Aasta eest tühjaks kuivanud Porkuni järv ajab nüüd üle 11.05.2004 00:01Aarne Mäe, toimetaja
Kui aasta tagasi jäi Porkuni järvest järele vaid veetühi kauss, siis sel kevadel kipub järv üle kallaste ajama.
Porkunis elav Kaljo Pilt ütles, et suurvesi on kevaditi tavaline nähtus, kuid sel aastal on veetase järves erakordselt kõrge. “Harilikult hakkavad allikad tööle detsembris-jaanuaris, siis seekord hakkasid allikad tööle juba sügisel ja uhavad siiamaani,” rääkis Pilt.
Maksimaalsel piiril
Nii Kaieallikal kui ka Suurallikal on vesi treppideni tõusnud, tungib siin-seal lausa läbi kivi ja on uhtunud ära ka osa pinnasest, mis viib mullu rajatud hüppetorni juurde.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg tähendas, et muidu keskmiselt paari-kolme meetri sügavuse Porkuni järve veetase on praegu maksimaalse piiri peal. “Talupoja loogika ütleb, et ju see seis sellest sõltub, milline on põhjavee tase,” arutles vallavanem.
Tairo Lutteri foto
Sellest, et põhjavee tase tänavu kõrge on, annavad tunnistust ka ümbruskonna kaevud.
Vastupidiselt mõnele keskkonnametnikule ei läinud kohalikud inimesed Uudebergi sõnul järve tühjakskuivamisest sugugi paanikasse, sest seda on varemgi juhtunud, küll aga võttis järve veega täitumine seekord rohkem aega.
Porkuni järv sai kurikuulsaks 2003. aasta alguses, kui see ühtäkki kuivenema hakkas. Kevadeks oli ilusast järvest järel vaid kuiv põhi. Ehkki möödunud suvel hakkas sinna taas vett imbuma, ei osanud keegi arvata, et tänavu see lausa üle ujutama kipub.
Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhi Aivar Lainjärve sõnul on praeguseks järve veetase normaliseerumas. Samas pole veel taastunud mullu hävinud veekogu taimestik ja kalastik.
Aasta eest sai Toomas Uudeberg keskkonnakaitsjatelt 5000 krooni trahvi vee erikasutusloata tööde eest järvepõhjas. Nimelt kasutas Toomas Uudeberg juhust ja lasi järvepõhja puhastada, enne kui vesi tagasi tuleb. Kohalik rahvas pani tollal raha kokku ja maksis trahvi ise ära, sest pidas vallavanema tegevust õigeks.
Praegu arutavad Porkuni inimesed ilusast järvest rõõmu tundes, et ei tea, kas peaks trahvi tagasi küsima.
Moskva raha aitas
Kaljo Pilt rääkis kohalike inimeste juttudele toetudes, et 1940. aastal oli järv nii tühi, et sai kuiva jalaga läbi suve mööda järvepõhja poodi käia. Ise ta aga mäletab 1976. aastat, mil ta tuli aprillis järve tagaotsast kingadega mööda järvepõhja lossi poole. “Seejärel lõi aga kahe nädalaga järve pilgeni täis,” mäletab Pilt.
Suhteliselt kuiv on järv olnud kevaditi ka 1990.-ndate alguses. “Umbes 15-aastase intervalliga jookseb tühjaks, sinna midagi teha ei saa,” lisas Pilt.
Kaljo Pilt rääkis ka loo sellest, kuidas 1964. aastal kinnikasvanud alumine järv Moskvast saadud rahaga süvendati. Keegi omaaegsetest tipp-parteilastest käis Porkunis suviti puhkamas, tal oli aga Moskvas rahandusministeeriumis sõjasõber, kes samuti Porkunisse puhkama sattus.
Tänutäheks võõrustamise eest sõlmiti leping, mille järgi sai soostunud järveosa süvendamine tervenisti 640 000 rubla. Töödega hakatigi kohe pihta ja midagi hullu pole juhtunud.
