Pärnu metanoolitragöödia õppetund oli üürike
Teisipäev 29.04.2003
68 inimelu nõudnud Pärnu metanoolitragöödia tekitas salaviina joojatel vaid hetkelist surmahirmu: odav tulivesi hoiab jätkuvalt enda käes ligi kolmandikku Eesti alkoholiturust.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringu andmetel ostis mullu salaalkoholi 13 protsenti rahvast. Seda on vaid protsendi võrra vähem kui 2001. aastal, mil septembris laastas Pärnumaad kõigi aegade suurim mürgikatastroof.
EKI direktori Marje Josingu selgitusel paistis salaviina tarbimine vahetult pärast tragöödiat tehtud uuringu järgi vähenevat. Hüppeliselt oli kasvanud nende inimeste hulk, kes nimetasid salaviina tervisele ohtlikuks. «Kahjuks oli see ehmatus aga ajutine, sest täna on olukord täpselt sama mis enne katastroofi,» nentis Josing.
Hirm vaid Pärnumaal
EKI uuringu hinnangul mõjutas katastroof salaviina tarbimist vaid Pärnumaal, kus on selle osa mustal turul vähenenud ja riigiviina tarbimine jätkuvalt suurenenud.
Olukorra parenemist kinnitab ka Tali valla kohaliku kaupluse viinamüük. Poe juhataja, kes ei soovinud oma nime lehes avaldamist, ütles, et riigiviina läbimüük kasvas pärast tragöödiat oluliselt.
«Kui enne tragöödiat osteti meie poest päevas heal juhul kaks pudelit riigiviina või ei ostetud mõnel päeval isegi üht pudelit, siis pärast seda läks päevaga kaubaks neli-viis pudelit,» selgitas kaupluse juhataja.
Veel poolteist aastat tagasi ei mõjutanud Tali poe käivet ka kohalike elanike palgapäevad, nüüd annab aga just neile järgnev aeg suurimat käivet – pood müüb terve kasti ehk 15 pudelit päevas.
Juhataja väitel on täna selgelt näha, et kuue Tali valla elaniku elu nõudnud tragöödia on muutnud inimeste arusaamasid. «Nüüd ei liigu siin salaviinast isegi kuulujutte,» märkis ta. «Kõige populaarsem kraam on Laua viin hinnaga 45,50 krooni.»
Josingu sõnul ei teadvusta kõik alkoholiostjad shokki kahjuks sedavõrd hästi kui oma tuttavast, sõbrast või pereliikmest ilma jäänud pärnakad.
«Suuremal osal elanikest on hirm ajaga taandunud ja kardan, et salaviina populaarsus võib taas kasvada, kui ruttu ei järgne uut shokiteraapiat,» ütles Josing. «Hoidku jumal uue tragöödia eest, kuid see peaks olema näiteks riiklik ja mahukas kampaania, mis selgitab salaviina tarvitamise ohte ja kahjulikkust riigile.»
EKI uuringute järgi juuakse kõige enam salaviina praegu Kirde-Eestis, kus mustale turule viib oma viinaraha 30 protsenti elanikest. Siiski ei tarbi Ida-Virumaa ja eriti Narva piirkonna rahvas põrandaaluses tehases tehtud salanapsi, vaid Venemaal toodetud sealset riigiviina, mida üle piiri tuuakse ning Eestis ebaseaduslikult maha müüakse.
Narva kaupluse Soldino juhataja Maria Aleksandrova nentis, et tunnetab väga selgelt Venemaa viina populaarsusest tingitud pitsitusi oma äril.
Vene viin Kirde-Eestis
«Eesti riigiviina läbimüük on sedavõrd nigel, et ta moodustab kogu mu kaupluse kuukäibest vaid 15 protsenti,» ütles Aleksandrova Postimehele. «Kuid see on isegi veel hästi, sest kolm aastat tagasi kogusid Eesti viina pudelid riiulitel ainult tolmu.»
Väga paljud narvalased käivad oma sisseoste tegemas üle piiri Ivangorodis, kus pooleliitrine viinapudel maksab peaaegu kaks korda vähem kui Narvas.
Umbes kuuesaja elanikuga Ida-Virumaa Vaivara valla Sinimäe asula ainsa kaupluse läbimüük on ühes kuus kokku vaid kaks kasti odavat viina. «Pühade ajal läheb rohkem,» tunnistas müüja Larissa Starkova ajalehele Põhjarannik.
