|
Kaarli kiriku juurest leiti sajandeid tühjana seisnud maa-alused käigud
 Askur Alas
 MUINSUS ! Ehitajad avastasid juhuslikult umbes 400 aastat tagasi linna kaitseks rajatud tunnelid
Kaarli kiriku juures endise Kaitseliidu maja asemele uue hoone püstitamiseks vundamenti kaevanud ehitajad avastasid sissepääsu maa-alustesse käikudesse, mis on esialgsetel hinnangutel üle 300 meetri pikad.
Laupäeval tegi tööd kopajuht, ning tükk pinnast langes sisse, paljastades ava käiku, kirjeldas Kaarli puiestee 8 ehitaja, FKSMi kinnisvaradirektor Andres Liinsoo tunnelite leidmist.
Kohale kutsuti muinsuskaitsjad ja arheoloogid, kelle esialgsel hinnangul on tegu osaga Wismari-nimelisest raveliinist ehk Toompea kindluse välisküljel paiknevast kaitseehitisest.
KÄIGUD KUNAGISES KAITSEEHITISES. “Arvatavasti on seal 17. sajandil rajatud käigud, praegu ma täpsemalt öelda ei oska. Sain umbes 110 meetrit maa all edasi minna,” ütles ehitusel arheoloogilist järelevalvet tegeva OÜ Tael juhataja Vladimir Sokolovski.
| Eksperdilt: Tunnelite asukoht oli ette teada
Kunstiakadeemia emeriitprofessori, arhitektuuriajaloolase ja keskaegsete Tallinna kindlustuste ühe suurima spetsialisti Rein Zobeli sõnul oli käikude avastamine ette teada.
“Wismari raveliini asukoht oli ju teada. Praegu oli ekskavatooriga selle müüri päris palju purustatud. Oleks pidanud seda ikka teadma ja arhitektuuriajalooliste eritingimustega kaitsma,” ütles Zobel.
Tema sõnul on seal kunagi olnud suhteliselt kõrged kivimüürid, mille sees olid käigud. “Nüüd on sealt uus mälestis välja tulnud ja see tuleks kindlasti kaitse alla võtta,” lisas Zobel.
|
Tema sõnul on tegu liivakivisse, tänasest tänavapinnast rohkem kui kuue meetri sügavusele kaevatud käikudega.
Tunnelite keskel on võlvlaega 6 meetri kõrgune saal, mille mõõtmeteks hindas Sokolovski 10 korda 10 meetrit. Saali lage toetab võimas kahe meetri laiune ja pikkune post.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on praeguseks selgunud, et käik läheb ka edasi ning võib olla kuni 300 meetri pikkune. Osa käigust on sisse varisenud.
Arhitektuuriajaloolase Rein Zobeli sõnul kulgesid käigud kolmnurkse raveliini sees selle kuju järgides, samuti pidas ta tõenäoliseks, et avastatud tunnelid ei olnud ühendatud teiste käikudega.
Dubovik märkis, et tunnel kulgeb algul bastionide suunas, kuid keerab siis Toompeale, Hirvepargi poole.
Käikudes liikumiseks on tema sõnul vaja kummikuid ja määrdumist mittekartvaid riideid, kohati on vaja käia kükakil. Tunnelites olid spetsiaalsed õhuavad ventilatsiooniks, need on nüüdseks kinni varisenud.
LEIUST VÕIKS SAADA TURISMIOBJEKT. “Kutsusin kokku nõupidamise, kus osalevad omanikud, ehitajad ja projekteerijad, et arutada, kuidas tunnelid võiks jääda seotuks uue majaga,” ütles Dubovik.
“Enne lõplikku otsust on vaja teha täiendavaid uurimistöid nii arhiivis kui ka ehitusobjektil,” lisas ta.
Dubovik oli veendunud, et tunnelid tuleks säilitada ja eksponeerida. Idee koostada maa-aluse Tallinna turismimarsruut on küpsenud juba kaua, uus avastatud tunnel võib anda sellele uue hoo.
“Ingeri bastioni aluste tunnelitega oli meil plaan need korda teha ja külastajatele avada, tehtud oli isegi kava, kuidas see kõik võiks välja näha. Kahjuks polnud linnal paar aastat tagasi selle jaoks raha,” nentis Dubovik.
Tunneli suue jääb praegu plaanitava teelõigu alla ja 8-kordse korterelamu taha, maa-aluse parkla kõrvale.
Säästva arengu ja planeerimise ameti juhataja Ike Volkovi sõnul tuleb tunneli ava säilitamiseks praegune projekt ümber teha.
“Iga selline leid rikastab meie argipäeva. Vajadusel tuleb projekt ümber teha ja usun, et selle autor arhitektuuribüroo Okas & Lõoke saaks sellega vaevata ja professionaalselt hakkama,” märkis Volkov.
Tõenäoliselt tuleks projekti ümber tehes maa-alust parklat pisut pikendada, sest siis saaks pääsu tunnelisse teha parklasse.