Porkuni järv saab vett sealsetest allikatest, kust algab Valgejõgi. Sissevoolu järve ei ole. Tegemist on paisjärvega – mõisaajal paisutati jõeläte tammidega üles. Porkuni järvel on tuntust kogunud ka liikuvad saared.
10. juulil peetakse Porkuni järvel tünnisõitu, kus sedapuhku saab sõita ka paaristünnis.
xxx
Porkuni järvest jäi tühi kauss
Üks Lääne-Virumaa looduse pärle, allikarohke Porkuni järv jäi mulluse põua, karmi talve ja põhjaveevarude nappuse tõttu täiesti kuivaks.
Tamsalu valda Porkuni järve juurde sattunud inimest ootab ees trööstitu pilt: järv on kuiv ja järvepõhjas toimetavad kajakad kalaraipeid otsides.
Kauaaegne Porkuni elanik Rein Põldmaa rääkis, et olukord paistab katastroofiline. Ta oli koos naabrimehega toonud aastate eest Kaiverest kaluritelt järve linaskit, 6000 peledi ja 12 000 haugi, millest jääb nüüd vaid mälestus.
Kuiva jalaga läbi järve
“Räägivad siin, et 1940. aastal olnud järv augustikuus nii kuiv, et sõidetud mööda järve põhja hobuse ja vankriga ühelt kaldalt teisele,” rääkis Rein Põldmaa, kes elab järve Tamsalu poolsel kaldal. Kuiva jalaga saab järve põhjas käia nüüdki.
Järveäärne elanik otse kedagi järve kuivamises ei süüdista, kuid annab mõista, et Tamsalu valla mõne aasta tagune tegevus järve puhastamisel talle ei meeldinud. “Vald lasi ilusa veesilma sisse tõsta süvendi, et ujuvad saared ei hakkaks siia allapoole liikuma. Eks elu näita, kui tark tegu see oli,” tähendas Põldmaa.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg, kes juba talvel kalade hukkumise pärast mures oli, ütles, et praegu on Porkuni järve asemel paljas kauss ja see ei paku just meeltülendavat pilti.
Veel pole märgata, et allikad järve taas täidaksid. Kajakaparved on hukkunud kaladele järve põhjas lõpu teinud ja loodus läheb loodetavasti uuele ringile: kalavarud on Porkuni järves ikka ja jälle taastunud.
“Allikaid vaadates on seis hetkel üpris murelik,” ütles Uudeberg. Enamik neist jäi kuivaks juba mullu suvel.
Karstinähtustega seotud Porkuni järv on tühjaks jäänud ennegi. Järve veetase kahanes märgatavalt 1996. aastal, kuid mitte nii palju kui seekord. Vanemate inimeste juttude järgi olnud järv viimati veest täiesti tühi 1976. aastal.
“Rahvasuus liigub legend, et kui järv kuivaks jääb, ennustavat see suurt sõda,” rääkis Uudeberg, “kui lõppevat Iraagi sõda arvestada, läks ennustus seekord täiesti täppi.”
Vallavanem lükkab ümber väited, nagu oleks Tamsalu vald tammide või lüüside remondiga järve tühjakslaskmisele kaasa aidanud. Tõsi, kaldaveerest on turvast välja tõstetud ja kaldatsooni puhastatud, kuid see ei tohiks Uudebergi sõnul järve veevarudele kuidagi mõjuda.
Porkuni ja Tamsalu ümbruses on karstinähtused levinud. Assamalla luht on tänavu kevadel veest praktiliselt kuiv. Võhmuta, Uudeküla ja Naistevälja külasse tuleb siiani joogivett vedada, sest salvkaevud jäid kuivaks.
Kuid joogiveevedu ja tühjad kaevud pole ainult Tamsalu valla probleem. Toomas Uudeberg arvas, et järve veevarud varem või hiljem taastuvad. “Me pole vanajumalaga pahuksis,” tähendas ta.