Veel mõni aeg tagasi pakkus asulas, kus ruumi vaid ühele toidupoele ja napsuletile, konkurentsi kümmekond salaviinaurgast. Siis läks ka poes riigiviina vähem.
Nüüd teab Starkova, et sel äril on Sinimäel suuremalt jaolt kriips peal. Kusagilt rahvas ilmselt ikka midagi saab, kuid kust, seda ei tea isegi poemüüja. Sillamäelt näiteks käiakse asulas samakat toomas – pudelitäis omaaetut maksab 15 krooni.
Kas alkoholiaktsiisi langetamine vähendaks salaviina osa?
Janek KalviAS Liviko turundusdirektor
Eestis rakendatud aktsiisimäär – 145 krooni alkoholi hektoliitri protsendi kohta – on 1,7 korda kõrgem kui eurodirektiivi miinimumnõuded soovitavad. See on kõrgem kui 20 Euroopa riigis.
On selge, et väike sissetulek ei luba paljudel tarbijatel riigiviina osta. Legaalse viina aktsiisi tõttu tekkinud kõrge hind on kahtlemata üks salaalkoholi leviku peapõhjus, nagu kinnitas ka Eesti Konjunktuuriinstituudi vastvalminud uuring.
Elanike ostujõule mittevastavat alkoholiaktsiisi on rakendanud ka teised Balti riigid, kuid erinevalt Eestist alandas Leedu liialt kõrgele viidud piirituse aktsiisimäära 1999. aasta novembris 1,8 korda, millega kohe suurenesid laekumised eelarvesse ja vähenesid salaviina müügi võimalused.
Palju on räägitud Soome hirmust Eestist sissetoodava odava alkoholi ees, kuigi Eestil on täna sama probleem idanaabriga. Venemaal on viina hinnad kaks korda madalamad kui Eestis. Ida-Virumaal ning osaliselt Lõuna-Eestis juuakse just üle piiri toodud odavat viina.
Eeltoodust tulenevalt on Viina Liit teinud uuele rahandusministrile ettepaneku kaaluda kange alkoholi aktsiisimäära alandamist 115 kroonini, kusjuures soovituslikku euronormi ületame me siis ikka veel 1,34 korda.
Kuidas mõjutab tubakaturgu aktsiisi tõus?
Anne MereAustria Tabak OÜ turundusjuht
Aktsiisi tõustes on salasigarettide turuosa suurenemine paratamatu ning selle vastu aitab võidelda vaid võimalikult sujuv aktsiisi kasv. Seoses Euroopa Liiduga ei ole meil aktsiisimaksu tõstmisest aga pääsu.
Praegu enimostetud, umbes 15-kroonises hinnaklassis olevad sigaretid maksavad kümnendi lõpuks üle 30 krooni. See suurendab aga paratamatult praegu veerandini küündivat salasigarettide turuosa, sest hinnatundlikud inimesed vaatavad, kust odavamalt saaks.
Emori ja konjunktuuriinstituudi uuringud näitavad, et inimesed eelistavad aktsiisi tõustes kas suitsetamise maha jätta, oma suitsetamist piirata või siis odavamatele sigarettidele üle minna. Neist plaanides ei lähe esimesed kaks aga tavaliselt täide ning nii minnaksegi odavamat teed ning tihti tähendab see just salasigarettidele üleminekut.
Praegu on salasigaretid hinnanguliselt 30 kuni 40 protsenti odavamad kui aktsiisiga maksustatud tubakatooted ning EList tuleneva aktsiisitõusu korral vahe tõenäoliselt suureneb.
Rasmus Kagge
Argo Soolep, Põhjarannikuudised@postimees.ee
Uudised
VE: Pärnu metanoolitragöödia õppetund
Pärnu metanoolitragöödia õppetund oli üürike
Teisipäev 29.04.2003
68 inimelu nõudnud Pärnu metanoolitragöödia tekitas salaviina joojatel vaid hetkelist surmahirmu: odav tulivesi hoiab jätkuvalt enda käes ligi kolmandikku Eesti alkoholiturust.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringu andmetel ostis mullu salaalkoholi 13 protsenti rahvast. Seda on vaid protsendi võrra vähem kui 2001. aastal, mil septembris laastas Pärnumaad kõigi aegade suurim mürgikatastroof.
