(10:37 22.04.2003)
|
Kohus mõistis Aleksander Einselni võimu kuritarvitamises õigeks
TALLINN, 22. aprill (EPLO) – Tallinna linnakohus mõistis erukindral Aleksander Einselni võimu kuritarvitamises õigeks, sest ei tuvastanud kuriteo koosseisu.
Kaitsepolitsei süüdistas Einselni selles, et ta andis kaitseväe juhatajana 1994. aasta kevadel selleks õigust omamata nõusoleku tellida Soome firmast Ultramatic OY pärit tulirelvi, et varustada nendega kaitsejõudude peastaabi ohvitsere.
Teise kohtualuse, Lauri Väino Juhani Ravanti (72) suhtes tegi kohus määruse, eraldada kriminaalasjast materjalid ja saata täiendavale eeluurimisele, sest Ravanti suhtes rikuti jämedalt menetluse õigusnorme – talle ei kindlustatud kvaliteetset tõlget. Uurimistoimingutesse oli kaasatud tõlk, kes ei vallanud piisavalt soome keelt.
Kohus avaldas samuti kaitsepolitseile tehtud erimääruse, sest uurija rikkus menetlusnorme
Ravantit süüdistati selles, et ta Soome relvafirma Ultramatic OY Eesti esindajana organiseeris tulirelvade ja laskemoona sissetoomist Eestisse, kuigi Eesti-poolne luba selleks puudus.
|
 |
Kommentaariks esitan artiklile lisatud esimesed 30 arvamust. Seejärel kindrali arvamuse enne kohtuotsuse väljakuulutamist.
Oletan, et need avavad sündmuse tagamaid enam, kui lakooniline(?) kohtuotsus.
Kuid ka mulle jäi arusaamatuks – kas kindral siis kuritarvitas võimu või mitte…AB
|
 |
Meelis, 10:58 22.04.2003 |
|
|
Relvad kadusid ära aga kõik süütud…
|
|
Molok, 11:03 22.04.2003 |
|
|
Soovin jõudu Aleksander Einselnile.
Inimene, kes on võidelnud kommunismi vastu mitmes riigis. Aga eestlastele meeldivad vaid surnud suurmehed, teada asi… Koduses parditiigis loobitakse mudaga. Häbi…
|
|
kodanik, 11:07 22.04.2003 |
|
|
Tore,et nii läks,kuid selleks seitse aastat kulutada on vist liig. Hr.Einselil oli õigus,et selle riigi tegelastega on asi paha. Piinlik on inimese ees kes tuli heade kavatsustega eestisse ja sai susserdajatelt ja vanadelt komudelt vastu näppe.
|
|
Ahti Mand, 11:09 22.04.2003 |
|
|
Teatrietendus loppes. Soovin onne.
|
|
Muna, 11:13 22.04.2003 |
|
|
Kui Einseln oleks lasknud ennast kohalt vallandada, siis saanuks küsida kompi töölt puudutud aja eest ja lisaks ennistamist. muie.
Aga vana oli liiga sirge seljaga.
Paindumatus ja kohanematus talle saatuslikuks said.
|
|
pets, 11:14 22.04.2003 |
|
|
mida siin ENSV-s muud hr. Einseln oodata võiski – vaevalt, et keegi taipaks isegi vaid vabandada kogu selle haugutamise pärast, eesotsas teda siia kutsunud Meriga – albi ja edeva vanaätiga!
|
|
Hitler, 11:14 22.04.2003 |
|
|
Mul on selle kindrali ees häbi selle jampsi pärast mis meil siin ONIAS toimub.Loomulikult ei kujutanud Einseln ette et nende lipitsevate ja silmeees naeratavate ametnike näol on tegemist endistest komparteilastest varaste,petiste ja valetajatega.Seal ameerikas ju staapides musta äri ei aeta.WELCOME TO ONIA lambot.
|
|
P.Mann, 11:15 22.04.2003 |
|
|
Üle hulga aja ka üks meeldiv uudis. Vaevalt küll, et üksik pääsuke veel kevadet toob. Eesti riigi väärastunud kohtusüsteem vajab tõsist reformi. Tuletan meelde, et Euroopa kohus mõistis T.Veeberi õigeks, kuna Eesti riigikohus oli oma süüdimõistva otsuse tegemisel kasutanud teo tegemise ajal mitte kehtivaid õigusakte. Kommendaarid on liiast. Muidugi on võimalus, et kohus kasutas teadlikult mittekehtivaid seadusesätteid, aga mõte jääb samaks – kohtud pole usaldusväärsed.
EDU SULLE, hr. EINSELN!
|
|
Siil, 11:30 22.04.2003 |
|
|
Öeldakse, et mis ei tapa, teeb tugevamaks. Mul on piinlik, et sirgeseljaline aus eesti mees pidi läbima sellise kadalipu. Õnnitlen teda võidu puhul ja soovin, et see kahekeelsus ja Pearulik mõtteviis Eestist rutem kaoks ja saaksime tsiviliseeritud riigiks!
|
|
Vana, 11:32 22.04.2003 |
|
|
Kas kaob 10 milli (USD), müüakse relvi või narkootikume-Eesti riigis ei vastuta ükski tippjuht kunagi korra eest oma töös.
|
|
Ref., 11:33 22.04.2003 |
|
|
P.Mann, 11:15 22.04.2003
Miks sa kohtuid kirud, kohus tegi ju õigeksmõistva otsuse.
To:pets, 11:14 22.04.2003
Einselni kutsus kaitseväe juhatajaks Arnold Rüütel oma ameerikavisiidi käigus kuna Arnold lootis kindlalt presidendiks saada. Meril ei jäänud muud üle kui asi ära vormistada. Einseln oli aus mees ja andis kohe ametisse nimetamisel Merile üle lahkumisavalduse ilma kuupäevata. Meri lasi selle hiljem käiku ja tõi asemele Kerdi.
|
|
mõtleja, 11:34 22.04.2003 |
|
|
üldse suur häbi,et eesti kohtud niisugusi fabritseeritud süüdistusi arutada võtavad.Niisugune mees nagu hr.Einseln ei tule siia mingite vanade vene püstolitega äri ajama.
50 aastat vedas vene riik Eestisse sisse kõiki relvi kaasaarvatud tuumarelvad.Seni ei ole veel ühtegi kohtuprotsessi olnud Eesti riigile tekitatud kahju ja keskonnasaastamise pärast.
|
|
jah, 11:35 22.04.2003 |
|
|
Õnnitlen sirgeseljalist Jüri Otti võidu puhul.
|
|
lingvist, 11:36 22.04.2003 |
|
|
Uudis on sümpaatne, aga midagi on selles pealkirjas ikka väga mäda: “mõisteti võimu kuritarvitamises õigeks”?! Mõisteti õigeks ikka selles, et pole võimu kuritarvitanud või et võimu kuritarvitamise kahtlus osutus ebaõigeks. USA-kas Einseln teeb arusaadavaid keelevigu, aga ajakirjanik, kes uudise kokku pani, on küll eesti keelest kaugelt ringiga mööda käinud.
|
|
õige, 11:54 22.04.2003 |
|
|
uudis on vägagi sümpaatne. see on ehe näide meie õigusorganite e. prokuratuur 0 lähedasest tööst. lihtsalt kellegi plondi eneseväärikuse tõstmiseks käis sihuke jama aastaid. õudne kuhu me jõudnud oleme. Au Tallinna Linnakohtu kohtunikule, kes säärase otsuse tegi.
|
|
Mati, 12:08 22.04.2003 |
|
|
Kindral A.Einseln on aus ja eeskujulik inimene.Kaitseväe juhatjana alustas ta järjekindlat puhastustööd joodikutest ja korrupeerunud nõukogude mentaliteediga ohvitseridest.Kõige harituma ohvitserina vabariigi, tuleb ta määrata uuesti Kaitseväe juhatajaks.Praegune näitemäng Kaitsejõududes võib meile kalliks maksma minna.
|
|
Matile, 12:25 22.04.2003 |
|
|
Puhastajaks oli ikka Kitty, kes jättis ametisse või vallandas vastavalt ohvitseri isikulisele meeldivusele või mitte-meeldivusele.
