Täpsustatud! Aastate eest loeti “Kalevipoeg” läbi 9-tunniga!
Virulased rabelesid mis rabelesid, aga “Kalevipoeg” on läbi loetud mõni aeg tagasi virulastest kiiremini – natuke üle 9 tunni. Ja vahele mahtus ka muusikalisi vahepalu.
22. aprillil 1995.a. oli Helsingis Helsingi Eesti Üliõpilaste Ühenduse poolt “Kalevipoja” (1975.a. väljaanne) avalik lugemine, mida tegid üliõpilased Tarmo Virki ja Andres Valdre. Kogu “Kalevipoja”
lugemine kestis 9 tundi 31 minutit ja 2 sekundit. Selle kohta on Fr. R. Kreutzwaldi muuseumi kogudesse üle antud 7 linti (kassetti), kus on ettelugemise salvestatud tekst. Igale lindile on märgitud lood, mida loeti, samuti aeg mis kulus ja iga lugeja aeg. Ja ka muusikaline vahepala. Keskmiselt loeti 4,4 silpi sekundis ja 202 rida tunnis.
Nii, et ka virulased läksid oma lugemisega ajalukku väga ilusal aastal.
AU neile kõikide võrukate ja poolvõrukate poolt!
Arthur Ruusma, Võrumaa
………………………
“Kalevipoja” maailma esiettekandel osaleb 126 vabatahtlikku
Virumaa Teataja avaldab tänutundega ja ajaloo tarbeks kõigi nende 126 inimese nimed, kes võtavad homme hommikul kell kuus vabatahtlikult enese õlule hiigelkoorma ning hakkavad Vallimäe laululaval “Kalevipoega” ette kandma. “Kalevipoja” viimast kaheksat rida, mis kõlavad orienteeruvalt veidi enne kaheksat õhtul, saavad kõik huvilised kõva häälega kaasa lugeda. Täpsem lugemisinfo: Urmas Lennuk, 055604286.
Kell 6.00 Tarvo Sõmer, teater; 6.02 Andres Jaadla, Rakvere linn; 6.08 Tiit Allikmaa, teatriklubi; 6.14 Tarvo Sõmer, teater; 6.21 Elle Eichelmann teatriklubi, 6.27 Rein Sikk; 6.33 Raivo Riim; 6.39 Meelis Lainvoo; 6.45 Merike Sikk; 6.51 Kanni Vahvik Heinsoo; 6.58 Maris Kärdi;
7.04 Tiiu Veersalu; 7.10 Riho Hütt; 7.16 Margus Martin; 7.22 Andres Pulver (kõik eelnenud Virumaa Teataja ja sõprade ühendkoorist); 7.30 Marja Viltrop; 7.37 Merilin Leiman; 7.43 Kristi Soosaar; 7.49 Kaija-Luisa Kurik; 7.56 Kristel Vimberg;
8.01 Sander Ilves; 8.07 Raho Aadla; 8.14 Mariliis Nagel; 8.20 Birgit Landberg; 8.27 Liis Niller; 8.32 Merily Värs (kõik eelnenud Linnanoorte näitetrupist); 8.41 Peep Pihlak, Rakvere linn; 8.45 Mare Vassiljev; 8.51 Carmen Ennulo; 8.57 Marika Kirs;
9.04 Maarja Kalmashnikov; 9.11 Triinu Saul; 9.17 Piret Meltsas; 9.25 Merili Alep; 9.33 Made-Britt Nurk; 9.41 Merit Zavatski; 9.49 Kalle Karron (kõik eelnenud TPÜ kolledzhist); 9.55 Peeter Jakobi, teater; 9.59 Marko Murdjõe;
10.06 Raili Ambos; 10.13 Kersti Kastemäe; 10.19 Hedvig Toomel;10.25 Jaanika Kirs (kõik eelnenud Mõdriku kutsekõrgkoolist); 10.31 Linda Kuhhi, Rakvere linn; 10.37 Aivar Part; 10.44 Elina Takk; 10.51 Hanna Riive; 10.58 Liis Lindmaa;
11.04 Erki Sisask; 11.11 Kadri Tiilen; 11.15 Minna Salmistu; 11.24 Reele Rannamäe; 11.31 Juta Tõevere; 11.37 Tea Parts; 11.44 Katrin Põdra; 11.49 Helen Kiksi; 11.55 Mihkel Truman;