EKI direktori Marje Josingu selgitusel paistis salaviina tarbimine vahetult pärast tragöödiat tehtud uuringu järgi vähenevat. Hüppeliselt oli kasvanud nende inimeste hulk, kes nimetasid salaviina tervisele ohtlikuks. «Kahjuks oli see ehmatus aga ajutine, sest täna on olukord täpselt sama mis enne katastroofi,» nentis Josing.
Hirm vaid Pärnumaal
EKI uuringu hinnangul mõjutas katastroof salaviina tarbimist vaid Pärnumaal, kus on selle osa mustal turul vähenenud ja riigiviina tarbimine jätkuvalt suurenenud.
Olukorra parenemist kinnitab ka Tali valla kohaliku kaupluse viinamüük. Poe juhataja, kes ei soovinud oma nime lehes avaldamist, ütles, et riigiviina läbimüük kasvas pärast tragöödiat oluliselt.
«Kui enne tragöödiat osteti meie poest päevas heal juhul kaks pudelit riigiviina või ei ostetud mõnel päeval isegi üht pudelit, siis pärast seda läks päevaga kaubaks neli-viis pudelit,» selgitas kaupluse juhataja.
Veel poolteist aastat tagasi ei mõjutanud Tali poe käivet ka kohalike elanike palgapäevad, nüüd annab aga just neile järgnev aeg suurimat käivet – pood müüb terve kasti ehk 15 pudelit päevas.
Juhataja väitel on täna selgelt näha, et kuue Tali valla elaniku elu nõudnud tragöödia on muutnud inimeste arusaamasid. «Nüüd ei liigu siin salaviinast isegi kuulujutte,» märkis ta. «Kõige populaarsem kraam on Laua viin hinnaga 45,50 krooni.»
Josingu sõnul ei teadvusta kõik alkoholiostjad shokki kahjuks sedavõrd hästi kui oma tuttavast, sõbrast või pereliikmest ilma jäänud pärnakad.
«Suuremal osal elanikest on hirm ajaga taandunud ja kardan, et salaviina populaarsus võib taas kasvada, kui ruttu ei järgne uut shokiteraapiat,» ütles Josing. «Hoidku jumal uue tragöödia eest, kuid see peaks olema näiteks riiklik ja mahukas kampaania, mis selgitab salaviina tarvitamise ohte ja kahjulikkust riigile.»
EKI uuringute järgi juuakse kõige enam salaviina praegu Kirde-Eestis, kus mustale turule viib oma viinaraha 30 protsenti elanikest. Siiski ei tarbi Ida-Virumaa ja eriti Narva piirkonna rahvas põrandaaluses tehases tehtud salanapsi, vaid Venemaal toodetud sealset riigiviina, mida üle piiri tuuakse ning Eestis ebaseaduslikult maha müüakse.
Narva kaupluse Soldino juhataja Maria Aleksandrova nentis, et tunnetab väga selgelt Venemaa viina populaarsusest tingitud pitsitusi oma äril.
Vene viin Kirde-Eestis
«Eesti riigiviina läbimüük on sedavõrd nigel, et ta moodustab kogu mu kaupluse kuukäibest vaid 15 protsenti,» ütles Aleksandrova Postimehele. «Kuid see on isegi veel hästi, sest kolm aastat tagasi kogusid Eesti viina pudelid riiulitel ainult tolmu.»
Väga paljud narvalased käivad oma sisseoste tegemas üle piiri Ivangorodis, kus pooleliitrine viinapudel maksab peaaegu kaks korda vähem kui Narvas.
Umbes kuuesaja elanikuga Ida-Virumaa Vaivara valla Sinimäe asula ainsa kaupluse läbimüük on ühes kuus kokku vaid kaks kasti odavat viina. «Pühade ajal läheb rohkem,» tunnistas müüja Larissa Starkova ajalehele Põhjarannik.
Veel mõni aeg tagasi pakkus asulas, kus ruumi vaid ühele toidupoele ja napsuletile, konkurentsi kümmekond salaviinaurgast. Siis läks ka poes riigiviina vähem.
Nüüd teab Starkova, et sel äril on Sinimäel suuremalt jaolt kriips peal. Kusagilt rahvas ilmselt ikka midagi saab, kuid kust, seda ei tea isegi poemüüja. Sillamäelt näiteks käiakse asulas samakat toomas – pudelitäis omaaetut maksab 15 krooni.
Rasmus Kagge
Argo Soolep, Põhjarannikuudised@postimees.ee