Einseln pasandas ennast täis just sellega, et lasi Kittyl endale pähe istuda. See, kui kaitseväe asju otsustatakse kodus voodis olles, näitab Einselni kui juhi nõrkust ning süüdistus võimu kuritarvitamises on täiesti asjakohane.
Iseasi on muidugi see relvaafäär, milles ma usun ka, et vana ise ei saanud toimunud intriigidest mõhkugi aru ning oli inimeste suhtes liig usaldav.
|
|
Parandaja, 12:37 22.04.2003 |
|
|
See ongi siis Kapo tase. Hurraga peale ja siis susisinal laseme õhu välja. Uurija rikub menetlusnorme, kohale kutsutud tõlk ei oska keelt. Loodan, et mõni ülemus teab, mmis ta oma alluvatega nüüd ette võtab. Häbilugu.
|
|
LOL, 12:42 22.04.2003 |
|
|
Nojah, Vietnamis oleks kommude pihta saanud kohe paar valangut anda, aga siin, Eestimaal pead aastaid nendega kohtus jagelema.
|
|
abimees, 12:44 22.04.2003 |
|
|
Kahju, et Einseln nii suur idealist ja naiiv oli, et ta loobus USA pensionist ja rahulikust elust selleks, et siia Eesti elu edendama tulla. Ta vaeseke ei kujutanud lihtsalt ette, kui palju vene aeg meile õpetas ja mis on eestlase tegelikud eesmärgid. Meiesugustele polegi mingeid kogenud abimehi vaja, kavaldame nad üle ja anname nad pärast kohtusse.
|
|
toetaja, 12:47 22.04.2003 |
|
|
Õnnitlused tublile vanahärrale!
|
|
vill, 12:47 22.04.2003 |
|
|
Parandage see lollakas pealkiri ometi ära!
|
|
ein, 12:48 22.04.2003 |
|
|
prokurör võiks kandideerida nüüd Iraagi infoministri kohale – Einselnilt saab ta kindlasti soovituskirja
|
|
vähe haridust ilmselt, 13:03 22.04.2003 |
|
|
Meie uurijad ja prokurörid kuritarvitavad pidevalt võimu. Nad ei pea kinni menetlusnormidest ja nende silmis on kõik kahtlusalused juba ette süüdi. Uurimine viiaksegi läbi eesmärgiga iga hinna eest süüdistus, ükskõik millise seaduse rikkumise hinnaga, kokku saada.
|
|
Arvate?, 13:27 22.04.2003 |
|
|
et vaesele vanahärrale tehti liiga? Kuidas huvitav. Kas päälik ei pea teadma mida tehakse temapoolt juhitavas asutuses. Kas tõeti tuhandete relvade “ärakadumine” pole piisav põhjus, et asja uurida? Ja see lõputu leierdamine a`la “ui kõva mees ma koreas ja vietnamis olin…”sorry, ei ole veenev.
|
|
Bam Me Thout, 13:31 22.04.2003 |
|
|
Otsus ilmselt õige. Küsimus üks. Mis oli Eesti valitsuse, militaareelarve ja asjade korraldusega tollal valesti, et eesti ohvitseridel-sõdureil oli üldse tarvis relvi erateel soetada? Missugune riik see on, mis ei soeta oma kaitseväele relvi? Miks ei ole keegi seda siiani küsinud? Küsimus kaks. Kas millalgi viiakse Eestis läbi kohtureform? Selline aastaid veninud saba raiumine jupphaaval on ju traumeeriv süüdistatule. Küsimus kolm. Kes kompenseerib Einselnile ja tollele soomlasele nende sõidud siia Soomest ja üle Atlandi kõikidel nendel puhkudel, kus tunnistajad jätsid nohu pärast kohtusse tulemata, Eesti politsei ei osanud neid leida ja kohtunik lasi kohtu autoriteedile järejkordselt pähe teha, sundtoomist mitte rakendades? Küsimus neli – kas härra Pihl vabandab nüüd Eiselni ees selle eest, et rakendati sundtoomist olukorras, kus selleks polnud vajadust?
|
|
Õigus!, 13:51 22.04.2003 |
|
|
Mis te tuututate! Sellel ajal oli Einselni sidemeid kasutades relvade saamine ainuvõimalik variant! Tuletage meelde – keegi ei julenud meiega relvaostust rääkida.Einseln tegi asja lihtsalt ära. Muidugi on taunitav see,et arvestust peeti lohalkalt ja täpselt ei ole teada kes,kuipalju relvi sai – seegi on aga algaja riigi kasvuraskuste süüks aetav!
|
|
maali, 14:08 22.04.2003 |
|
|
Kas Lennart ei peaks nüüd pärast kohtuootsust kindrali ees vabandama???????????????????????
|
|
Nikolajev, 14:32 22.04.2003 |
|
|
Mingit vabandust ei tule!
|
|
no mis sõnastus, 15:05 22.04.2003 |
|
|
selline on “Mõistis .. kuritarvitamises õigeks”. Peaks ikka olema “Mõistis õigeks, sest võimu kuritarvitamist ei olnud.”. Praegu ei saa pealkirjadest enam absoluutselt aru, millest jutt käib. |
| Einseln neab riigivõimu ja ajakirjandust |
BNS
22. aprill 2003 5:45
|
|
 |
| ETA FOTO |
Kaitsejõudude peastaabi aastatetaguse ebaseadusliku relvaäri tõttu teenistuskuriteos süüdistatav kaitseväe endine juhataja erukindral Aleksander Einseln süüdistas esmaspäeval Tallinna linnakohtus oma viimases sõnas riigi jõustruktuure ning ajakirjandust erapoolikuses.
Einselni (71) hinnangul on riigiprokuratuur ja kaitsepolitsei näidanud üles tema süüdistamisega võimu kuritarvitamises oma äärmist ebapädevust ning rikkunud ka tema inimõigusi.
Einselni sõnul on tema süüasja menetlemisel seitsme aasta jooksul ilmnenud küsitavaid seiku, millele prokurör ei ole piisavalt tähelepanu osutanud või mida on pidanud ebaoluliseks.
“Kui aastaid on kulutatud maksumaksja raha selleks, et pidada nõiaprotsessi, siis on lausa lugupidamatus eirata kõiki asjasse puutuvaid nüansse. Kuid ilmselt ei ole tõde prokuröri prioriteet,” märkis Einseln.
Einseln süüdistab ka mitut tunnistajat tema peale valetamises ning ajakirjandust tellimustööde täitmises ja temavastases propagandas.
Einselni hinnangul võib seda kohtuprotsessi käsitleda kui paranähtust ja justiitskuritegu ning Eesti Vabariigi õigussüsteemis on selle põhjuseks riigiametnike argus.
Einselni sõnul loob ükskõiksus, rumalus ja argus kõik tingimused selleks, et Eesti Vabariigi kodanikku kaitsev süsteem muutub repressiivseks ja võõrandub muust ühiskonnast. “Olen jälginud Eesti Vabariigi kohtuprotsesse ja minu vastu tõstatatud süüdistust hämmastuse ja teatud kliinilise huviga, nagu mingit kummalist Kafka sürrealistlikku lavastust, kus reaalsusel ja faktidel tihtipeale mingit osatähtsust ei ole, rääkimata riigi ja rahva üldhuvidest,” rääkis Einseln.