12.02 Kristi Saare; 12.08 Aili Teedla (kõik eelnenud Rakvere Gümnaasiumist) ;12.15 Üllatus Külaline; 12.22 Üllatus Külaline; 12.28 Toomas Suuman, teater; 12.36 Hanna Suuman, Rakvere linn; 12.43 Toomas Krall, teater; 12.49 Üllar Saaremäe, teater; 12.55 Indrek Saar, teater;
13.02 Erich Petrovits, Rakvere linn; 13.09 Toomas Suuman, teater; 13.14 Üllatus Külaline; 13.17 Ilona Mägi; 13.24 Katrin Merkulova; 13.31 Eiko Onga; 13.37 Eneke Õun; 13.43 Heli Aaremäe; 13.49 Kristiina Madisson; 13.54 Mait Joorits; 13.59 Helen Tealane;
14.07 Anneli Allikas; 14.15 Liisa Kreintaal; 14.22 Urmi Rannamets; 14.28 Mart Rauba; 14.35 Jevgeni Javorskihh; 14.43 Terje Kivi; 14.50 Kerli Rajaste (kõik eelnenud Rakvere Reaalgümnaasiumist); 14.57 Urmas Lennuk, teater;
15.03 Anne Nõgu, teatriklubi; 15.10 Vallo Kruusimägi, teatriklubi; 15.17 Hannes Prikk, teater; 15.23 Üllatus Külaline; 15.27 Karl Mumm; 15.34 Lii Bergström; 15.40 Timo Paap; 15.47 Kimmo Paap (kõik eelnenud Kadrina kooli näitetrupist); 15.54 Üllatus Külaline;
16.01 Luule Tiinast, Rakvere linn; 16.07 Valdur Liiv; 16.15 Pilvi Lepiksoo (mõlemad maavalitsusest); 16.23 Olav Mäe, Rakvere linn; 16.30 Aivar Klaasen, Rakvere linn; 16.36 Tiit Kullerkupp; 16.43 Mati Jõe (mõlemad teatriklubist); 16.50 Lembit Lennuk, Tallinn 16.57 Kätlin-Anu Janisk;
17.04 Üllar Vaserik; 17.11 Mihkel Juhkami; 17.18 Heli Kirsi; 17.25 Priit Verlin (kõik eelnenud Rakvere linnast); 17.31 Ants Leemets, teatriklubi; 17.35 Jule Käen teater/linn; 17.41 Margus Stalte, teater; 17.48 Velvo Väli, teater; 17.55 Heilo Aadla, teater;
18.01 Andra Nurga, raadio; 18.08 Helgi Annast, teater; 18.14 Hille Hendrikson, teater; 18.21 Üllatus Külaline; 18.28 Üllatus Külaline; 18.35 Aivar Ojavere, teatriklubi; 18.42 Velvo Väli, teater; 18.48 Margus Stalte, teater; 18.55 Heilo Aadla, teater;
19.00 Andres Noormets, Viljandi; 19.07 Erni Kask, Viljandi; 19.14 Külaline Viljandist; 19.21 Ülle Lichtfeldt, teater; 19.27 Külaline Viljandist; 19.33 Üllatus Külaline; 19.40 Toomas Suuman; 19.46-… Suuman +kõik kuulajad, osalejad.
….
Lugejale jääb otsustada, kuidas on lood “Kalevipoja” maailma esiettekandega, aga väärt tegemised mõlemad. AB
Kalevipoeg raiutakse heliraamatusse
Eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” maailma esiettekandest tuleval kolmapäeval Rakvere Vallimäel sünnib heliraamat. Interneti vahendusel lugemise otsepildis jälgimine on veel küsimärgi all.
“Kalevipoja” maailmaesiettekande tehnilise külje eest vastutav Ringo Voosalu töötab igapäevaselt Raadio Viru reklaamitoimetajana. Foto: Tairo Lutter |
“Kalevipoja” ettelugemise tehniliste lahenduste eest vastutava Ringo Voosalu sõnul seisavad hetkel mõningad küsimärgid netikaamera kasutamise juures, kuid tervikuna ollakse ürituseks enam-vähem valmis.
Kas maailmaesiettekannet saavad interneti vahendusel vaadata inimesed ka mujal Eestis ja maailmas, võib selguda päev või paar enne algust.
