Saateks
Kohtla-Järvel valitsev esmavajalike teenuste kättesaadavuse ja elamumajanduse ning -halduse korraldamatus on ikka ja jälle viinud ekstsessideni. Kohaliku võimu suutmatuse näideteks on vee- ja igal sügisesel algavad ja kevadeni kestvad soojasõjad.
Meenutagem, et Kohtla-Järve linna Sirgala, Viivikonna ja Sompa linnaosad on muutunud tavamõistes elamiskõlbmatuteks. Linna staatus on saanud illusiooniks … miinusmärgiga.
Kui lisada veel kohalike seadusandjate vead ja kurtus, polegi midagi imestada, et kogu vastutus langeb teenuseid osutavale ettevõttele. Imelik küll, kuid Kohtla-Järvel kannatavad elanikud koos just neile teenuse osutajaga.
Alljärgnev lugu on linna peamise soojamajandusettevõtte juhi sulest. Vähemad tegijad on samade ja mitmete teiste probleemide tõttu ammu pankrotistunud. Probleem sai alguse Kohtla-Järve linna määrusest, mis lubas korrusmajade üksikkorterist radiaatorid välja lõigata… Avo Blankin
AS Kohtla-Järve Soojus (KJS) on aastaid selgitanud, et korteritest radiaatorite väljalõikamine on ebaseaduslik. Miks soojusettevõte seda seisukohta võimendab? Probleem peaks ju olema siiski majaelanike endi ja tarbijakaitse lahendada.
KJS teeb seda sellepärast, et radiaatorite väljalõikamise tõttu on halvenenud majasisene stabiilne soojusvarustus ning naaber asetab radiaatoreid mitteväljalõiganud korteriomanikud halvemasse olukorda. Seaduskuulekad korteriomanikud on sunnitud tasuma radiaatorid väljalõiganud naabrite kaudse soojustarbimise eest. Vanasõna parafraseerides ütleks, et naaber koorib naabri naha.
Naabritele tehakse elu kallimaks
KJS vastutab kaugküttesoojuse transportimise eest talle kuuluvate soojustorustike kaudu kuni maja liitumispunktini soojussõlmes ja mõõdab liitumispunktis majja müüdud soojusenergia koguse. Majasisese soojusenergia tarbimise korraldamine on ühistu, ühisuse või majahalduri kohustus, sest majasisene tarbijapaigaldis on korteriomanike kaasomandis, mitte KJSi omanduses.
Väljapääsmatusse olukorda asetatakse just nende korterite omanikud, kes pole radiaatoreid välja lõiganud, sest nende käest ei küsi enamasti keegi, kas nad on valmis ühistu, ühisuse või majahalduri pakutava kehvema teenuse eest rohkem maksma. Oma õiguste eest seista on aga küllalt keeruline ja tülikas, sest ühistu esimehe, majahalduri või naabriga ei taheta konflikti minna, hoolimata sellest, et naaber on oma radiaatorite väljalõikamisega sulle juba “külma” teinud.
Väljalõigatud radiaatoritega korteri omanikult tuleks küsida: kes on süüdi meie maja soojusvarustuse kvaliteedi halvenemises, kes tasub maja küttesüsteemide uue balansseerimise eest, kes kompenseerib lisakulutused, mida me oleme radiaatoriteta kortereid läbi seinte, lagede, põrandate endi korteritest küttes teinud, ning kes kompenseerib edasised lisakulutused radiaatoriteta korterite kaudsel kütmisel?
Üks selliseid näiteid on Kohtla-Järve linnas 2001. aasta sügisel aset leidnud juhtum. Nimelt lasi Kohtla-Järve linnavalitsus haldusfirmal OÜ Kohtla Elamu eemaldada linna omandis olevatest asustamata korteritest radiaatorid ja esitas ASile Kohtla-Järve Soojus radiaatorite eemaldamise kohta vastavad aktid. Kokku esitati aktid 34 korteri kohta. KJSi arvates asus linnavalitsus antud juhul õiguserikkumise teele.