Veenappuse tingis kuiv suvi
Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi vanemteadur Hella Kink, kes on põhjalikult uurinud Pandivere kõrgustiku veeprobleeme, ütles, et veenappuse peapõhjus on mullune äärmiselt kuiv suvi ja sügis ning kiirelt saabunud talv. Põhjaveetase on langenud vähemalt neli meetrit.
“Kas olete tähele pannud, et suurvett polnud tänavu kevadel peaaegu mitte kusagil, kõik läks maa sisse,“ rääkis Hella Kink ja soovitas seda võtta kui paratamatust.
Teadur ütles, et on ajakirjandusest lugenud, kuidas Porkuni järvel mässatakse ujuvate saartega ja tehakse muidki töid. Ta soovitas rohkete allikate ja karstilõhedega veekogul igasuguste töödega äärmiselt ettevaatlik olla ja pidada nõu asjatundjatega.
Kink siiski arvas, et kui karstinähtustega seotud Einjärv, Assamalla luht ja muudki veekogud kuivad on, pole Porkuni järve täiesti kuivaks jäämine siiski seotud inimtegevusega.
PORKUNI JÄRV:
Enam kui neljakümne hektari suurune Porkuni järv koosneb neljast osast. Kõige veemahukam on Suurjärv (36 ha, 107 meetrit üle merepinna). Järveosasid eraldavad üksteisest paisud, veetase on erinev. Porkuni on ka tähtis veelinnujärv. Vesi tuleb peamiselt allikatest. Väljavool alumisest järvest Valgejõkke.
Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee
xxx
Tamsalu vallavanem sai Porkuni järve pärast trahvi kaela
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg sai keskkonnakaitsjatelt trahvi, sest olukorda ära kasutades lasi ta veetuks kuivanud Porkuni järve põhja puhastada.
Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna Lääne-Virumaa büroo juhataja Uno Luht ütles, et Toomas Uudebergi trahviti 5000 krooniga väärteo eest.
Uno Luht selgitas, et vallavanemale tõi karistuse kaevetööd Porkuni järve põhjas, milleks oleks tarvis olnud keskkonnamõjude hinnangut ja sellele järgnevat vee erikasutusluba, mis puudusid. Taunitav oli ka järve tehissaarte loomine, mis väldiks suurte ujuvate saarte inimeste puhke-ujumiskohta sattumise.
“Kaevetöödel veekogudel on oma kindel kord,” selgitas Luht. Väärteomenetlus vallavanema vastu algatati kodanike kaebuste põhjal. Mitu külaelanikku kinnitavad samas, et järve tühjenemist ära kasutades selle põhja puhastama hakates hoidis vallavalitsus hoopis raha kokku.
Porkunist pärit ja sinna kodu rajav Eigo Laur kiitis Uudebergi tegevust. “Et tegu on paisjärvega, siis kipub see pahatihti täis kasvama ning mudakiht aina kerkib. Praegu sai kaldad korda, põhi korralikult puhastatud. Ega see ole mingi ürgjärv, vaid suveelu keskus,” rääkis Laur.
Ka mõne aasta eest suure järve kõrval asuva Karujärve ehk alumise järve aluse maa erastanud ettevõtja Toivo Hallik ei heitnud Uudebergile midagi ette. “Mõtlen, et õige aeg selliste tööde tegemiseks, aga luba peab muidugi küsima,” ütles Hallik, kes peab plaani, et ka ise alumise järve põhi korda teha.
Toomas Uudeberg tunnistas, et ta eksis, kuid töid ette võttes peeti silmas järve tulevast tervist. Veekogudel on omadus toitainetega liialt rikastuda, protsess omakorda kiirendab järve kinnikasvamist ja muudab lõpuks nii vee kvaliteeti kui ka kalade ja veelindude elutingimusi. Porkuni Suurjärve kõrval olevaid väiksemaid järvi on puhastatud ennegi.
Porkuni järve ujuvate saartega, millest üks tuulega alumise järve tammini tüüris ja seal saarel kasvavate puudega elektriliini takerdus, maadeldi juba üle-eelmisel suvel.