Tulevad CD ja DVD
“Vaatame reaalse katsetuse käigus, kuidas see toimib. Põhiprobleem on, et tavaline internetiühendus ei võimalda korraga eriti palju vaatajaid, kuna see võtab ühenduse aeglasemaks ja raadioülekanne võib seetõttu omakorda kannatada,” rääkis Voosalu. “Tehniliselt on muidugi netikaamera võimalik, aga kui vaatajaid tuleb tohutult palju taha, siis piltlikult öeldes võivad hakata sõnad raadioeetris venima.”
“Kalevipoja” lugemine salvestatakse täies ulatuses nii sõnas kui ka pildis. Lugemise pildisalvestamisele lisaks tehakse välivõtteid, mida kasutatakse hiljem välja antava DVD (digitaalne videoplaat-toim.) tegemisel.
“Plaanis on valmistada ülevaatlik plaat, mida on võimalik hiljem seda salvestava K.A. Meedia stuudio käest soodsa hinnaga tellida. Huvi võib see pakkuda eelkõige lugejatele endile, kes saavad tulevastele põlvedele näidata, et vaat, mis ära tegin,” rääkis Ringo Voosalu.
Lisaks sellele on ürituse juures veel teinegi suhteliselt atraktiivne võimalus. “Väga populaarne on viimasel ajal raamatute helisalvestisteks muutmine,” tähendas Voosalu, “ehk nii-öelda loed raamatut kuulates. Sõidad näiteks Tartust Tallinna ja kuulad raamatu tee peal ära.”
Et “Kalevipoeg” kuulub koolis kohustusliku kirjanduse hulka, võib selle helindatud variant Voosalu sõnul huvi pakkuda õppeasutustele. “Kujutan ette, et täies mahus kuulates võib väga huvitav tulla, sest ka häälte ja intonatsioonide pakett on kaunis erinev.
Esitajate vanus kõigub – noored, vanad, mehed, naised – igaüks annab asjale oma värvi. Ent kui üks inimene peaks seda omaette monotoonselt lugema, siis võib ta tunniga magama jääda.”
Raadio Viru täidab oma saatepäeva hommikul kella kuuest kuni õhtul kella kaheksani vältavast “Kalevipoja” lugemisest ja seal aset leidvatest sündmustest umbes 400 minuti ulatuses, millest kolmandiku katavad ettekande otselülitused ja ülejäänu intervjuud lugemisel osalejatega.
“Üritame mõistuse piires teha, sest päris otsast lõpuni “Kalevipoja” lugemisega eetriaega täita ei saa,” lausus Ringo Voosalu.
Suvi toob vaheldust
Saatejuhtidest hoiavad hommikust õhtuni toimuvate otselülituste käigus kuulajaid toimuvaga kursis Tanel Raudla ja Kalev Lillepalu. Kvaliteetse helipildi raadioeetris tagab Eesti Telefon, kelle abiga veeti Vallimäe laululavale internetiühendus.
“Mõeldes suviste ürituste peale oleks olnud ühendust sinna niikuinii vaja paigaldada,” märkis Voosalu, kelle ideed ei piirdu pelgalt “Kalevipoja”-projektiga. “Tulekul on mitmed suvised väliüritused, mille ülekanded sõltuvad eelkõige nende korraldajatest. Aga miks mitte sellist võimalust neile välja pakkuda. Meie saame programmi väikest vaheldust juurde, nemad üritust promoda.”
Margus Martin
margus@virumaateataja.ee
…
“Kalevipoja” lugemine tõi pisaraid ja vaimustust
Kõige tähtsamas paigas ehk “Kalevipoja” ettelugemise toas toimetavad ettevõtmise juhid Toomas Suuman, Urmas Lennuk ning ennast ja eepost ajalukku lugevad – Indrek Saar, Erich Petrovits ja Tiina Mälberg. Foto: Tairo Lutter |
Milline võimas tunne on “Kalevipoega “enda õlul kanda, kõlas kolmapäeva lõuna paiku üle Vallimäe laululava Toomas Suumani südamest tulnud hüüatus. Pooled eepose 19 032 värsist oli selleks ajaks ette loetud.
Juba kell kuus hommikul palistas Vallimäe veert poolesajapealine huviliste vägi. “Laena mulle kannelt,” kõlas Tarvo Sõmeri suust.