“Mingisugused udused hämavad riigiametnikud sagivad ringi; prokurörid koos oma kaitsepolitsei või kriminaalpolitsei suunajatega, kaitseadvokaadid, kohtualused, tellimistöödega ajakirjanikud ja palju muud, mis toimub telgitagustes ja päevavalgust ei näe enne, kui kellelegi tahetakse kätte maksta või vastasele poliitilist kahju tekitada,” arvas Einseln.
Tallinna linnakohus langetab Einselni ja tema kaaskohtualuse, Soome relvafirma Ultramatic OY esindaja Lauri Väino Juhani Ravanti (72) süüasjas otsuse teisipäeva hommikul kell 10. 10. aprillil nõudis prokurör Kristel Siitam Einselnile kaitseteenistusalase kuriteo ehk võimu kuritarvitamise eest üheaastast tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.
Prokurör nõudis Ravantile relvade ja laskemoona salakaubaveo eest kolmeaastast tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.
Einselni kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland palus kohtul oma kaitsealuse mõista teenistusalases kuriteos õigeks kuriteo koosseisu puudumise ja tema süü tõendamatuse tõttu.
Ravanti kaitsja vandeadvokaat Margus Heek taotles kohtult oma kaitsealuse süüasja täiendavale eeluurimisele saatmist, sest kriminaalasja uurimisel ei tagatud Ravantile tõlget soome keelde.
Kaitsepolitsei süüdistuse järgi toodi Einselni kaitseväe juhatajaks olemise ajal ning tema teadmisel 1994. aasta sügisest kuni 1995. aasta suveni Eestisse illegaalselt ligi 2,5 miljoni krooni eest relvi ja laskemoona. Einselnile alluvate kaitseväelaste juhtimisel toimetati Eestisse ebaseaduslikult püstoleid Smith & Wesson, FM ja pumppüsse ning laskemoona.
Kaitsejõudude peastaabi nimel Soome firmalt Ultramatic OY ja Hantaurus tellitud ligi 1500 relvast müüdi alla saja peastaabi töötajatele, üle tuhande relva asukoht on senini teadmata. Kindlaks on tehtud 109 relva asukoht, samuti on 20 relvaga pandud toime kuritegusid Venemaal, Eestis, Lätis ja Leedus. Algul oli Einseln kohtu all koos ebaseaduslikus relvaäris süüdistatud kaitseväelastega, kuid mullu jaanuari lõpus eraldas kohus Einselni ja Ravanti süüasja eraldi arutamiseks.
Ravanti ei osale kohtuprotsessil oma halva tervise tõttu, kuid kohtuistungitel on kohal tema kaitsja vandeadvokaat Margus Heek.
|
 |
Vabariigi President andis kindral Einselnile kätte ordeni
22.06.2002
President Arnold Rüütel andis täna kindral Aleksander Einselnile võidupäeva puhul kätte Kotkaristi I klassi ordeni, mille Eesti Vabariik annetas talle 16. veebruaril 1996. aastal teenete eest Eesti riigikaitse ülesehitamisel.
Austamistseremoonial meenutas president kuidas ta 90-ndate aastate algul palus Aleksander Einselni appi Eesti riigi kaitsejõudusid üles ehitama. President tänas kindralit, et ta tema kutse toona vastu võttis ja Eesti riigikaitse loomisel appi tuli. Selle kinnituseks on presidendi sõnul ka äsja üle antud orden.
Kindral Einseln kinnitas oma tänukõnes, et tal on suur au ja heameel president Rüütlilt vahetult enne võidupäeva seda ordenit vastu võtta.
Presidendi kantselei pressiteenistus
Kadriorus 22. juunil 2002
xxx
Erukindral Aleksander Einselni raskeim sõda
08.10.2003 00:01Peeter Ernits, erikorrespondent
Võimu kuritarvitamise ja riigile olulise kahju põhjustamise süüdistusega enam kui seitse aastat kohtuteele sunnitud erukindral Aleksander Einseln ei ole tegelikult süüdi, leidsid nii Tallinna linna- kui ka ringkonnakohus.
Keskkond, kuhu USA eliitvägedes teeninud erukolonel Aleksander Einseln 1993. aasta kevadel kaitseväe juhatajana sattus, oli sootuks teistsugune kui ta ootas. Kalevi pataljoni sõduritel polnud süüa. Samal ajal vedasid ohvitserid ja allohvitserid liha vahetuskaubana pordumajja.
«Ohvitserid jõid ühes sõduritega päise päeva ajal. Istusid laua ümber ja vaatasid mulle rumala näoga otsa: kindral, mis selles siis halba on? Ameerikas oleksin selle eest ammu trellide taga istunud,» on Einseln vastavalt kohtutoimikutele veendunud.
Käis metsik äri. Kaitseministeerium teatas salajases raportis, et ärimehed tõid Tallinna ebaseaduslikult kaks lahingukopterit Mi-17.
Nagu oleks sattunud hullumajja
Ühel ilusal päeval viis peastaabi ülem Ants Laaneots kaitsejõudude juhi oma kabinetis kokku mingite erariides meestega ning soovitas neilt õhu- ja tankitõrjerakette osta. «Jäi mulje, et olin sattunud hullumajja,» resümeeris kindral kohtule.
«Oma rohkem kui 35-aastase teenistuse ajal Ameerika Ühendriikide kaitseväes puutusin kokku ainult kahe ohvitseriga, kes valetamise või vassimise pärast tegevteenistusest eemaldati,» tunnistas Einseln. «Oma kahe ja poole aastase teenistuse ajal Eesti kaitseväe juhatajana oli mul raske leida kahte alluvat, keda oleks saanud sajaprotsendiliselt usaldada.»
Kohtutoimikute tuhandetel lehekülgedel rullub lahti kafkalik panoraam Eesti kaitsejõudude algusaastatest. Selle tähtedena astuvad üles president Lennart Meri, kindralid Johannes Kert ja Ants Laaneots, kapo endine juht Jüri Pihl, endine riigiprokurör Indrek Meelak, kaitseministeeriumi kantsler Robert Lepikson, kaitsejõudude peastaabi juhiks saanud Kalevi pataljoni ülem Alar Laneman jpt.
Kuigi oma esimesel tööpäeval andis kaitseväe juhataja välja käskkirja, millega keelas armees mitte üksnes füüsilise vägivalla, vaid isegi sõimu ja jämeda käitumise, avastas kindral, et nii arvab vaid tema. «Polkovnik Laaneots ütles, et poisid, kes sõjaväes peksa saavad ja ennast kaitsta ei jõua, on selle ära teeninud memmepojad,» meenutas Einseln.
Peagi tabas kaitsejõudude juhti uus üllatus. Veidi pärast Einselni ametisse nimetamist presenteeriti Aegviidus Iisraeli relvi. «Peaminister Laar ja teised kõrgemad riigiametnikud käitusid nagu lapsed lõbustuspargis, kus on võimalik esimest korda püssi paugutada,» kirjeldab ta avanenud pilti.
«Iisraeli relvamüüjad ajasid udujuttu Teise maailmasõja aegse tagasitõuketa kahuri võimsusest, lootuses lollidele ja korrumpeerunud poliitikutele veelgi rohkem rämpsu kalli raha eest maha müüa,» tõdes kindral.
Tõeline shokk saabus Einselni peakorterisse jõudes. Kanti ette, et üks kadett on 50-kaliibrilisest kahurist kuuli kõhtu saanud. «Sellega oli õppuse juhataja Laaneots rikkunud kõige elementaarsemat polügooni reeglit, et relvi ei liigutata enne, kui need on ohutuks tehtud,» leiab ta. Kindralit vapustas, et tema «parem käsi» ei pidanud õnnetust eriti tähtsaks.