Vallavanem Toomas Uudeberg selgitas, et ettevõtmiste ja arengu kohta Porkunis on peetud vähemalt paar rahvakoosolekut, kus on puudutatud ka järvega seonduvaid töid. Ettevõtmistega on kursis vallavolikogu. Ometi tekkis järve tühjaks jäädes inimesi, kes tõttasid kohe vallavanemat süüdistama.
“Järv jäi tühjaks ja me ei teadnud, kui kiiresti olukord taastub, kas kuudega või mõne nädalaga,” rääkis vallavanem, “seepärast kiirustasime ning polnud küllalt aega ametnikega asju ajada, et kõiki vajalikke lubasid hankida.”
Praegu hakkab Porkuni järvel sademete mõjul veetase tasapisi tõusma. Nii Toivo Hallik kui ka Eigo Laur leiavad, et paanikaks pole põhjust ning loodavad, et ega vesi tulemata jää.
Valdo Einmann, Aarne Mäe
xxx
Porkuni järve paene põhi oli maikuu algul puhtam, kuivem ja tasasem kui mõne Virumaa linna peatänav… ABfoto
xxx
Kõrbe meenutanud Porkuni järv täitub
Suure tähelepanu all tilgatumaks jooksnud Porkuni järve imbub vesi tasapisi tagasi ning soojemad kevadilmad meelitavad selle äärde juba looduse nautlejaid.
Eile korjas kohalik elanik Ante Kullamaa Külmaallika lõkkeplatsilt kokku puhkajate poolt maha jäetud prahti ja vaatas künka otsast, kuidas põhjaallikad kenasti mulisevad. Veel kuu aja eest tühjana nukrutsenud järvepõhi on peaaegu kogu ulatuses kaetud umbes poolemeetrise veekihiga.
Kaldaäärsed on ilusad
Keset vett riivavad veidi silma põhjasüvendamisest tekitatud tehissaared, kuid need plaanitakse madalamaks lihvida. Kadunud on ka kuivale jäänud kalaraipeid otsinud kajakaparved ning madalas vees on end sisse seadnud kohalike meeste poolt vette lastud maimud.
Alles tänavu ehitatud kena trepp viib Külmaallikale, mis on praegu veel täiesti kuiv, kuid Porkunis loodetakse, et suvel saab järvedel juba paati tõugata.
“Saab ilus, ikka õigesti tehtud,” kiidab Ante Kullamaa Tamsalu vallavanemat, kes kuiva perioodi ära kasutades lasi trahvi trotsides järvepõhja ja kaldaid korrastada ning hulkuvaid saari ohjeldada.
Porkunlane Mati Ooskam leiab, et ega need rändavad saared kõlvanud ju kuhugi. Ta meenutas mullust seika, kui Porkuni Pillarile tulnud Rootsi tüdrukud läksid vesirattaga järve tagasoppidesse ning vett mööda tagasi ei saanudki, sest kaks saart olid nende selja taga põkkunud ja tee sulgenud.
Tavataset annab oodata
Kuigi vesi hakkas tagasi tulema juba siis, kui ümberringi käis suur kõmu, ei usu Porkunis suvitav Eigo Laur, et tänavu suvel veetase endise tasapinnani välja veab. “Kevadel suurvett ei olnud, praegu on keskmiselt pool meetrit, võib-olla vihmase suvega kaks meetrit pigistab välja,” rehkendas Laur, kes on järve ääres mitut selle kuivamist pealt näinud.
Keskmiselt olevat karstialal asuva Porkuni järve sügavus kaks ja pool meetrit.
Mati Ooskam meenutab, et 1976. aastal tuli tollane koolijuht Pilt 15. aprillil jalgsi piki järvepõhja, kuid 1. maiks oli juba vesi sees.
Tänavu kindlasti nii kiirelt ei lähe. Porkuni järves tõuseb veetase tavaliselt kuni jaanipäevani ning seejärel hakkab alanema.
Mis saab valla vapiüritusest – Porkuni tünnisõidust -, pole veel teada.
Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee
xxx
Porkuni kuivab jälle…
Uudised
VE: Porkuni järv
Aasta eest tühjaks kuivanud Porkuni järv ajab nüüd üle 11.05.2004 00:01Aarne Mäe, toimetaja
Porkunis elav Kaljo Pilt ütles, et suurvesi on kevaditi tavaline nähtus, kuid sel aastal on veetase järves erakordselt kõrge. “Harilikult hakkavad allikad tööle detsembris-jaanuaris, siis seekord hakkasid allikad tööle juba sügisel ja uhavad siiamaani,” rääkis Pilt.
Maksimaalsel piiril
Nii Kaieallikal kui ka Suurallikal on vesi treppideni tõusnud, tungib siin-seal lausa läbi kivi ja on uhtunud ära ka osa pinnasest, mis viib mullu rajatud hüppetorni juurde.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg tähendas, et muidu keskmiselt paari-kolme meetri sügavuse Porkuni järve veetase on praegu maksimaalse piiri peal. “Talupoja loogika ütleb, et ju see seis sellest sõltub, milline on põhjavee tase,” arutles vallavanem.
Tairo Lutteri foto
Sellest, et põhjavee tase tänavu kõrge on, annavad tunnistust ka ümbruskonna kaevud.
Vastupidiselt mõnele keskkonnametnikule ei läinud kohalikud inimesed Uudebergi sõnul järve tühjakskuivamisest sugugi paanikasse, sest seda on varemgi juhtunud, küll aga võttis järve veega täitumine seekord rohkem aega.
Porkuni järv sai kurikuulsaks 2003. aasta alguses, kui see ühtäkki kuivenema hakkas. Kevadeks oli ilusast järvest järel vaid kuiv põhi. Ehkki möödunud suvel hakkas sinna taas vett imbuma, ei osanud keegi arvata, et tänavu see lausa üle ujutama kipub.
Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhi Aivar Lainjärve sõnul on praeguseks järve veetase normaliseerumas. Samas pole veel taastunud mullu hävinud veekogu taimestik ja kalastik.
Aasta eest sai Toomas Uudeberg keskkonnakaitsjatelt 5000 krooni trahvi vee erikasutusloata tööde eest järvepõhjas. Nimelt kasutas Toomas Uudeberg juhust ja lasi järvepõhja puhastada, enne kui vesi tagasi tuleb. Kohalik rahvas pani tollal raha kokku ja maksis trahvi ise ära, sest pidas vallavanema tegevust õigeks.
Praegu arutavad Porkuni inimesed ilusast järvest rõõmu tundes, et ei tea, kas peaks trahvi tagasi küsima.
Moskva raha aitas
Kaljo Pilt rääkis kohalike inimeste juttudele toetudes, et 1940. aastal oli järv nii tühi, et sai kuiva jalaga läbi suve mööda järvepõhja poodi käia. Ise ta aga mäletab 1976. aastat, mil ta tuli aprillis järve tagaotsast kingadega mööda järvepõhja lossi poole. “Seejärel lõi aga kahe nädalaga järve pilgeni täis,” mäletab Pilt.
Suhteliselt kuiv on järv olnud kevaditi ka 1990.-ndate alguses. “Umbes 15-aastase intervalliga jookseb tühjaks, sinna midagi teha ei saa,” lisas Pilt.
Kaljo Pilt rääkis ka loo sellest, kuidas 1964. aastal kinnikasvanud alumine järv Moskvast saadud rahaga süvendati. Keegi omaaegsetest tipp-parteilastest käis Porkunis suviti puhkamas, tal oli aga Moskvas rahandusministeeriumis sõjasõber, kes samuti Porkunisse puhkama sattus.
Tänutäheks võõrustamise eest sõlmiti leping, mille järgi sai soostunud järveosa süvendamine tervenisti 640 000 rubla. Töödega hakatigi kohe pihta ja midagi hullu pole juhtunud.