Põlesid prozhektorid, keerlesid videomakid, nõrgus närveldushigi, võimendid rebenesid võimsast häälest. Linnukeste varahommikune lõõritus vakatus paugupealt. “Kalevipoja” maailma esiettekanne oli alanud.
Regivärsid kappasid koidiku suunas ja ikka veidi kiiremini kui vaja. Mõni 126 vabatahtlikust lugejast oli rahvariideis, teine nabapluusis, kuid kõik toimuvast vaimustuses ja kergelt närvis.
Lugejate kantseldaja ehk kupja rolli kandja Urmas Lennuk oli kella üheksa paiku lugejaist isegi enam närvis – graafik rebenes. Ajast oli üle poole tunni ette jõutud. “Aeglaselt, aeglaselt, “ sosistati lugemislaua taha istunud Peep Pihlakule. Ja mees pidas – pausid oli suisa miljonidollarilised. Pihlaku lugemise lõpul kõlas aplaus.
Õmbles kaltsuvaipa
Elma Braun Järvamaalt jõudis kohale mõningase hilinemisega, kuid otsis kohe kiirelt näputöö välja. Eepost kuulates valmisid tükid kaltsuvaibast.
Oma punase osalejamütsiga päkapikku meenutanud ning ainsa koolidirektorina eepose ettelugemisel kaasa löönud Aivar Part on tulvil vaimustust. “Virumaalt algas Eesti vabadus, just virulane Kreutzwald kirjutas me iseseisvuse eeposse sisse,” ütles Rakvere Gümnaasiumi direktor.
Rakverlanna Ella Kraav tuli Vallimäele “Kalevipoega” kuulama lõuna paiku. “Kahetsen, et ennast lugejana kirja ei pannud, sest olin sel ajal haige,” rääkis Kraav, kelle meelest ettevõtmine on midagi väga suurt ja võttis kohe pisara silma. “See on justkui aja märk. Eestlus ei ole kadunud, kui ise selle eest seisame.”
Kalevipoeg on Kraavi meelest üks mehine mees ja eeposki proual hoolega läbi loetud ning kodus justkui talismani eest.
Karl Mumm Kadrinast tuli eepose lugemisele mitu tundi enne õiget aega. Istus kõlari veeres, lahendas matemaatikaülesandeid ning kiitis toimuvat taevani. “Viin end seisundisse ja “Kalevipoega” sisse,” kostist ta järgmise valemi juurde asudes.
Savist Kalevipojad
Tiku-Taku lasteaia Mõmmikute rühm tuli samuti Kalevipoja lugemist uudistama. Nimelt oli selles rühmas juba kolm kuud räägitud “Kalevipojast”: voolitud, joonistatud, loetud unejutuks. “Kui Kalevipoja ema ära varastati, siis löristasid lapsed lausa nutta,” rääkis õpetaja.
Küsimusele, kes oli Kalevipoeg, vastas väike Leena Pajula, et kangelane. Ta sõbratar Liina Rajamäe poetas, et “Kalevipoeg päästis eesti rahva ära”.
Päev veeres, lugemine kulges, ning aina uued ja uued lugejate, kuulajate vood rullusid üle Vallimäe.
Nii nagu “Kalevipoega”, pole senini kaanest kaaneni ette kantud ka soomlaste rahvuseepost “Kalevalat”. Küll on aga soomlased päris mitmel korral lugenud ette piiblit, viimati juhtus see Turus. Tõsi küll, seal loeti püha raamatut ette igal argipäeval kella 12-13 ning 29. novembril 1999 alustatud ettelugemine lõppes 2000. aasta mai keskel.
Lauluraamat lauldi kaanest kaaneni läbi 30. novembrist 2. detsembrini 2000 Jyväskylä lähedal Tikkakoski kirikus. Ühtekokku kulus laulmisele 42 tundi, ühes tunnis kanti ette keskmiselt 15 laulu. Soome lauluraamatus on 632 laulu.
Eesti Laulu- ja Palveraamatu 484 laulu kanti ette 35 tunni jooksul 10.-11. juulini 2002 koraalimaratonil Viljandi Pauluse kirikus.
30. aprill 2003 jääb koos Kalevipojaga Eestimaa ja Virumaa ajalukku.