500 dollarit Asso Kommeri eest
Kuid kohtutoimikud peidavad endas muudki. «Jäägrikriisi ühel kriitilisemal ajal tuli minu kabinetti Laaneots ja väitis, et tal on lahendus kriisi lõpetamiseks. On vaja 500 dollarit ning Asso Kommeri probleem on lahendatud,» on Einseln kohtule tunnistanud. «Kui ma aru sain, et tõsi on taga, pidasin talle lühiloengu atentaadi teemal.»
Vastuolud Laaneotsaga muutusid väljakannatamatuks. «Kui ebaseadusliku automüügiga seonduv ei saa lahendatud hiljemalt 22. märtsil 1994, olen sunnitud Teid vallandama,» teatas Einseln veebruaris 1994 peastaabi ülemale saadetud kirjas. Tehingu teine osapool oli tänane Tallinna politsei aseprefekt Kalle Klandorf.
Lisaks autotehingule loetleb Einseln kirjas kaheksa kahtlast asja, sealhulgas suurejooneline kütuse- ja veidi väiksem saapaäri.
Ühtlasi oli kaitsepolitsei sheff Jüri Pihl Einselni informeerinud, et kaitseliidu fondi juhi Vello Küti kahe miljoni riisumise loosse on segatud ka peastaabi ülem.
Pärast ametkondlikku juurdlust saatis Einseln toimiku 11. aprillil politseisse. Nädal hiljem astus peastaabi juht tagasi. «Tunnen ennast vastutavana, et lasin Laaneotsal ise tagasi astuda, selle asemel et teda vallandada majanduslike kuritegude ja valetamise põhjustel,» tõdes Einseln oma lõppsõnas tänavu aprillis kohtule.
Kuid ärivaim, mille vastu kaitsejõudude juht oli juba 1993. aastal astunud, elas ohvitseride seas edasi. 19. mai 1993 õhtupoolikul veeres reisilaevalt Corbiere maale hõbehall Fiat Regatta esimese ebaseadusliku relvapartiiga. Järgnevatel kuudel kordus sama paarkümmend korda. Ebaseaduslikult ületas piiri 1135 püstolit FM ja Smith&Wesson ning 17 100 padrunit. Vaid sadakond püstolit leidis mõne sõjaväelase näol uue omaniku. Enamik rändas edasi Venemaale.
Seaduslik relvaäri
Kui kaitsejõudude juhataja 1994. aasta suvel kuulis, et Tallinna garnisoni ülem Manivald Kasepõld võib olla relvaäriga seotud, andis ta staabiülem Arvo Sirelile korralduse kapost järele küsida, kas asi on ikka seaduslik. Sealt tuli faks, kõik on OK.
Kuid masinavärk oli käima lükatud. 1995. aasta augusti lõpus algatas kapo kriminaalasja ebaseadusliku relvaäri uurimiseks. 19. detsembril pani kaitsejõudude juht presidendilossis ise pagunid lauale.
14. augustil 2002 tunnistas Einseln kohtule, et kaitsejõude juhina oli ta muutunud teatud ringkondadele liiga tülikaks: «Kallas, Kert, Kütt, Lepikson jagasid Tartu sõjaväe varasid. Minu piinlikele küsimustele ei tahetud vastata.»
16. septembril 1996, viis päeva enne presidendivalimisi, astusid Olümpia hotelli fuajees erukindrali juurde kapo töötajad, teatades, et ta peab kaasa tulema. Esialgu oli Einseln veel tunnistaja aasta varem algatatud peastaabi relvaäri kriminaalasjas. Järgmisel kevadel anti ta juba ise kohtu alla.
Einseln nägi sundtoomises soovi teda kompromiteerida. Paljude inimeste silme all käituti temaga kui kurjategijaga. «Miks tehti seda nädal enne presidendivalimisi?» küsis kindral riigiprokurör Indrek Meelakult, paludes tal kontrollida toomise seaduslikkust.
Lahingu võit pärast 7 aastat
Meest, kellele Eesti riik oli alles eelmisel aastal eriliste teenete eest kaitseväe rajamisel annetanud Kotkaristi II klassi ordeni, süüdistati nüüd võimu kuritarvitamises ja riigile olulise kahju tekitamises.
Seitse aastat hiljem, tänavu 22. aprillil, väljus Korea ja Vietnami sõja veteran kohtust võitjana. Tallinna linnakohus Merle Partsi juhtimisel tõdes, et kindral pole kurjategija. Partsi järeldust kinnitas 27. augustil ka ringkonnakohus.
Kuid see pole ainus protsess, milles Einseln on Eesti riigiga rinda pistnud. Kahel korral andis ta kohtusse kapo. Esimest korda tema sundtoomisega au ja väärikuse solvamise, teisel korral postkasti ebaseadusliku avamise pärast. Kui selgus, et võitluses kapoga pole isegi riigi peaprokurörilt tuge loota, andis kindral ka Indrek Meelaku dokumentide varjamise ja valetamise pärast kohtusse. Kui pidada lahinguks kohtute otsuseid, siis kümnest lahingust on ta võitnud seitse.
18. juulil 1997 kuulutas Tallinna halduskohus kaitsepolitsei tegevuse Einselni elukaaslase postkastis tuhnimises täielikult seadusevastaseks. Mõni päev hiljem, 21. juulil tegi halduskohus sama otsuse riigiprokuröri käitumise suhtes.
Pikemalt venis kohtukoridorides sundtoomise seaduslikkusega seotud asi. Nii linna- kui ringkonnakohtu arvates ei rikkunud kapo kindralit avalikust kohast vägisi ülekuulamisele viies tema au ja väärikust. Ent Riigikohus arvas teisiti.
Lõpp hea, kõik hea. Vahepeal aeti sünnimaa kaitsejõude üles ehitama saabunud mees ise vardasse ja lasti seal aastaid vaiksel tulel praadida.
10 ärevat aastat
1993
• 4. mai – USA armee erukolonelist Aleksander Einselnist saab Eesti kaitseväe esimene juhataja.
• 6. september – Einselni käskkiri nr 16 keelab sõjaväelaste ja üksuste osalemise mis tahes äritegevuses.
• 27. september – Laaneots annab Vello Kütile kütuseäriks garantiikirja.
1994
• 24. märts – Jüri Pihl informeerib Einselni, et Kaitseliidu fondi juhi Vello Küti vastu ligi kahe miljoni krooni riisumise süüdistuses algatatud kriminaalasjaga on seotud ka Ants Laaneots.
• 18. aprill – Ants Laaneots astub peastaabi juhi kohalt omal soovil tagasi.
• 19. mai – Eestisse saabuvad esimesed ebaseaduslikud püstolid.
• 4. juuni – Einseln esitab lahkumispalve ja soovitab moodustada komisjoni Iisraeli relvatehingute tagamaade uurimiseks.
1995
• 21. august – Kapo algatab kriminaalasja ebaseadusliku relvaäri uurimiseks.
• 19. detsember – Einseln paneb presidendilossis pagunid lauale.
1996
• 13. september – Nädal enne presidendivalimisi viivad kaitsepolitseinikud presidendikandidaat Einselni ülekuulamisele.
1997
• 8. aprill – Einselni esimene ülekuulamine kapos süüdistatavana.
• 12. mai – Kapo süüdistab kaheksat inimest, nende seas ka Einselni.
• 21. mai – Kohtunik Ivi Kesküla otsustab Einselni kohtu alla anda.
• 15. juuli – Linnakohus tunnistab täielikult seadusevastaseks kapo tegevuse Einselni postkasti avamisel.