Millal tunneleid viimati kasutati?
Teise maailmasõja järel ehitati praeguseks lammutatud Kaitseliidu hoone alla, äsjaavastatud käikude vahetusse lähedusse varjendid. “Varjendites olen käinud, tunneleid seal ei olnud. Nende ehitamisega võidigi tunnelid lõplikult sulgeda,” ütles Dubovik.
Samas võis see juhtuda ka varem. Duboviku sõnul on käigud 17. sajandist pärit linnaplaanil ilusasti näha, 1850. aastast pärineval kaardil aga tunneleid enam märgitud ei ole.
Tõenäoliselt kaotasid tunnelid oma tähtsuse pärast seda, kui Tallinn kustutati 1857–1864 oluliste kindlustuste nimekirjast ja bastione hakati likvideerima. Siis hakkasid kindlustused lagunema, vallikraavid täideti, muldkindlustused aeti laiali. Mitmed objektid jäid eelmise sajandi algul linnaplaneeringule ette ja kadusid linnapildist.
Mis on raveliin?
Avastatud käigud asuvad Wismari raveliinis, mis oli suurte bastionide vahele paigutatud omaette kolmnurkne muldkaitseehitis.
“Raveliin valitses vallikraavi ja kaitses ühtlasi kahe bastioni vahelist ala,” ütles Rein Zobel. Seal olid suurtükid, käigud olid ühendatud Toomväravaga. Tegu oli suhteliselt ohtliku lõiguga, mistõttu Wismari raveliin oli üks tugevaim ja unikaalsem kindlustus,” lisas Zobel.
Käigud ehk kasematid on raveliini all asuvad varjendid, mida võidi kasutada näiteks sõjaväelaste liikumisteedena või ajutise haiglana.
|
Uudised
VE: Wismari raveliin
(16.04.2003)
Kaarli kiriku juurest leiti sajandeid tühjana seisnud maa-alused käigud
Askur Alas
Kaarli kiriku juures endise Kaitseliidu maja asemele uue hoone püstitamiseks vundamenti kaevanud ehitajad avastasid sissepääsu maa-alustesse käikudesse, mis on esialgsetel hinnangutel üle 300 meetri pikad.
Laupäeval tegi tööd kopajuht, ning tükk pinnast langes sisse, paljastades ava käiku, kirjeldas Kaarli puiestee 8 ehitaja, FKSMi kinnisvaradirektor Andres Liinsoo tunnelite leidmist.
Kohale kutsuti muinsuskaitsjad ja arheoloogid, kelle esialgsel hinnangul on tegu osaga Wismari-nimelisest raveliinist ehk Toompea kindluse välisküljel paiknevast kaitseehitisest.
KÄIGUD KUNAGISES KAITSEEHITISES. “Arvatavasti on seal 17. sajandil rajatud käigud, praegu ma täpsemalt öelda ei oska. Sain umbes 110 meetrit maa all edasi minna,” ütles ehitusel arheoloogilist järelevalvet tegeva OÜ Tael juhataja Vladimir Sokolovski.
Kunstiakadeemia emeriitprofessori, arhitektuuriajaloolase ja keskaegsete Tallinna kindlustuste ühe suurima spetsialisti Rein Zobeli sõnul oli käikude avastamine ette teada.
“Wismari raveliini asukoht oli ju teada. Praegu oli ekskavatooriga selle müüri päris palju purustatud. Oleks pidanud seda ikka teadma ja arhitektuuriajalooliste eritingimustega kaitsma,” ütles Zobel.
Tema sõnul on seal kunagi olnud suhteliselt kõrged kivimüürid, mille sees olid käigud. “Nüüd on sealt uus mälestis välja tulnud ja see tuleks kindlasti kaitse alla võtta,” lisas Zobel.
Tema sõnul on tegu liivakivisse, tänasest tänavapinnast rohkem kui kuue meetri sügavusele kaevatud käikudega.
Tunnelite keskel on võlvlaega 6 meetri kõrgune saal, mille mõõtmeteks hindas Sokolovski 10 korda 10 meetrit. Saali lage toetab võimas kahe meetri laiune ja pikkune post.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on praeguseks selgunud, et käik läheb ka edasi ning võib olla kuni 300 meetri pikkune. Osa käigust on sisse varisenud.
Arhitektuuriajaloolase Rein Zobeli sõnul kulgesid käigud kolmnurkse raveliini sees selle kuju järgides, samuti pidas ta tõenäoliseks, et avastatud tunnelid ei olnud ühendatud teiste käikudega.
Dubovik märkis, et tunnel kulgeb algul bastionide suunas, kuid keerab siis Toompeale, Hirvepargi poole.
Käikudes liikumiseks on tema sõnul vaja kummikuid ja määrdumist mittekartvaid riideid, kohati on vaja käia kükakil. Tunnelites olid spetsiaalsed õhuavad ventilatsiooniks, need on nüüdseks kinni varisenud.