Katrin Kuljus, Andres Pulver, Rein Sikk
Uudised
VE: “Kalevipoja” avalikud ettelugemised
Täpsustatud! Aastate eest loeti “Kalevipoeg” läbi 9-tunniga!
Virulased rabelesid mis rabelesid, aga “Kalevipoeg” on läbi loetud mõni aeg tagasi virulastest kiiremini – natuke üle 9 tunni. Ja vahele mahtus ka muusikalisi vahepalu.
22. aprillil 1995.a. oli Helsingis Helsingi Eesti Üliõpilaste Ühenduse poolt “Kalevipoja” (1975.a. väljaanne) avalik lugemine, mida tegid üliõpilased Tarmo Virki ja Andres Valdre. Kogu “Kalevipoja”
lugemine kestis 9 tundi 31 minutit ja 2 sekundit. Selle kohta on Fr. R. Kreutzwaldi muuseumi kogudesse üle antud 7 linti (kassetti), kus on ettelugemise salvestatud tekst. Igale lindile on märgitud lood, mida loeti, samuti aeg mis kulus ja iga lugeja aeg. Ja ka muusikaline vahepala. Keskmiselt loeti 4,4 silpi sekundis ja 202 rida tunnis.
Nii, et ka virulased läksid oma lugemisega ajalukku väga ilusal aastal.
AU neile kõikide võrukate ja poolvõrukate poolt!
Arthur Ruusma, Võrumaa
………………………
“Kalevipoja” maailma esiettekandel osaleb 126 vabatahtlikku
Virumaa Teataja avaldab tänutundega ja ajaloo tarbeks kõigi nende 126 inimese nimed, kes võtavad homme hommikul kell kuus vabatahtlikult enese õlule hiigelkoorma ning hakkavad Vallimäe laululaval “Kalevipoega” ette kandma. “Kalevipoja” viimast kaheksat rida, mis kõlavad orienteeruvalt veidi enne kaheksat õhtul, saavad kõik huvilised kõva häälega kaasa lugeda. Täpsem lugemisinfo: Urmas Lennuk, 055604286.
Kell 6.00 Tarvo Sõmer, teater; 6.02 Andres Jaadla, Rakvere linn; 6.08 Tiit Allikmaa, teatriklubi; 6.14 Tarvo Sõmer, teater; 6.21 Elle Eichelmann teatriklubi, 6.27 Rein Sikk; 6.33 Raivo Riim; 6.39 Meelis Lainvoo; 6.45 Merike Sikk; 6.51 Kanni Vahvik Heinsoo; 6.58 Maris Kärdi;
7.04 Tiiu Veersalu; 7.10 Riho Hütt; 7.16 Margus Martin; 7.22 Andres Pulver (kõik eelnenud Virumaa Teataja ja sõprade ühendkoorist); 7.30 Marja Viltrop; 7.37 Merilin Leiman; 7.43 Kristi Soosaar; 7.49 Kaija-Luisa Kurik; 7.56 Kristel Vimberg;
8.01 Sander Ilves; 8.07 Raho Aadla; 8.14 Mariliis Nagel; 8.20 Birgit Landberg; 8.27 Liis Niller; 8.32 Merily Värs (kõik eelnenud Linnanoorte näitetrupist); 8.41 Peep Pihlak, Rakvere linn; 8.45 Mare Vassiljev; 8.51 Carmen Ennulo; 8.57 Marika Kirs;
9.04 Maarja Kalmashnikov; 9.11 Triinu Saul; 9.17 Piret Meltsas; 9.25 Merili Alep; 9.33 Made-Britt Nurk; 9.41 Merit Zavatski; 9.49 Kalle Karron (kõik eelnenud TPÜ kolledzhist); 9.55 Peeter Jakobi, teater; 9.59 Marko Murdjõe;
10.06 Raili Ambos; 10.13 Kersti Kastemäe; 10.19 Hedvig Toomel;10.25 Jaanika Kirs (kõik eelnenud Mõdriku kutsekõrgkoolist); 10.31 Linda Kuhhi, Rakvere linn; 10.37 Aivar Part; 10.44 Elina Takk; 10.51 Hanna Riive; 10.58 Liis Lindmaa;
11.04 Erki Sisask; 11.11 Kadri Tiilen; 11.15 Minna Salmistu; 11.24 Reele Rannamäe; 11.31 Juta Tõevere; 11.37 Tea Parts; 11.44 Katrin Põdra; 11.49 Helen Kiksi; 11.55 Mihkel Truman;