• 21. juuli – Halduskohus kuulutab riigiprokurör Indrek Meelaku toimingud Einselni kaebuse läbivaatamisel seadusevastaseks.
• 3. november – Tallinna ringkonnakohus kinnitab linnakohtu tõdemust, et riigiprokurör Meelaku tegevus on olnud seadusevastane.
1999
• 5. aprill – Tallinna linnakohus leiab, et Einselni sundtoomine ei olnud seaduslik. Samas ei rahulda kindrali hagi au ja väärikuse solvamise kohta ega kohusta kapot ajalehes ka vabandama.
2001
• 20. juuni – Linnakohus saadab kaitsejõudude peastaabis relvaäriga tegelenud Olev Saluste, Meelis Smirnovi, Tallinna garnisoni ülema Manivald Kasepõllu, piirivalvur Aivar Lepiku ja tolliametnik Erik Sõrmuse tingimisi vangi.
2003
• 22. aprill – Tallinna linnakohtu kohtunik Merle Parts mõistab Einselni õigeks.
• 27. august – Tallinna ringkonnakohus kohtunik Julia Katskovskaja eesistumisel jätab linnakohtu otsuse jõusse.
xxx
Kes tasub kindrali grillimise arve?
08.10.2003 00:01Peeter Ernits, erikorrespondent
Nädalavahetusel neelasin Urmas Kaju raamatut Eesti Panga telgitagustest. Pole kahtlust, et paljudel VIPidel on seda ütlemata valus lugeda. Sama valusad on kindral Aleksander Einselni toimikud, mida ma viimastel nädalatel lugenud olen. Millise raamatu sellest saaks! Siin on olemas kõik, mida üks bestseller vajab. Nii põnev süžee kui glamuursed tegelased. Kui Kaju mälestustes avanevad võõra silma eest hoolikalt varjatud Eesti Panga telgitagused, siis Einselni toimikud heidavad valgust meie riigikaitse köögipoolele.
Taas astuvad üles kohalikud «siniverelised», alates kindralitest kuni kaitsepolitsei shefi, riigi peaprokuröri ja vabariigi presidendi endani välja. Paraku enamasti üsna õõvastavates rollides.
Aated ja salakavalus, relvad ja vandenõud, parkett ja bardak segiläbi. Kui tegemist poleks vande all antud tunnistustega, võiks vabalt arvata, et kõik see on vanameister Kafka enda sule alt tulnud.
Kui Korea ja Vietnami sõja veteran Aleksander Einseln kümne aasta eest isamaale appi tõttas, ei osanud ta uneski näha, et peagi ajab seesama isamaa ta kurikaelana vardasse ja asub seejärel aeglasel tulel grillima. Ja nõnda seitse aastat järjepanu! Paraku just nii juhtus.
Pikk sissisõda
Pehmemast puust vennad oleks ammuilma segi läinud, otsad andnud või endale kuuli suhu saatnud.
Kuid sissisõja kooliga mees ei andnud alla ja peagi hakati kohtusaalide lahinguväljalt sante ja laipu minema tassima. Tänavu augusti lõpus saabus lõplik võit.
Tallinna ringkonnakohus nõustus linnakohtu otsusega, et tegelikult on kindral Einseln puhas poiss.
Sellega oli seitse aastat vindunud sõda Eesti Vabariigi ja tema kaitsejõudude esimese juhi vahel lõppenud. Riigile paraku hävitavalt.
Olid ju lahinguväljalt minema luuganud nii kõikvõimas salapolitsei kui isegi vabariigi peaprokurör isiklikult. Vähe sellest, jättes arvesse võtmata Laaneotsa ja Kerdi tunnistusi, lõi kohus sellega isegi lugupeetud kindralitele otsaette ebausaldusväärsuse templi.
Einselni lugu on ühtaegu masendav, aga samas ka lootusrikas. Kui sa peaksid kellelegi mingil põhjusel tõsiselt tülikaks muutuma, võib sulle kergesti mõne asja külge «kee- vitada». Tegijal juhtub nii mõndagi!
Esialgu sind uuritakse ja puuritakse, seejärel saadetakse kohtuveskite vahele. Kui sa aastaid hiljem veskilabade vahelt siiski terve nahaga välja ujud, erutavad rahva meeli juba uued näod ja nende võimalikud sigadused. Siis aga ei lähe vana asi enam kellelegi korda.
Kus on õiglus
«Olen jälginud minu vastu tõstatatud süüdistust hämmastuse ja teatud kliinilise huviga, nagu mingit kummalist Kafka-lavastust, kus reaalsusel ja faktidel tihtipeale mingit tähtsust pole,» tõdes kindral kevadel oma lõppsõnas kohtu ees.
«Mingid udused hämavad riigiametnikud, prokurörid koos oma kapo ja kriminaalpolitsei suunajatega, advokaadid, kohtualused, tellimustöödega ajakirjanikud. Mis toimub telgitagustes, ei näe enne, kui kellelegi tahetakse kätte maksta või vastasele poliitilist kahju tekitada.
On see siis kompartei poolt nuttes ukse taha jäetud poliitik, kes maksab kätte kohtu, kapo ja Johannes Kerdi koostöö vahendusel oma naise endisele armukesele kaheaastase vanglakaristusega, 10 miljoni dollari rahapesu, KGB tütarorganisatsiooni VEKSA agendi imeline uussünd dissident-filmilavastajana, Robert Lepiksoni oksümorooniline (teravmeelne rumalus, oxys hapu + mõros juhm – toim) ajakirjanduse eetika auhind, Saksa suursaadiku residentsi kõrvale püstitatud peaaegu 2 miljoni kroonine idiootsuse sümbol või süüdimatult aastaid mööda maailma reisivad martlaarlased, et mainida vaid väheseid sürrealistlikke seiku.
Kõik tehakse mingi ülim- õiguse nimel, kes võimul, sel õigus süüdistada, varastada, valetada, poliitilistele rivaalidele kätte maksta. Õiglusest pole juttugi.»
Siin kindral õnneks eksib. Tema enda lugu näitab sootuks vastupidist! Kohus kolmanda võimuna ei pruugi riigi ja tema isakeste arvamust sikkudest ja lammastest paraku jagada. See on ainus asi, mis lohutab.
Jääb vaid küsimus, kellelt kindral enda grillimise arve sisse nõuab. Kardan, et see olen ma ise. Nagu ka teie kõik, kes te seda lugu lugesite.
Muuseas, nii kapo noored uurijad kui prokurör, kes jälgis, et tuli ahjus lõõmaks, on kõik toredad ja targad inimesed. Üldsegi mitte kättemaksuhimulised koletised.
Uudised
VE: Einseln, Aleksander – kindral
(10:37 22.04.2003)
Kohus mõistis Aleksander Einselni võimu kuritarvitamises õigeks
TALLINN, 22. aprill (EPLO) – Tallinna linnakohus mõistis erukindral Aleksander Einselni võimu kuritarvitamises õigeks, sest ei tuvastanud kuriteo koosseisu.
Kaitsepolitsei süüdistas Einselni selles, et ta andis kaitseväe juhatajana 1994. aasta kevadel selleks õigust omamata nõusoleku tellida Soome firmast Ultramatic OY pärit tulirelvi, et varustada nendega kaitsejõudude peastaabi ohvitsere.
Teise kohtualuse, Lauri Väino Juhani Ravanti (72) suhtes tegi kohus määruse, eraldada kriminaalasjast materjalid ja saata täiendavale eeluurimisele, sest Ravanti suhtes rikuti jämedalt menetluse õigusnorme – talle ei kindlustatud kvaliteetset tõlget. Uurimistoimingutesse oli kaasatud tõlk, kes ei vallanud piisavalt soome keelt.
