|
Hiljemalt aprillikuu lõpuks tuleks Suure Emajõe algusse Võrtsjärvel ehitada ajutine tamm, et takistada järve kuivamist, väidavad Võrtsjärve limnoloogiajaama teadlased. Keskkonnaministeeriumi ametnike sõnul aga seadused nii kiirelt tammi ehitada ei luba.
– – – – –
Võrtsjärve veetaset on mõõdetud juba alates 1885. aastast. Nii madal kui tänavu aprillis pole see seni veel ühelgi kevadel olnud. Mullune suvi oli kuiv ning tänavu kevadel pole Võrtsjärve kandis enam oodata ka suurt lumesulavett, mis veetaset tõsta võiks. Seepärast kardab limnoloogiajaama juhataja Ain Järvalt, et Võrtsjärv seisab katastroofi lävel.
“Reeglina langeb normaalse suve puhul langeb Võrtsjärve veetase kevadisest maksimumtasemest ühe meetri võrra allapoole,” märkis Järvalt. “Kui veetase langeb praegusest nivoost meetri võrra alla, siis on oodata katastroofi. Kui järgmisel talvel tuleb jää, siis järv külmub paljuski põhjani läbi, organismid jäävad jäävangi ja hapnik võib otsa saada. See võib kaasa tuua massilise kalade hukkumise.”
Järvalti arvates saaks Võrtsjärve päästa, kui ehitada Jõesuusse ajutine betoonplokkidest koosnev tamm. Järvalti hinnangul tuleks tamm ehitada hiljemalt aprilli lõpuks.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tambergi hinnangul on aga tammiehitamise mõte lootusetult hiljaks jäänud. Seaduste järgi tuleb tammi ehitamiseks kõigepealt saada vee erikasutusluba, vaja on keskkonnamõjude hindamisi ning lähedalasuvate maaomanike kooskõlastusi. Selleks kõigeks kulub Tambergi hinnangul vähemalt pool aastat.
“Oleks liiga ennatlik nii kiirelt sellist otsust teha, sest me ei tea, kuidas see [tamm] mõjutab keskkonda,” märkis Tamberg. “Kui suurt veekogu tammi abil kinni hoida, siis see võib mõjutada allpool voolu olevaid elukooslusi ja kalakudepaikasid. Me ei saa jälgida ainult Võrtsjärve ökosüsteemi üksinda, arvestada tuleb ka Emajõge ja Narva veehoidlat. See kõik on üks ökosüsteem ja kui ühes kohas teha muutusi, siis see võib mõjutada tervet vesikonda.”
Tamberg nentis, et tammi ehitamise protsessi saaks kiirendada, kui kuulutada Võrtsjärvel välja katastroofiolukord, kuid selleks puudub tema hinnangul hetkel vajadus.
“See ei ole niisama lihtne, et kuulutame katastroofi välja, selleks peab olema väga mõjuv põhjus,” rõhutas Tamberg. “Kui [katastroof] kuulutatakse välja, võib tõesti väljaspool seadusi mingeid meetmeid tarvidusele võtta, et suurem kahju ära hoida.”
Kui tamm tänavu kevadel ehitamata jääb, võib Võrtsjärve tase Järvalti sõnul augustiks langeda 50-60 sentimeetri võrra. See tähendab, et vee väljavool järvest Emajõkke katkeb ka ilma tammita, sest Võrtsjärve väljavoolu juures on väike liivaseljandik, kus veetase on vaid 40-50 sentimeetrit.
|
Uudised
VE: Võrtsjärv
Võrtsjärve ja Emajõe veetase tõuseb
Jääkaane alla peitunud Võrtsjärve veetase oli eile hommikul 31 sentimeetrit kõrgemal kui harilikult sel kuupäeval. Emajõgi on tõusnud aga veelgi enam, voolates 59 sentimeetrit keskmisest tasemest kõrgemal.
Tartu hüdroloog Liidia Saal ütles, et tegelikult peaksid nii Võrtsjärv kui Emajõgi olema praegu aasta madalseisus, kuid neid on paisutanud soe ja sademeterohke ilm.
«Kui õhutemperatuur on plussis ja sajab, hakkab veetase kohe tõusma,» selgitas ta. «Aga kui vihm lõpeb ja lisaks ka külmetab, algab alanemine.»
Emajõgi ongi viimasel paaril päeval taas madalamaks jäänud. Haripunkt oli 27. detsembril, kui veetase oli Tartu vaatlusposti järgi 158 sentimeetrit üle nullpunkti.