12.02 Kristi Saare; 12.08 Aili Teedla (kõik eelnenud Rakvere Gümnaasiumist) ;12.15 Üllatus Külaline; 12.22 Üllatus Külaline; 12.28 Toomas Suuman, teater; 12.36 Hanna Suuman, Rakvere linn; 12.43 Toomas Krall, teater; 12.49 Üllar Saaremäe, teater; 12.55 Indrek Saar, teater;
13.02 Erich Petrovits, Rakvere linn; 13.09 Toomas Suuman, teater; 13.14 Üllatus Külaline; 13.17 Ilona Mägi; 13.24 Katrin Merkulova; 13.31 Eiko Onga; 13.37 Eneke Õun; 13.43 Heli Aaremäe; 13.49 Kristiina Madisson; 13.54 Mait Joorits; 13.59 Helen Tealane;
14.07 Anneli Allikas; 14.15 Liisa Kreintaal; 14.22 Urmi Rannamets; 14.28 Mart Rauba; 14.35 Jevgeni Javorskihh; 14.43 Terje Kivi; 14.50 Kerli Rajaste (kõik eelnenud Rakvere Reaalgümnaasiumist); 14.57 Urmas Lennuk, teater;
15.03 Anne Nõgu, teatriklubi; 15.10 Vallo Kruusimägi, teatriklubi; 15.17 Hannes Prikk, teater; 15.23 Üllatus Külaline; 15.27 Karl Mumm; 15.34 Lii Bergström; 15.40 Timo Paap; 15.47 Kimmo Paap (kõik eelnenud Kadrina kooli näitetrupist); 15.54 Üllatus Külaline;
16.01 Luule Tiinast, Rakvere linn; 16.07 Valdur Liiv; 16.15 Pilvi Lepiksoo (mõlemad maavalitsusest); 16.23 Olav Mäe, Rakvere linn; 16.30 Aivar Klaasen, Rakvere linn; 16.36 Tiit Kullerkupp; 16.43 Mati Jõe (mõlemad teatriklubist); 16.50 Lembit Lennuk, Tallinn 16.57 Kätlin-Anu Janisk;
17.04 Üllar Vaserik; 17.11 Mihkel Juhkami; 17.18 Heli Kirsi; 17.25 Priit Verlin (kõik eelnenud Rakvere linnast); 17.31 Ants Leemets, teatriklubi; 17.35 Jule Käen teater/linn; 17.41 Margus Stalte, teater; 17.48 Velvo Väli, teater; 17.55 Heilo Aadla, teater;
18.01 Andra Nurga, raadio; 18.08 Helgi Annast, teater; 18.14 Hille Hendrikson, teater; 18.21 Üllatus Külaline; 18.28 Üllatus Külaline; 18.35 Aivar Ojavere, teatriklubi; 18.42 Velvo Väli, teater; 18.48 Margus Stalte, teater; 18.55 Heilo Aadla, teater;
19.00 Andres Noormets, Viljandi; 19.07 Erni Kask, Viljandi; 19.14 Külaline Viljandist; 19.21 Ülle Lichtfeldt, teater; 19.27 Külaline Viljandist; 19.33 Üllatus Külaline; 19.40 Toomas Suuman; 19.46-… Suuman +kõik kuulajad, osalejad.
….
Lugejale jääb otsustada, kuidas on lood “Kalevipoja” maailma esiettekandega, aga väärt tegemised mõlemad. AB
Kalevipoeg raiutakse heliraamatusse
Eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” maailma esiettekandest tuleval kolmapäeval Rakvere Vallimäel sünnib heliraamat. Interneti vahendusel lugemise otsepildis jälgimine on veel küsimärgi all.
“Kalevipoja” maailmaesiettekande tehnilise külje eest vastutav Ringo Voosalu töötab igapäevaselt Raadio Viru reklaamitoimetajana. Foto: Tairo Lutter
“Kalevipoja” ettelugemise tehniliste lahenduste eest vastutava Ringo Voosalu sõnul seisavad hetkel mõningad küsimärgid netikaamera kasutamise juures, kuid tervikuna ollakse ürituseks enam-vähem valmis.
Kas maailmaesiettekannet saavad interneti vahendusel vaadata inimesed ka mujal Eestis ja maailmas, võib selguda päev või paar enne algust.