Kohus avaldas samuti kaitsepolitseile tehtud erimääruse, sest uurija rikkus menetlusnorme
Ravantit süüdistati selles, et ta Soome relvafirma Ultramatic OY Eesti esindajana organiseeris tulirelvade ja laskemoona sissetoomist Eestisse, kuigi Eesti-poolne luba selleks puudus.
Kommentaariks esitan artiklile lisatud esimesed 30 arvamust. Seejärel kindrali arvamuse enne kohtuotsuse väljakuulutamist.
Oletan, et need avavad sündmuse tagamaid enam, kui lakooniline(?) kohtuotsus.
Kuid ka mulle jäi arusaamatuks – kas kindral siis kuritarvitas võimu või mitte…AB
Inimene, kes on võidelnud kommunismi vastu mitmes riigis. Aga eestlastele meeldivad vaid surnud suurmehed, teada asi… Koduses parditiigis loobitakse mudaga. Häbi…
Aga vana oli liiga sirge seljaga.
Paindumatus ja kohanematus talle saatuslikuks said.
EDU SULLE, hr. EINSELN!
Miks sa kohtuid kirud, kohus tegi ju õigeksmõistva otsuse.
To:pets, 11:14 22.04.2003
Einselni kutsus kaitseväe juhatajaks Arnold Rüütel oma ameerikavisiidi käigus kuna Arnold lootis kindlalt presidendiks saada. Meril ei jäänud muud üle kui asi ära vormistada. Einseln oli aus mees ja andis kohe ametisse nimetamisel Merile üle lahkumisavalduse ilma kuupäevata. Meri lasi selle hiljem käiku ja tõi asemele Kerdi.
50 aastat vedas vene riik Eestisse sisse kõiki relvi kaasaarvatud tuumarelvad.Seni ei ole veel ühtegi kohtuprotsessi olnud Eesti riigile tekitatud kahju ja keskonnasaastamise pärast.
Einseln pasandas ennast täis just sellega, et lasi Kittyl endale pähe istuda. See, kui kaitseväe asju otsustatakse kodus voodis olles, näitab Einselni kui juhi nõrkust ning süüdistus võimu kuritarvitamises on täiesti asjakohane.
Iseasi on muidugi see relvaafäär, milles ma usun ka, et vana ise ei saanud toimunud intriigidest mõhkugi aru ning oli inimeste suhtes liig usaldav.
22. aprill 2003 5:45
Kaitsejõudude peastaabi aastatetaguse ebaseadusliku relvaäri tõttu teenistuskuriteos süüdistatav kaitseväe endine juhataja erukindral Aleksander Einseln süüdistas esmaspäeval Tallinna linnakohtus oma viimases sõnas riigi jõustruktuure ning ajakirjandust erapoolikuses.
Einselni (71) hinnangul on riigiprokuratuur ja kaitsepolitsei näidanud üles tema süüdistamisega võimu kuritarvitamises oma äärmist ebapädevust ning rikkunud ka tema inimõigusi.
Einselni sõnul on tema süüasja menetlemisel seitsme aasta jooksul ilmnenud küsitavaid seiku, millele prokurör ei ole piisavalt tähelepanu osutanud või mida on pidanud ebaoluliseks.
“Kui aastaid on kulutatud maksumaksja raha selleks, et pidada nõiaprotsessi, siis on lausa lugupidamatus eirata kõiki asjasse puutuvaid nüansse. Kuid ilmselt ei ole tõde prokuröri prioriteet,” märkis Einseln.
Einseln süüdistab ka mitut tunnistajat tema peale valetamises ning ajakirjandust tellimustööde täitmises ja temavastases propagandas.
Einselni hinnangul võib seda kohtuprotsessi käsitleda kui paranähtust ja justiitskuritegu ning Eesti Vabariigi õigussüsteemis on selle põhjuseks riigiametnike argus.
Einselni sõnul loob ükskõiksus, rumalus ja argus kõik tingimused selleks, et Eesti Vabariigi kodanikku kaitsev süsteem muutub repressiivseks ja võõrandub muust ühiskonnast. “Olen jälginud Eesti Vabariigi kohtuprotsesse ja minu vastu tõstatatud süüdistust hämmastuse ja teatud kliinilise huviga, nagu mingit kummalist Kafka sürrealistlikku lavastust, kus reaalsusel ja faktidel tihtipeale mingit osatähtsust ei ole, rääkimata riigi ja rahva üldhuvidest,” rääkis Einseln.
“Mingisugused udused hämavad riigiametnikud sagivad ringi; prokurörid koos oma kaitsepolitsei või kriminaalpolitsei suunajatega, kaitseadvokaadid, kohtualused, tellimistöödega ajakirjanikud ja palju muud, mis toimub telgitagustes ja päevavalgust ei näe enne, kui kellelegi tahetakse kätte maksta või vastasele poliitilist kahju tekitada,” arvas Einseln.
Tallinna linnakohus langetab Einselni ja tema kaaskohtualuse, Soome relvafirma Ultramatic OY esindaja Lauri Väino Juhani Ravanti (72) süüasjas otsuse teisipäeva hommikul kell 10. 10. aprillil nõudis prokurör Kristel Siitam Einselnile kaitseteenistusalase kuriteo ehk võimu kuritarvitamise eest üheaastast tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.
Prokurör nõudis Ravantile relvade ja laskemoona salakaubaveo eest kolmeaastast tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.
Einselni kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland palus kohtul oma kaitsealuse mõista teenistusalases kuriteos õigeks kuriteo koosseisu puudumise ja tema süü tõendamatuse tõttu.
Ravanti kaitsja vandeadvokaat Margus Heek taotles kohtult oma kaitsealuse süüasja täiendavale eeluurimisele saatmist, sest kriminaalasja uurimisel ei tagatud Ravantile tõlget soome keelde.
Kaitsepolitsei süüdistuse järgi toodi Einselni kaitseväe juhatajaks olemise ajal ning tema teadmisel 1994. aasta sügisest kuni 1995. aasta suveni Eestisse illegaalselt ligi 2,5 miljoni krooni eest relvi ja laskemoona. Einselnile alluvate kaitseväelaste juhtimisel toimetati Eestisse ebaseaduslikult püstoleid Smith & Wesson, FM ja pumppüsse ning laskemoona.
Kaitsejõudude peastaabi nimel Soome firmalt Ultramatic OY ja Hantaurus tellitud ligi 1500 relvast müüdi alla saja peastaabi töötajatele, üle tuhande relva asukoht on senini teadmata. Kindlaks on tehtud 109 relva asukoht, samuti on 20 relvaga pandud toime kuritegusid Venemaal, Eestis, Lätis ja Leedus. Algul oli Einseln kohtu all koos ebaseaduslikus relvaäris süüdistatud kaitseväelastega, kuid mullu jaanuari lõpus eraldas kohus Einselni ja Ravanti süüasja eraldi arutamiseks.
Ravanti ei osale kohtuprotsessil oma halva tervise tõttu, kuid kohtuistungitel on kohal tema kaitsja vandeadvokaat Margus Heek.
Vabariigi President andis kindral Einselnile kätte ordeni
22.06.2002
Austamistseremoonial meenutas president kuidas ta 90-ndate aastate algul palus Aleksander Einselni appi Eesti riigi kaitsejõudusid üles ehitama. President tänas kindralit, et ta tema kutse toona vastu võttis ja Eesti riigikaitse loomisel appi tuli. Selle kinnituseks on presidendi sõnul ka äsja üle antud orden.
Kindral Einseln kinnitas oma tänukõnes, et tal on suur au ja heameel president Rüütlilt vahetult enne võidupäeva seda ordenit vastu võtta.