Porkuni järv saab vett sealsetest allikatest, kust algab Valgejõgi. Sissevoolu järve ei ole. Tegemist on paisjärvega – mõisaajal paisutati jõeläte tammidega üles. Porkuni järvel on tuntust kogunud ka liikuvad saared.
10. juulil peetakse Porkuni järvel tünnisõitu, kus sedapuhku saab sõita ka paaristünnis.
xxx
Porkuni järvest jäi tühi kauss
Üks Lääne-Virumaa looduse pärle, allikarohke Porkuni järv jäi mulluse põua, karmi talve ja põhjaveevarude nappuse tõttu täiesti kuivaks.
Tamsalu valda Porkuni järve juurde sattunud inimest ootab ees trööstitu pilt: järv on kuiv ja järvepõhjas toimetavad kajakad kalaraipeid otsides.
Kauaaegne Porkuni elanik Rein Põldmaa rääkis, et olukord paistab katastroofiline. Ta oli koos naabrimehega toonud aastate eest Kaiverest kaluritelt järve linaskit, 6000 peledi ja 12 000 haugi, millest jääb nüüd vaid mälestus.
Kuiva jalaga läbi järve
“Räägivad siin, et 1940. aastal olnud järv augustikuus nii kuiv, et sõidetud mööda järve põhja hobuse ja vankriga ühelt kaldalt teisele,” rääkis Rein Põldmaa, kes elab järve Tamsalu poolsel kaldal. Kuiva jalaga saab järve põhjas käia nüüdki.
Järveäärne elanik otse kedagi järve kuivamises ei süüdista, kuid annab mõista, et Tamsalu valla mõne aasta tagune tegevus järve puhastamisel talle ei meeldinud. “Vald lasi ilusa veesilma sisse tõsta süvendi, et ujuvad saared ei hakkaks siia allapoole liikuma. Eks elu näita, kui tark tegu see oli,” tähendas Põldmaa.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg, kes juba talvel kalade hukkumise pärast mures oli, ütles, et praegu on Porkuni järve asemel paljas kauss ja see ei paku just meeltülendavat pilti.
Veel pole märgata, et allikad järve taas täidaksid. Kajakaparved on hukkunud kaladele järve põhjas lõpu teinud ja loodus läheb loodetavasti uuele ringile: kalavarud on Porkuni järves ikka ja jälle taastunud.
“Allikaid vaadates on seis hetkel üpris murelik,” ütles Uudeberg. Enamik neist jäi kuivaks juba mullu suvel.
Karstinähtustega seotud Porkuni järv on tühjaks jäänud ennegi. Järve veetase kahanes märgatavalt 1996. aastal, kuid mitte nii palju kui seekord. Vanemate inimeste juttude järgi olnud järv viimati veest täiesti tühi 1976. aastal.
“Rahvasuus liigub legend, et kui järv kuivaks jääb, ennustavat see suurt sõda,” rääkis Uudeberg, “kui lõppevat Iraagi sõda arvestada, läks ennustus seekord täiesti täppi.”
Vallavanem lükkab ümber väited, nagu oleks Tamsalu vald tammide või lüüside remondiga järve tühjakslaskmisele kaasa aidanud. Tõsi, kaldaveerest on turvast välja tõstetud ja kaldatsooni puhastatud, kuid see ei tohiks Uudebergi sõnul järve veevarudele kuidagi mõjuda.
Porkuni ja Tamsalu ümbruses on karstinähtused levinud. Assamalla luht on tänavu kevadel veest praktiliselt kuiv. Võhmuta, Uudeküla ja Naistevälja külasse tuleb siiani joogivett vedada, sest salvkaevud jäid kuivaks.
Kuid joogiveevedu ja tühjad kaevud pole ainult Tamsalu valla probleem. Toomas Uudeberg arvas, et järve veevarud varem või hiljem taastuvad. “Me pole vanajumalaga pahuksis,” tähendas ta.