Tulevad CD ja DVD
“Vaatame reaalse katsetuse käigus, kuidas see toimib. Põhiprobleem on, et tavaline internetiühendus ei võimalda korraga eriti palju vaatajaid, kuna see võtab ühenduse aeglasemaks ja raadioülekanne võib seetõttu omakorda kannatada,” rääkis Voosalu. “Tehniliselt on muidugi netikaamera võimalik, aga kui vaatajaid tuleb tohutult palju taha, siis piltlikult öeldes võivad hakata sõnad raadioeetris venima.”
“Kalevipoja” lugemine salvestatakse täies ulatuses nii sõnas kui ka pildis. Lugemise pildisalvestamisele lisaks tehakse välivõtteid, mida kasutatakse hiljem välja antava DVD (digitaalne videoplaat-toim.) tegemisel.
“Plaanis on valmistada ülevaatlik plaat, mida on võimalik hiljem seda salvestava K.A. Meedia stuudio käest soodsa hinnaga tellida. Huvi võib see pakkuda eelkõige lugejatele endile, kes saavad tulevastele põlvedele näidata, et vaat, mis ära tegin,” rääkis Ringo Voosalu.
Lisaks sellele on ürituse juures veel teinegi suhteliselt atraktiivne võimalus. “Väga populaarne on viimasel ajal raamatute helisalvestisteks muutmine,” tähendas Voosalu, “ehk nii-öelda loed raamatut kuulates. Sõidad näiteks Tartust Tallinna ja kuulad raamatu tee peal ära.”
Et “Kalevipoeg” kuulub koolis kohustusliku kirjanduse hulka, võib selle helindatud variant Voosalu sõnul huvi pakkuda õppeasutustele. “Kujutan ette, et täies mahus kuulates võib väga huvitav tulla, sest ka häälte ja intonatsioonide pakett on kaunis erinev.
Esitajate vanus kõigub – noored, vanad, mehed, naised – igaüks annab asjale oma värvi. Ent kui üks inimene peaks seda omaette monotoonselt lugema, siis võib ta tunniga magama jääda.”
Raadio Viru täidab oma saatepäeva hommikul kella kuuest kuni õhtul kella kaheksani vältavast “Kalevipoja” lugemisest ja seal aset leidvatest sündmustest umbes 400 minuti ulatuses, millest kolmandiku katavad ettekande otselülitused ja ülejäänu intervjuud lugemisel osalejatega.
“Üritame mõistuse piires teha, sest päris otsast lõpuni “Kalevipoja” lugemisega eetriaega täita ei saa,” lausus Ringo Voosalu.
Suvi toob vaheldust
Saatejuhtidest hoiavad hommikust õhtuni toimuvate otselülituste käigus kuulajaid toimuvaga kursis Tanel Raudla ja Kalev Lillepalu. Kvaliteetse helipildi raadioeetris tagab Eesti Telefon, kelle abiga veeti Vallimäe laululavale internetiühendus.
“Mõeldes suviste ürituste peale oleks olnud ühendust sinna niikuinii vaja paigaldada,” märkis Voosalu, kelle ideed ei piirdu pelgalt “Kalevipoja”-projektiga. “Tulekul on mitmed suvised väliüritused, mille ülekanded sõltuvad eelkõige nende korraldajatest. Aga miks mitte sellist võimalust neile välja pakkuda. Meie saame programmi väikest vaheldust juurde, nemad üritust promoda.”
Margus Martin
margus@virumaateataja.ee
…
“Kalevipoja” lugemine tõi pisaraid ja vaimustust
Kõige tähtsamas paigas ehk “Kalevipoja” ettelugemise toas toimetavad ettevõtmise juhid Toomas Suuman, Urmas Lennuk ning ennast ja eepost ajalukku lugevad – Indrek Saar, Erich Petrovits ja Tiina Mälberg. Foto: Tairo Lutter
Milline võimas tunne on “Kalevipoega “enda õlul kanda, kõlas kolmapäeva lõuna paiku üle Vallimäe laululava Toomas Suumani südamest tulnud hüüatus. Pooled eepose 19 032 värsist oli selleks ajaks ette loetud.
Juba kell kuus hommikul palistas Vallimäe veert poolesajapealine huviliste vägi. “Laena mulle kannelt,” kõlas Tarvo Sõmeri suust.