Mida riigiasutused asjast arvavad?
AS Kohtla-Järve Soojus ei aktsepteerinud linnavalitsuse esitatud akte ja tegi radiaatorite eemaldamise probleemi osas järelepärimised õigusliku hinnangu saamiseks Ida-Viru maavalitsusele, energiaturu inspektsioonile ja tarbijakaitseametile. Kõik nimetatud institutsioonid on asunud seisukohale, et radiaatorite eemaldamine üksikute korterite kaupa halvendab majasisest soojuse kvaliteeti, rikub teiste klientide õigusi ning ei ole seetõttu õiguspärane tegevus.
Tarbijakaitseameti ja energiaturu inspektsiooni hinnangul ei taga tasakaalustamata küttesüsteemid soojusenergia ühtlast jaotumist hoonetes ning kortereid ei ole võimalik varustada kvaliteetse soojusenergiaga. Kohtla-Järve linna tegevuse tõttu ei tohi osutatud soojusteenuse kvaliteet halveneda. Tarbijakaitse üldistest põhimõtetest lähtudes peab osutatud teenus olema kvaliteetne ning Kohtla-Järve linn ei tohi ohtu seada teiste korteriomanike õigusi ja ASi Kohtla-Järve Soojus riigiga sõlmitud lepingu täitmist.
Energiaseaduse § 30 lg 1 põhjal võib sellist tehnilise süsteemi töö häirimist, kus kannatavad teised tarbijad, vaadelda kui sisepaigaldise tahtlikku rikkumist, mille eest on kohaldatavad sanktsioonid.
Ida-Viru maavalitsus märkis, et Kohtla-Järve linnavalitsuse tegevus radiaatorite eemaldamisel linna omandis olevatest tühjadest korteritest ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega, kuna see ei ole kooskõlastatud võrguettevõtjaga ja teiste korterite elanikega.
Elamute haldajad on kohustatud tasakaalustamata küttesüsteemid kohe balansseerima, tagamaks teiste korterite varustamine kvaliteetse soojusenergiaga. Tekivad probleemid tarbitud soojusenergia koguste jaotamise osas teiste korteriomanike vahel ning nende küttearved suurenevad. Oma tegevusega kahjustab linnavalitsus teiste elanike huve.
Süütud naabrid kannatavad
Tuginedes nimetatud riiklike institutsioonide seisukohtadele, ei teinud KJS tollal nendes Järve linnaosa majades soojusenergia tarbimise eest ümberarvestusi, et mitte sundida elanikke lisakulutusi kandma. Praegu on aga KJS esitanud kohtusse hagi Kohtla-Järve linna vastu võlgnevuse sissenõudmiseks asustamata korterite kütmise eest. Seetõttu vaatasime uuesti üle tehtud arvestused soojusenergia tarbimise eest nendes korterites.
Kuna need asustamata korterid ei ole soojusenergiat sellises koguses tarbinud, tuli neile teha ümberarvestus ning arvestada Kohtla-Järve volikogu poolt 26.04.2000. a kehtestatud eeskirja järgi üksnes 15%. Ümberarvestus tehti Järve linnaosa 7 majas 34 korterile summas 115 561 krooni ning jaotati see hoonete soojusmõõturite näitude järgi teistele korteriomanikele.
Soojusettevõte mõistab nimetatud korteriomanike nördimust, kuid juriidiliselt ei ole ASil Kohtla-Järve Soojus muid tegutsemisvõimalusi. Ülekohtu osaliseks saanud korterite valdajad peavad oma õigusi kaitsma kohtus, esitades hagid radiaatorid eemaldanud korteriomanike vastu.
Radiaatorite väljalõikamine korterist ei ole probleemi lahendus. Tänapäeva mitme korteriga maja on terviklik organism, milles muutusi tehes tuleb arvestada, et need mõjutavad alati kogu maja tervikuna. Radiaatorite väljalõikamine kortermajast on maja hääbumise algus.