«Aga võrreldes näiteks eelmise aasta sama ajaga, on Emajõgi praegu ligi poolteist meetrit kõrgemal,» nentis Saal.
Võrtsjärve veetase oli esamaspäeva hommikul Rannu-Jõesuu vaatlusposti järgi 72 sentimeetrit üle nullpunkti. Viimasel nädalal on järv tõusnud vaikselt, keskmiselt üks-kaks sentimeetrit päevas.
«Kui nüüd Emajõgi peaks taas kiiresti tõusma hakkama, võib juhtuda, et vool pöördub ning jõgi jookseb aeglasema olekuga järve tagasi,» ütles hüdroloog.
xxx
Järveteadlased nõuavad Võrtsjärvele tammi
Külli-Riin Tigasson, Raadio Vaba Euroopa, 9. aprill, 2003 19:13
Hiljemalt aprillikuu lõpuks tuleks Suure Emajõe algusse Võrtsjärvel ehitada ajutine tamm, et takistada järve kuivamist, väidavad Võrtsjärve limnoloogiajaama teadlased. Keskkonnaministeeriumi ametnike sõnul aga seadused nii kiirelt tammi ehitada ei luba.
– – – – –
Võrtsjärve veetaset on mõõdetud juba alates 1885. aastast. Nii madal kui tänavu aprillis pole see seni veel ühelgi kevadel olnud. Mullune suvi oli kuiv ning tänavu kevadel pole Võrtsjärve kandis enam oodata ka suurt lumesulavett, mis veetaset tõsta võiks. Seepärast kardab limnoloogiajaama juhataja Ain Järvalt, et Võrtsjärv seisab katastroofi lävel.
“Reeglina langeb normaalse suve puhul langeb Võrtsjärve veetase kevadisest maksimumtasemest ühe meetri võrra allapoole,” märkis Järvalt. “Kui veetase langeb praegusest nivoost meetri võrra alla, siis on oodata katastroofi. Kui järgmisel talvel tuleb jää, siis järv külmub paljuski põhjani läbi, organismid jäävad jäävangi ja hapnik võib otsa saada. See võib kaasa tuua massilise kalade hukkumise.”
Järvalti arvates saaks Võrtsjärve päästa, kui ehitada Jõesuusse ajutine betoonplokkidest koosnev tamm. Järvalti hinnangul tuleks tamm ehitada hiljemalt aprilli lõpuks.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tambergi hinnangul on aga tammiehitamise mõte lootusetult hiljaks jäänud. Seaduste järgi tuleb tammi ehitamiseks kõigepealt saada vee erikasutusluba, vaja on keskkonnamõjude hindamisi ning lähedalasuvate maaomanike kooskõlastusi. Selleks kõigeks kulub Tambergi hinnangul vähemalt pool aastat.
“Oleks liiga ennatlik nii kiirelt sellist otsust teha, sest me ei tea, kuidas see [tamm] mõjutab keskkonda,” märkis Tamberg. “Kui suurt veekogu tammi abil kinni hoida, siis see võib mõjutada allpool voolu olevaid elukooslusi ja kalakudepaikasid. Me ei saa jälgida ainult Võrtsjärve ökosüsteemi üksinda, arvestada tuleb ka Emajõge ja Narva veehoidlat. See kõik on üks ökosüsteem ja kui ühes kohas teha muutusi, siis see võib mõjutada tervet vesikonda.”
Tamberg nentis, et tammi ehitamise protsessi saaks kiirendada, kui kuulutada Võrtsjärvel välja katastroofiolukord, kuid selleks puudub tema hinnangul hetkel vajadus.
“See ei ole niisama lihtne, et kuulutame katastroofi välja, selleks peab olema väga mõjuv põhjus,” rõhutas Tamberg. “Kui [katastroof] kuulutatakse välja, võib tõesti väljaspool seadusi mingeid meetmeid tarvidusele võtta, et suurem kahju ära hoida.”
Kui tamm tänavu kevadel ehitamata jääb, võib Võrtsjärve tase Järvalti sõnul augustiks langeda 50-60 sentimeetri võrra. See tähendab, et vee väljavool järvest Emajõkke katkeb ka ilma tammita, sest Võrtsjärve väljavoolu juures on väike liivaseljandik, kus veetase on vaid 40-50 sentimeetrit.