoo sõnul võib see kaugemas tulevikus kõne alla tulla, sest veekindlalt suletavad jäätmed säilivad.
Eeloleval suvel peaks Jaaksoo sõnul lõppema ka uute jäätmete lisamine Sillamäe hoidlasse. Kuni siiani on Nõukogude ajal loodud hoidla ikka veel kasutamist leidnud. Sinna on väikestes kogustes nõrgalt radioaktiivseid jäätmeid heitnud haruldasi metalle tootev Silmet. Sel aastal rakendub aga Silmetis uus jäätmekäitlussüsteem.