Meenutaksin teist kurba näidet – 9korruselist maja Ahtme linnaosas Puru tee 80. Selles majas on 36 korterit, neist 32 omanikud on praeguseks kas osaliselt või täielikult radiaatorid eemaldanud ja kaugküttest loobunud – kes elektri, kes gaasi kasuks. Kaugküttele jäänud kliendid peavad tasuma lõviosa Puru tee 80 elamu soojusarvesti fikseeritud näidust. Alternatiivküttel olijad ei soovi maja üldkasutatavate ruumide kütmise eest maksta ja möödunud sügisel lülitati terve püstak kaugküttest välja.
Selle tagajärjena läksid majaseinad suurte külmade saabudes härma, koridorid olid külmad ja hallitasid. Jaanuaris pöördusid radiaatorite eemaldajad taas maja haldaja poole taotlusega koridoridesse kaugküte tagasi panna. Kuid maksta tarbitud soojusenergia eest ei taheta ikkagi ja maja võlgnevus on praeguseks üle 128 000 krooni. Lahendus sellisele olukorrale saab olla ainult üks – korteriomanikud peavad otsustama, kas kõik maja elanikud valivad kaugkütte ja arveldavad võrdsetel alustel või minnakse üle lokaalküttele. Samuti ei ole KJS nõus võlgnevuse kasvuga ning maja ähvardab soojusvõrguühenduse katkestamine.
Probleem vajab ühist lahendamist
Probleemide lahendus on korteriomanike ja nende esinduskogude, st korteriühistute, -ühisuste, Eesti korteriühistute liidu ja Kohtla-Järve linnavalitsuse kui elamumajanduse arengu koordineerija tahtes probleem ühiselt lahendada. Niinimetatud Ida-Virumaa korteriühistute liit on kahjuks suutnud siiani üles näidata vaid oskamatust, destruktiivsust ning tahtmatust juhinduda Eesti Vabariigi õigusaktide nõuetest.
AS Kohtla-Järve Soojus informeerib kõiki, et iga radiaatori väljalõikamine toob kaasa majasisese keskküttesüsteemi tasakaalust väljaviimise, teiste kaugkütte klientide soojusvarustuse kvaliteedi halvenemise ning kütte kallinemise.
Seetõttu soovitame kõikidel korteriomanikel tõsiselt kaaluda otsust, kas loobuda kaugküttest või mitte, et naaber naabri nahka ei kooriks. Vastasel juhul võtate endale ise vabatahtlikult kohustuse ka naabri tarbitud soojuse eest osaliselt maksta.
TOOMAS NIINEMÄE,
ASi Kohtla-Järve Soojus juhatuse esimees
Kolmapäev, 23.04.2003
Uudised
Naaber röövib naabrit – võim vaatab pealt
AS Kohtla-Järve Soojus (KJS) on aastaid selgitanud, et korteritest radiaatorite väljalõikamine on ebaseaduslik. Miks soojusettevõte seda seisukohta võimendab? Probleem peaks ju olema siiski majaelanike endi ja tarbijakaitse lahendada.
KJS teeb seda sellepärast, et radiaatorite väljalõikamise tõttu on halvenenud majasisene stabiilne soojusvarustus ning naaber asetab radiaatoreid mitteväljalõiganud korteriomanikud halvemasse olukorda. Seaduskuulekad korteriomanikud on sunnitud tasuma radiaatorid väljalõiganud naabrite kaudse soojustarbimise eest. Vanasõna parafraseerides ütleks, et naaber koorib naabri naha.
Naabritele tehakse elu kallimaks
KJS vastutab kaugküttesoojuse transportimise eest talle kuuluvate soojustorustike kaudu kuni maja liitumispunktini soojussõlmes ja mõõdab liitumispunktis majja müüdud soojusenergia koguse. Majasisese soojusenergia tarbimise korraldamine on ühistu, ühisuse või majahalduri kohustus, sest majasisene tarbijapaigaldis on korteriomanike kaasomandis, mitte KJSi omanduses.