Presidendi kantselei pressiteenistus
Kadriorus 22. juunil 2002
xxx
Erukindral Aleksander Einselni raskeim sõda
08.10.2003 00:01Peeter Ernits, erikorrespondent
Võimu kuritarvitamise ja riigile olulise kahju põhjustamise süüdistusega enam kui seitse aastat kohtuteele sunnitud erukindral Aleksander Einseln ei ole tegelikult süüdi, leidsid nii Tallinna linna- kui ka ringkonnakohus.
Keskkond, kuhu USA eliitvägedes teeninud erukolonel Aleksander Einseln 1993. aasta kevadel kaitseväe juhatajana sattus, oli sootuks teistsugune kui ta ootas. Kalevi pataljoni sõduritel polnud süüa. Samal ajal vedasid ohvitserid ja allohvitserid liha vahetuskaubana pordumajja.
«Ohvitserid jõid ühes sõduritega päise päeva ajal. Istusid laua ümber ja vaatasid mulle rumala näoga otsa: kindral, mis selles siis halba on? Ameerikas oleksin selle eest ammu trellide taga istunud,» on Einseln vastavalt kohtutoimikutele veendunud.
Käis metsik äri. Kaitseministeerium teatas salajases raportis, et ärimehed tõid Tallinna ebaseaduslikult kaks lahingukopterit Mi-17.
Nagu oleks sattunud hullumajja
Ühel ilusal päeval viis peastaabi ülem Ants Laaneots kaitsejõudude juhi oma kabinetis kokku mingite erariides meestega ning soovitas neilt õhu- ja tankitõrjerakette osta. «Jäi mulje, et olin sattunud hullumajja,» resümeeris kindral kohtule.
«Oma rohkem kui 35-aastase teenistuse ajal Ameerika Ühendriikide kaitseväes puutusin kokku ainult kahe ohvitseriga, kes valetamise või vassimise pärast tegevteenistusest eemaldati,» tunnistas Einseln. «Oma kahe ja poole aastase teenistuse ajal Eesti kaitseväe juhatajana oli mul raske leida kahte alluvat, keda oleks saanud sajaprotsendiliselt usaldada.»
Kohtutoimikute tuhandetel lehekülgedel rullub lahti kafkalik panoraam Eesti kaitsejõudude algusaastatest. Selle tähtedena astuvad üles president Lennart Meri, kindralid Johannes Kert ja Ants Laaneots, kapo endine juht Jüri Pihl, endine riigiprokurör Indrek Meelak, kaitseministeeriumi kantsler Robert Lepikson, kaitsejõudude peastaabi juhiks saanud Kalevi pataljoni ülem Alar Laneman jpt.
Kuigi oma esimesel tööpäeval andis kaitseväe juhataja välja käskkirja, millega keelas armees mitte üksnes füüsilise vägivalla, vaid isegi sõimu ja jämeda käitumise, avastas kindral, et nii arvab vaid tema. «Polkovnik Laaneots ütles, et poisid, kes sõjaväes peksa saavad ja ennast kaitsta ei jõua, on selle ära teeninud memmepojad,» meenutas Einseln.
Peagi tabas kaitsejõudude juhti uus üllatus. Veidi pärast Einselni ametisse nimetamist presenteeriti Aegviidus Iisraeli relvi. «Peaminister Laar ja teised kõrgemad riigiametnikud käitusid nagu lapsed lõbustuspargis, kus on võimalik esimest korda püssi paugutada,» kirjeldab ta avanenud pilti.
«Iisraeli relvamüüjad ajasid udujuttu Teise maailmasõja aegse tagasitõuketa kahuri võimsusest, lootuses lollidele ja korrumpeerunud poliitikutele veelgi rohkem rämpsu kalli raha eest maha müüa,» tõdes kindral.
Tõeline shokk saabus Einselni peakorterisse jõudes. Kanti ette, et üks kadett on 50-kaliibrilisest kahurist kuuli kõhtu saanud. «Sellega oli õppuse juhataja Laaneots rikkunud kõige elementaarsemat polügooni reeglit, et relvi ei liigutata enne, kui need on ohutuks tehtud,» leiab ta. Kindralit vapustas, et tema «parem käsi» ei pidanud õnnetust eriti tähtsaks.
500 dollarit Asso Kommeri eest
Kuid kohtutoimikud peidavad endas muudki. «Jäägrikriisi ühel kriitilisemal ajal tuli minu kabinetti Laaneots ja väitis, et tal on lahendus kriisi lõpetamiseks. On vaja 500 dollarit ning Asso Kommeri probleem on lahendatud,» on Einseln kohtule tunnistanud. «Kui ma aru sain, et tõsi on taga, pidasin talle lühiloengu atentaadi teemal.»
Vastuolud Laaneotsaga muutusid väljakannatamatuks. «Kui ebaseadusliku automüügiga seonduv ei saa lahendatud hiljemalt 22. märtsil 1994, olen sunnitud Teid vallandama,» teatas Einseln veebruaris 1994 peastaabi ülemale saadetud kirjas. Tehingu teine osapool oli tänane Tallinna politsei aseprefekt Kalle Klandorf.
Lisaks autotehingule loetleb Einseln kirjas kaheksa kahtlast asja, sealhulgas suurejooneline kütuse- ja veidi väiksem saapaäri.
Ühtlasi oli kaitsepolitsei sheff Jüri Pihl Einselni informeerinud, et kaitseliidu fondi juhi Vello Küti kahe miljoni riisumise loosse on segatud ka peastaabi ülem.
Pärast ametkondlikku juurdlust saatis Einseln toimiku 11. aprillil politseisse. Nädal hiljem astus peastaabi juht tagasi. «Tunnen ennast vastutavana, et lasin Laaneotsal ise tagasi astuda, selle asemel et teda vallandada majanduslike kuritegude ja valetamise põhjustel,» tõdes Einseln oma lõppsõnas tänavu aprillis kohtule.
Kuid ärivaim, mille vastu kaitsejõudude juht oli juba 1993. aastal astunud, elas ohvitseride seas edasi. 19. mai 1993 õhtupoolikul veeres reisilaevalt Corbiere maale hõbehall Fiat Regatta esimese ebaseadusliku relvapartiiga. Järgnevatel kuudel kordus sama paarkümmend korda. Ebaseaduslikult ületas piiri 1135 püstolit FM ja Smith&Wesson ning 17 100 padrunit. Vaid sadakond püstolit leidis mõne sõjaväelase näol uue omaniku. Enamik rändas edasi Venemaale.
Seaduslik relvaäri
Kui kaitsejõudude juhataja 1994. aasta suvel kuulis, et Tallinna garnisoni ülem Manivald Kasepõld võib olla relvaäriga seotud, andis ta staabiülem Arvo Sirelile korralduse kapost järele küsida, kas asi on ikka seaduslik. Sealt tuli faks, kõik on OK.
Kuid masinavärk oli käima lükatud. 1995. aasta augusti lõpus algatas kapo kriminaalasja ebaseadusliku relvaäri uurimiseks. 19. detsembril pani kaitsejõudude juht presidendilossis ise pagunid lauale.
14. augustil 2002 tunnistas Einseln kohtule, et kaitsejõude juhina oli ta muutunud teatud ringkondadele liiga tülikaks: «Kallas, Kert, Kütt, Lepikson jagasid Tartu sõjaväe varasid. Minu piinlikele küsimustele ei tahetud vastata.»
16. septembril 1996, viis päeva enne presidendivalimisi, astusid Olümpia hotelli fuajees erukindrali juurde kapo töötajad, teatades, et ta peab kaasa tulema. Esialgu oli Einseln veel tunnistaja aasta varem algatatud peastaabi relvaäri kriminaalasjas. Järgmisel kevadel anti ta juba ise kohtu alla.