Veenappuse tingis kuiv suvi
Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi vanemteadur Hella Kink, kes on põhjalikult uurinud Pandivere kõrgustiku veeprobleeme, ütles, et veenappuse peapõhjus on mullune äärmiselt kuiv suvi ja sügis ning kiirelt saabunud talv. Põhjaveetase on langenud vähemalt neli meetrit.
“Kas olete tähele pannud, et suurvett polnud tänavu kevadel peaaegu mitte kusagil, kõik läks maa sisse,“ rääkis Hella Kink ja soovitas seda võtta kui paratamatust.
Teadur ütles, et on ajakirjandusest lugenud, kuidas Porkuni järvel mässatakse ujuvate saartega ja tehakse muidki töid. Ta soovitas rohkete allikate ja karstilõhedega veekogul igasuguste töödega äärmiselt ettevaatlik olla ja pidada nõu asjatundjatega.
Kink siiski arvas, et kui karstinähtustega seotud Einjärv, Assamalla luht ja muudki veekogud kuivad on, pole Porkuni järve täiesti kuivaks jäämine siiski seotud inimtegevusega.
PORKUNI JÄRV:
Enam kui neljakümne hektari suurune Porkuni järv koosneb neljast osast. Kõige veemahukam on Suurjärv (36 ha, 107 meetrit üle merepinna). Järveosasid eraldavad üksteisest paisud, veetase on erinev. Porkuni on ka tähtis veelinnujärv. Vesi tuleb peamiselt allikatest. Väljavool alumisest järvest Valgejõkke.
Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee
xxx
Tamsalu vallavanem sai Porkuni järve pärast trahvi kaela
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg sai keskkonnakaitsjatelt trahvi, sest olukorda ära kasutades lasi ta veetuks kuivanud Porkuni järve põhja puhastada.
Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna Lääne-Virumaa büroo juhataja Uno Luht ütles, et Toomas Uudebergi trahviti 5000 krooniga väärteo eest.
Uno Luht selgitas, et vallavanemale tõi karistuse kaevetööd Porkuni järve põhjas, milleks oleks tarvis olnud keskkonnamõjude hinnangut ja sellele järgnevat vee erikasutusluba, mis puudusid. Taunitav oli ka järve tehissaarte loomine, mis väldiks suurte ujuvate saarte inimeste puhke-ujumiskohta sattumise.
“Kaevetöödel veekogudel on oma kindel kord,” selgitas Luht. Väärteomenetlus vallavanema vastu algatati kodanike kaebuste põhjal. Mitu külaelanikku kinnitavad samas, et järve tühjenemist ära kasutades selle põhja puhastama hakates hoidis vallavalitsus hoopis raha kokku.
Porkunist pärit ja sinna kodu rajav Eigo Laur kiitis Uudebergi tegevust. “Et tegu on paisjärvega, siis kipub see pahatihti täis kasvama ning mudakiht aina kerkib. Praegu sai kaldad korda, põhi korralikult puhastatud. Ega see ole mingi ürgjärv, vaid suveelu keskus,” rääkis Laur.
Ka mõne aasta eest suure järve kõrval asuva Karujärve ehk alumise järve aluse maa erastanud ettevõtja Toivo Hallik ei heitnud Uudebergile midagi ette. “Mõtlen, et õige aeg selliste tööde tegemiseks, aga luba peab muidugi küsima,” ütles Hallik, kes peab plaani, et ka ise alumise järve põhi korda teha.
Toomas Uudeberg tunnistas, et ta eksis, kuid töid ette võttes peeti silmas järve tulevast tervist. Veekogudel on omadus toitainetega liialt rikastuda, protsess omakorda kiirendab järve kinnikasvamist ja muudab lõpuks nii vee kvaliteeti kui ka kalade ja veelindude elutingimusi. Porkuni Suurjärve kõrval olevaid väiksemaid järvi on puhastatud ennegi.
Porkuni järve ujuvate saartega, millest üks tuulega alumise järve tammini tüüris ja seal saarel kasvavate puudega elektriliini takerdus, maadeldi juba üle-eelmisel suvel.