Väljapääsmatusse olukorda asetatakse just nende korterite omanikud, kes pole radiaatoreid välja lõiganud, sest nende käest ei küsi enamasti keegi, kas nad on valmis ühistu, ühisuse või majahalduri pakutava kehvema teenuse eest rohkem maksma. Oma õiguste eest seista on aga küllalt keeruline ja tülikas, sest ühistu esimehe, majahalduri või naabriga ei taheta konflikti minna, hoolimata sellest, et naaber on oma radiaatorite väljalõikamisega sulle juba “külma” teinud.
Väljalõigatud radiaatoritega korteri omanikult tuleks küsida: kes on süüdi meie maja soojusvarustuse kvaliteedi halvenemises, kes tasub maja küttesüsteemide uue balansseerimise eest, kes kompenseerib lisakulutused, mida me oleme radiaatoriteta kortereid läbi seinte, lagede, põrandate endi korteritest küttes teinud, ning kes kompenseerib edasised lisakulutused radiaatoriteta korterite kaudsel kütmisel?
Üks selliseid näiteid on Kohtla-Järve linnas 2001. aasta sügisel aset leidnud juhtum. Nimelt lasi Kohtla-Järve linnavalitsus haldusfirmal OÜ Kohtla Elamu eemaldada linna omandis olevatest asustamata korteritest radiaatorid ja esitas ASile Kohtla-Järve Soojus radiaatorite eemaldamise kohta vastavad aktid. Kokku esitati aktid 34 korteri kohta. KJSi arvates asus linnavalitsus antud juhul õiguserikkumise teele.
Mida riigiasutused asjast arvavad?
AS Kohtla-Järve Soojus ei aktsepteerinud linnavalitsuse esitatud akte ja tegi radiaatorite eemaldamise probleemi osas järelepärimised õigusliku hinnangu saamiseks Ida-Viru maavalitsusele, energiaturu inspektsioonile ja tarbijakaitseametile. Kõik nimetatud institutsioonid on asunud seisukohale, et radiaatorite eemaldamine üksikute korterite kaupa halvendab majasisest soojuse kvaliteeti, rikub teiste klientide õigusi ning ei ole seetõttu õiguspärane tegevus.
Tarbijakaitseameti ja energiaturu inspektsiooni hinnangul ei taga tasakaalustamata küttesüsteemid soojusenergia ühtlast jaotumist hoonetes ning kortereid ei ole võimalik varustada kvaliteetse soojusenergiaga. Kohtla-Järve linna tegevuse tõttu ei tohi osutatud soojusteenuse kvaliteet halveneda. Tarbijakaitse üldistest põhimõtetest lähtudes peab osutatud teenus olema kvaliteetne ning Kohtla-Järve linn ei tohi ohtu seada teiste korteriomanike õigusi ja ASi Kohtla-Järve Soojus riigiga sõlmitud lepingu täitmist.
Energiaseaduse § 30 lg 1 põhjal võib sellist tehnilise süsteemi töö häirimist, kus kannatavad teised tarbijad, vaadelda kui sisepaigaldise tahtlikku rikkumist, mille eest on kohaldatavad sanktsioonid.
Ida-Viru maavalitsus märkis, et Kohtla-Järve linnavalitsuse tegevus radiaatorite eemaldamisel linna omandis olevatest tühjadest korteritest ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega, kuna see ei ole kooskõlastatud võrguettevõtjaga ja teiste korterite elanikega.
Elamute haldajad on kohustatud tasakaalustamata küttesüsteemid kohe balansseerima, tagamaks teiste korterite varustamine kvaliteetse soojusenergiaga. Tekivad probleemid tarbitud soojusenergia koguste jaotamise osas teiste korteriomanike vahel ning nende küttearved suurenevad. Oma tegevusega kahjustab linnavalitsus teiste elanike huve.
Süütud naabrid kannatavad
Tuginedes nimetatud riiklike institutsioonide seisukohtadele, ei teinud KJS tollal nendes Järve linnaosa majades soojusenergia tarbimise eest ümberarvestusi, et mitte sundida elanikke lisakulutusi kandma. Praegu on aga KJS esitanud kohtusse hagi Kohtla-Järve linna vastu võlgnevuse sissenõudmiseks asustamata korterite kütmise eest. Seetõttu vaatasime uuesti üle tehtud arvestused soojusenergia tarbimise eest nendes korterites.