Põlesid prozhektorid, keerlesid videomakid, nõrgus närveldushigi, võimendid rebenesid võimsast häälest. Linnukeste varahommikune lõõritus vakatus paugupealt. “Kalevipoja” maailma esiettekanne oli alanud.
Regivärsid kappasid koidiku suunas ja ikka veidi kiiremini kui vaja. Mõni 126 vabatahtlikust lugejast oli rahvariideis, teine nabapluusis, kuid kõik toimuvast vaimustuses ja kergelt närvis.
Lugejate kantseldaja ehk kupja rolli kandja Urmas Lennuk oli kella üheksa paiku lugejaist isegi enam närvis – graafik rebenes. Ajast oli üle poole tunni ette jõutud. “Aeglaselt, aeglaselt, “ sosistati lugemislaua taha istunud Peep Pihlakule. Ja mees pidas – pausid oli suisa miljonidollarilised. Pihlaku lugemise lõpul kõlas aplaus.
Õmbles kaltsuvaipa
Elma Braun Järvamaalt jõudis kohale mõningase hilinemisega, kuid otsis kohe kiirelt näputöö välja. Eepost kuulates valmisid tükid kaltsuvaibast.
Oma punase osalejamütsiga päkapikku meenutanud ning ainsa koolidirektorina eepose ettelugemisel kaasa löönud Aivar Part on tulvil vaimustust. “Virumaalt algas Eesti vabadus, just virulane Kreutzwald kirjutas me iseseisvuse eeposse sisse,” ütles Rakvere Gümnaasiumi direktor.
Rakverlanna Ella Kraav tuli Vallimäele “Kalevipoega” kuulama lõuna paiku. “Kahetsen, et ennast lugejana kirja ei pannud, sest olin sel ajal haige,” rääkis Kraav, kelle meelest ettevõtmine on midagi väga suurt ja võttis kohe pisara silma. “See on justkui aja märk. Eestlus ei ole kadunud, kui ise selle eest seisame.”
Kalevipoeg on Kraavi meelest üks mehine mees ja eeposki proual hoolega läbi loetud ning kodus justkui talismani eest.
Karl Mumm Kadrinast tuli eepose lugemisele mitu tundi enne õiget aega. Istus kõlari veeres, lahendas matemaatikaülesandeid ning kiitis toimuvat taevani. “Viin end seisundisse ja “Kalevipoega” sisse,” kostist ta järgmise valemi juurde asudes.
Savist Kalevipojad
Tiku-Taku lasteaia Mõmmikute rühm tuli samuti Kalevipoja lugemist uudistama. Nimelt oli selles rühmas juba kolm kuud räägitud “Kalevipojast”: voolitud, joonistatud, loetud unejutuks. “Kui Kalevipoja ema ära varastati, siis löristasid lapsed lausa nutta,” rääkis õpetaja.
Küsimusele, kes oli Kalevipoeg, vastas väike Leena Pajula, et kangelane. Ta sõbratar Liina Rajamäe poetas, et “Kalevipoeg päästis eesti rahva ära”.
Päev veeres, lugemine kulges, ning aina uued ja uued lugejate, kuulajate vood rullusid üle Vallimäe.
Nii nagu “Kalevipoega”, pole senini kaanest kaaneni ette kantud ka soomlaste rahvuseepost “Kalevalat”. Küll on aga soomlased päris mitmel korral lugenud ette piiblit, viimati juhtus see Turus. Tõsi küll, seal loeti püha raamatut ette igal argipäeval kella 12-13 ning 29. novembril 1999 alustatud ettelugemine lõppes 2000. aasta mai keskel.
Lauluraamat lauldi kaanest kaaneni läbi 30. novembrist 2. detsembrini 2000 Jyväskylä lähedal Tikkakoski kirikus. Ühtekokku kulus laulmisele 42 tundi, ühes tunnis kanti ette keskmiselt 15 laulu. Soome lauluraamatus on 632 laulu.
Eesti Laulu- ja Palveraamatu 484 laulu kanti ette 35 tunni jooksul 10.-11. juulini 2002 koraalimaratonil Viljandi Pauluse kirikus.
30. aprill 2003 jääb koos Kalevipojaga Eestimaa ja Virumaa ajalukku.
Katrin Kuljus, Andres Pulver, Rein Sikk