Vallavanem Toomas Uudeberg selgitas, et ettevõtmiste ja arengu kohta Porkunis on peetud vähemalt paar rahvakoosolekut, kus on puudutatud ka järvega seonduvaid töid. Ettevõtmistega on kursis vallavolikogu. Ometi tekkis järve tühjaks jäädes inimesi, kes tõttasid kohe vallavanemat süüdistama.
“Järv jäi tühjaks ja me ei teadnud, kui kiiresti olukord taastub, kas kuudega või mõne nädalaga,” rääkis vallavanem, “seepärast kiirustasime ning polnud küllalt aega ametnikega asju ajada, et kõiki vajalikke lubasid hankida.”
Praegu hakkab Porkuni järvel sademete mõjul veetase tasapisi tõusma. Nii Toivo Hallik kui ka Eigo Laur leiavad, et paanikaks pole põhjust ning loodavad, et ega vesi tulemata jää.
Valdo Einmann, Aarne Mäe
xxx
Porkuni järve paene põhi oli maikuu algul puhtam, kuivem ja tasasem kui mõne Virumaa linna peatänav… ABfoto
xxx
Kõrbe meenutanud Porkuni järv täitub
Suure tähelepanu all tilgatumaks jooksnud Porkuni järve imbub vesi tasapisi tagasi ning soojemad kevadilmad meelitavad selle äärde juba looduse nautlejaid.
Eile korjas kohalik elanik Ante Kullamaa Külmaallika lõkkeplatsilt kokku puhkajate poolt maha jäetud prahti ja vaatas künka otsast, kuidas põhjaallikad kenasti mulisevad. Veel kuu aja eest tühjana nukrutsenud järvepõhi on peaaegu kogu ulatuses kaetud umbes poolemeetrise veekihiga.
Kaldaäärsed on ilusad
Keset vett riivavad veidi silma põhjasüvendamisest tekitatud tehissaared, kuid need plaanitakse madalamaks lihvida. Kadunud on ka kuivale jäänud kalaraipeid otsinud kajakaparved ning madalas vees on end sisse seadnud kohalike meeste poolt vette lastud maimud.
Alles tänavu ehitatud kena trepp viib Külmaallikale, mis on praegu veel täiesti kuiv, kuid Porkunis loodetakse, et suvel saab järvedel juba paati tõugata.
“Saab ilus, ikka õigesti tehtud,” kiidab Ante Kullamaa Tamsalu vallavanemat, kes kuiva perioodi ära kasutades lasi trahvi trotsides järvepõhja ja kaldaid korrastada ning hulkuvaid saari ohjeldada.
Porkunlane Mati Ooskam leiab, et ega need rändavad saared kõlvanud ju kuhugi. Ta meenutas mullust seika, kui Porkuni Pillarile tulnud Rootsi tüdrukud läksid vesirattaga järve tagasoppidesse ning vett mööda tagasi ei saanudki, sest kaks saart olid nende selja taga põkkunud ja tee sulgenud.
Tavataset annab oodata
Kuigi vesi hakkas tagasi tulema juba siis, kui ümberringi käis suur kõmu, ei usu Porkunis suvitav Eigo Laur, et tänavu suvel veetase endise tasapinnani välja veab. “Kevadel suurvett ei olnud, praegu on keskmiselt pool meetrit, võib-olla vihmase suvega kaks meetrit pigistab välja,” rehkendas Laur, kes on järve ääres mitut selle kuivamist pealt näinud.
Keskmiselt olevat karstialal asuva Porkuni järve sügavus kaks ja pool meetrit.
Mati Ooskam meenutab, et 1976. aastal tuli tollane koolijuht Pilt 15. aprillil jalgsi piki järvepõhja, kuid 1. maiks oli juba vesi sees.
Tänavu kindlasti nii kiirelt ei lähe. Porkuni järves tõuseb veetase tavaliselt kuni jaanipäevani ning seejärel hakkab alanema.
Mis saab valla vapiüritusest – Porkuni tünnisõidust -, pole veel teada.
Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee
xxx
Porkuni kuivab jälle…