Kuna need asustamata korterid ei ole soojusenergiat sellises koguses tarbinud, tuli neile teha ümberarvestus ning arvestada Kohtla-Järve volikogu poolt 26.04.2000. a kehtestatud eeskirja järgi üksnes 15%. Ümberarvestus tehti Järve linnaosa 7 majas 34 korterile summas 115 561 krooni ning jaotati see hoonete soojusmõõturite näitude järgi teistele korteriomanikele.
Soojusettevõte mõistab nimetatud korteriomanike nördimust, kuid juriidiliselt ei ole ASil Kohtla-Järve Soojus muid tegutsemisvõimalusi. Ülekohtu osaliseks saanud korterite valdajad peavad oma õigusi kaitsma kohtus, esitades hagid radiaatorid eemaldanud korteriomanike vastu.
Radiaatorite väljalõikamine korterist ei ole probleemi lahendus. Tänapäeva mitme korteriga maja on terviklik organism, milles muutusi tehes tuleb arvestada, et need mõjutavad alati kogu maja tervikuna. Radiaatorite väljalõikamine kortermajast on maja hääbumise algus.
Meenutaksin teist kurba näidet – 9korruselist maja Ahtme linnaosas Puru tee 80. Selles majas on 36 korterit, neist 32 omanikud on praeguseks kas osaliselt või täielikult radiaatorid eemaldanud ja kaugküttest loobunud – kes elektri, kes gaasi kasuks. Kaugküttele jäänud kliendid peavad tasuma lõviosa Puru tee 80 elamu soojusarvesti fikseeritud näidust. Alternatiivküttel olijad ei soovi maja üldkasutatavate ruumide kütmise eest maksta ja möödunud sügisel lülitati terve püstak kaugküttest välja.
Selle tagajärjena läksid majaseinad suurte külmade saabudes härma, koridorid olid külmad ja hallitasid. Jaanuaris pöördusid radiaatorite eemaldajad taas maja haldaja poole taotlusega koridoridesse kaugküte tagasi panna. Kuid maksta tarbitud soojusenergia eest ei taheta ikkagi ja maja võlgnevus on praeguseks üle 128 000 krooni. Lahendus sellisele olukorrale saab olla ainult üks – korteriomanikud peavad otsustama, kas kõik maja elanikud valivad kaugkütte ja arveldavad võrdsetel alustel või minnakse üle lokaalküttele. Samuti ei ole KJS nõus võlgnevuse kasvuga ning maja ähvardab soojusvõrguühenduse katkestamine.
Probleem vajab ühist lahendamist
Probleemide lahendus on korteriomanike ja nende esinduskogude, st korteriühistute, -ühisuste, Eesti korteriühistute liidu ja Kohtla-Järve linnavalitsuse kui elamumajanduse arengu koordineerija tahtes probleem ühiselt lahendada. Niinimetatud Ida-Virumaa korteriühistute liit on kahjuks suutnud siiani üles näidata vaid oskamatust, destruktiivsust ning tahtmatust juhinduda Eesti Vabariigi õigusaktide nõuetest.
AS Kohtla-Järve Soojus informeerib kõiki, et iga radiaatori väljalõikamine toob kaasa majasisese keskküttesüsteemi tasakaalust väljaviimise, teiste kaugkütte klientide soojusvarustuse kvaliteedi halvenemise ning kütte kallinemise.
Seetõttu soovitame kõikidel korteriomanikel tõsiselt kaaluda otsust, kas loobuda kaugküttest või mitte, et naaber naabri nahka ei kooriks. Vastasel juhul võtate endale ise vabatahtlikult kohustuse ka naabri tarbitud soojuse eest osaliselt maksta.
TOOMAS NIINEMÄE,
ASi Kohtla-Järve Soojus juhatuse esimees
Kolmapäev, 23.04.2003