Einseln nägi sundtoomises soovi teda kompromiteerida. Paljude inimeste silme all käituti temaga kui kurjategijaga. «Miks tehti seda nädal enne presidendivalimisi?» küsis kindral riigiprokurör Indrek Meelakult, paludes tal kontrollida toomise seaduslikkust.
Lahingu võit pärast 7 aastat
Meest, kellele Eesti riik oli alles eelmisel aastal eriliste teenete eest kaitseväe rajamisel annetanud Kotkaristi II klassi ordeni, süüdistati nüüd võimu kuritarvitamises ja riigile olulise kahju tekitamises.
Seitse aastat hiljem, tänavu 22. aprillil, väljus Korea ja Vietnami sõja veteran kohtust võitjana. Tallinna linnakohus Merle Partsi juhtimisel tõdes, et kindral pole kurjategija. Partsi järeldust kinnitas 27. augustil ka ringkonnakohus.
Kuid see pole ainus protsess, milles Einseln on Eesti riigiga rinda pistnud. Kahel korral andis ta kohtusse kapo. Esimest korda tema sundtoomisega au ja väärikuse solvamise, teisel korral postkasti ebaseadusliku avamise pärast. Kui selgus, et võitluses kapoga pole isegi riigi peaprokurörilt tuge loota, andis kindral ka Indrek Meelaku dokumentide varjamise ja valetamise pärast kohtusse. Kui pidada lahinguks kohtute otsuseid, siis kümnest lahingust on ta võitnud seitse.
18. juulil 1997 kuulutas Tallinna halduskohus kaitsepolitsei tegevuse Einselni elukaaslase postkastis tuhnimises täielikult seadusevastaseks. Mõni päev hiljem, 21. juulil tegi halduskohus sama otsuse riigiprokuröri käitumise suhtes.
Pikemalt venis kohtukoridorides sundtoomise seaduslikkusega seotud asi. Nii linna- kui ringkonnakohtu arvates ei rikkunud kapo kindralit avalikust kohast vägisi ülekuulamisele viies tema au ja väärikust. Ent Riigikohus arvas teisiti.
Lõpp hea, kõik hea. Vahepeal aeti sünnimaa kaitsejõude üles ehitama saabunud mees ise vardasse ja lasti seal aastaid vaiksel tulel praadida.
10 ärevat aastat
xxx
Kes tasub kindrali grillimise arve?
08.10.2003 00:01Peeter Ernits, erikorrespondent
Nädalavahetusel neelasin Urmas Kaju raamatut Eesti Panga telgitagustest. Pole kahtlust, et paljudel VIPidel on seda ütlemata valus lugeda. Sama valusad on kindral Aleksander Einselni toimikud, mida ma viimastel nädalatel lugenud olen. Millise raamatu sellest saaks! Siin on olemas kõik, mida üks bestseller vajab. Nii põnev süžee kui glamuursed tegelased. Kui Kaju mälestustes avanevad võõra silma eest hoolikalt varjatud Eesti Panga telgitagused, siis Einselni toimikud heidavad valgust meie riigikaitse köögipoolele.
Taas astuvad üles kohalikud «siniverelised», alates kindralitest kuni kaitsepolitsei shefi, riigi peaprokuröri ja vabariigi presidendi endani välja. Paraku enamasti üsna õõvastavates rollides.
Aated ja salakavalus, relvad ja vandenõud, parkett ja bardak segiläbi. Kui tegemist poleks vande all antud tunnistustega, võiks vabalt arvata, et kõik see on vanameister Kafka enda sule alt tulnud.
Kui Korea ja Vietnami sõja veteran Aleksander Einseln kümne aasta eest isamaale appi tõttas, ei osanud ta uneski näha, et peagi ajab seesama isamaa ta kurikaelana vardasse ja asub seejärel aeglasel tulel grillima. Ja nõnda seitse aastat järjepanu! Paraku just nii juhtus.
Pikk sissisõda
Pehmemast puust vennad oleks ammuilma segi läinud, otsad andnud või endale kuuli suhu saatnud.
Kuid sissisõja kooliga mees ei andnud alla ja peagi hakati kohtusaalide lahinguväljalt sante ja laipu minema tassima. Tänavu augusti lõpus saabus lõplik võit.
Tallinna ringkonnakohus nõustus linnakohtu otsusega, et tegelikult on kindral Einseln puhas poiss.
Sellega oli seitse aastat vindunud sõda Eesti Vabariigi ja tema kaitsejõudude esimese juhi vahel lõppenud. Riigile paraku hävitavalt.
Olid ju lahinguväljalt minema luuganud nii kõikvõimas salapolitsei kui isegi vabariigi peaprokurör isiklikult. Vähe sellest, jättes arvesse võtmata Laaneotsa ja Kerdi tunnistusi, lõi kohus sellega isegi lugupeetud kindralitele otsaette ebausaldusväärsuse templi.
Einselni lugu on ühtaegu masendav, aga samas ka lootusrikas. Kui sa peaksid kellelegi mingil põhjusel tõsiselt tülikaks muutuma, võib sulle kergesti mõne asja külge «kee- vitada». Tegijal juhtub nii mõndagi!
Esialgu sind uuritakse ja puuritakse, seejärel saadetakse kohtuveskite vahele. Kui sa aastaid hiljem veskilabade vahelt siiski terve nahaga välja ujud, erutavad rahva meeli juba uued näod ja nende võimalikud sigadused. Siis aga ei lähe vana asi enam kellelegi korda.
Kus on õiglus
«Olen jälginud minu vastu tõstatatud süüdistust hämmastuse ja teatud kliinilise huviga, nagu mingit kummalist Kafka-lavastust, kus reaalsusel ja faktidel tihtipeale mingit tähtsust pole,» tõdes kindral kevadel oma lõppsõnas kohtu ees.
«Mingid udused hämavad riigiametnikud, prokurörid koos oma kapo ja kriminaalpolitsei suunajatega, advokaadid, kohtualused, tellimustöödega ajakirjanikud. Mis toimub telgitagustes, ei näe enne, kui kellelegi tahetakse kätte maksta või vastasele poliitilist kahju tekitada.
On see siis kompartei poolt nuttes ukse taha jäetud poliitik, kes maksab kätte kohtu, kapo ja Johannes Kerdi koostöö vahendusel oma naise endisele armukesele kaheaastase vanglakaristusega, 10 miljoni dollari rahapesu, KGB tütarorganisatsiooni VEKSA agendi imeline uussünd dissident-filmilavastajana, Robert Lepiksoni oksümorooniline (teravmeelne rumalus, oxys hapu + mõros juhm – toim) ajakirjanduse eetika auhind, Saksa suursaadiku residentsi kõrvale püstitatud peaaegu 2 miljoni kroonine idiootsuse sümbol või süüdimatult aastaid mööda maailma reisivad martlaarlased, et mainida vaid väheseid sürrealistlikke seiku.
Kõik tehakse mingi ülim- õiguse nimel, kes võimul, sel õigus süüdistada, varastada, valetada, poliitilistele rivaalidele kätte maksta. Õiglusest pole juttugi.»
Siin kindral õnneks eksib. Tema enda lugu näitab sootuks vastupidist! Kohus kolmanda võimuna ei pruugi riigi ja tema isakeste arvamust sikkudest ja lammastest paraku jagada. See on ainus asi, mis lohutab.
Jääb vaid küsimus, kellelt kindral enda grillimise arve sisse nõuab. Kardan, et see olen ma ise. Nagu ka teie kõik, kes te seda lugu lugesite.
Muuseas, nii kapo noored uurijad kui prokurör, kes jälgis, et tuli ahjus lõõmaks, on kõik toredad ja targad inimesed. Üldsegi mitte kättemaksuhimulised koletised.