LEIUST VÕIKS SAADA TURISMIOBJEKT. “Kutsusin kokku nõupidamise, kus osalevad omanikud, ehitajad ja projekteerijad, et arutada, kuidas tunnelid võiks jääda seotuks uue majaga,” ütles Dubovik.
“Enne lõplikku otsust on vaja teha täiendavaid uurimistöid nii arhiivis kui ka ehitusobjektil,” lisas ta.
Dubovik oli veendunud, et tunnelid tuleks säilitada ja eksponeerida. Idee koostada maa-aluse Tallinna turismimarsruut on küpsenud juba kaua, uus avastatud tunnel võib anda sellele uue hoo.
“Ingeri bastioni aluste tunnelitega oli meil plaan need korda teha ja külastajatele avada, tehtud oli isegi kava, kuidas see kõik võiks välja näha. Kahjuks polnud linnal paar aastat tagasi selle jaoks raha,” nentis Dubovik.
Tunneli suue jääb praegu plaanitava teelõigu alla ja 8-kordse korterelamu taha, maa-aluse parkla kõrvale.
Säästva arengu ja planeerimise ameti juhataja Ike Volkovi sõnul tuleb tunneli ava säilitamiseks praegune projekt ümber teha.
“Iga selline leid rikastab meie argipäeva. Vajadusel tuleb projekt ümber teha ja usun, et selle autor arhitektuuribüroo Okas & Lõoke saaks sellega vaevata ja professionaalselt hakkama,” märkis Volkov.
Tõenäoliselt tuleks projekti ümber tehes maa-alust parklat pisut pikendada, sest siis saaks pääsu tunnelisse teha parklasse.
Millal tunneleid viimati kasutati?
Teise maailmasõja järel ehitati praeguseks lammutatud Kaitseliidu hoone alla, äsjaavastatud käikude vahetusse lähedusse varjendid. “Varjendites olen käinud, tunneleid seal ei olnud. Nende ehitamisega võidigi tunnelid lõplikult sulgeda,” ütles Dubovik.
Samas võis see juhtuda ka varem. Duboviku sõnul on käigud 17. sajandist pärit linnaplaanil ilusasti näha, 1850. aastast pärineval kaardil aga tunneleid enam märgitud ei ole.
Tõenäoliselt kaotasid tunnelid oma tähtsuse pärast seda, kui Tallinn kustutati 1857–1864 oluliste kindlustuste nimekirjast ja bastione hakati likvideerima. Siis hakkasid kindlustused lagunema, vallikraavid täideti, muldkindlustused aeti laiali. Mitmed objektid jäid eelmise sajandi algul linnaplaneeringule ette ja kadusid linnapildist.
Mis on raveliin?
Avastatud käigud asuvad Wismari raveliinis, mis oli suurte bastionide vahele paigutatud omaette kolmnurkne muldkaitseehitis.
“Raveliin valitses vallikraavi ja kaitses ühtlasi kahe bastioni vahelist ala,” ütles Rein Zobel. Seal olid suurtükid, käigud olid ühendatud Toomväravaga. Tegu oli suhteliselt ohtliku lõiguga, mistõttu Wismari raveliin oli üks tugevaim ja unikaalsem kindlustus,” lisas Zobel.
Käigud ehk kasematid on raveliini all asuvad varjendid, mida võidi kasutada näiteks sõjaväelaste liikumisteedena või ajutise haiglana.
Postimehe vahendusel saadud Tallinna kultuuriväärtuste ameti fotod:
***
(09:25 17.04.2003)(09:25 17.04.2003)
Wismari raveliini käikudes algavad väljakaevamised
TALLINN, 17. aprill (EPLO) – Kaarli puiestee ja Toompea tänava risti juures maa-aluse parkla ehitustöödel avastatud 17. sajandi tunnelite jaoks tellis kultuuriväärtuste amet arheoloogilised väljakaevamistööd OÜ Taelalt.
“Mulje on vapustav! See on viimaste aastate parim leid,” ütles kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik, kinnitades, et väljakaevamistööd OÜ-lt Tael on juba tellitud, teatas Raepress. “Millal töödega saab alustada, sõltub linnaeelarve rahade eraldamisest. Tõenäoliselt jääb see järgmise aasta peale. Hea, kui sel aastal me saame need käigud mõõdistatud ja eskiisplaanid valmis.”
Enne Põhjasõda ehitati võimsamate suurtükkide eemalehoidmiseks Toompea kindluse külje alla uus mullast kaitseehitiste liin, mille hulka kuulub ka Wismari raveliin. See pidi kaitsma rünnakute eest Ingeri bastioni ehk praeguse Harjuvärava mäe ning Rootsi bastioni ehk Lindamäe vahelist kaitseta ala, kus praegu kulgeb Toompea tänav. Bastionid valmisid juba 16. sajandi esimesel poolel enne Liivi sõda. Raveliinid ehitati 1680-1690. aastatel ning Wismari uue raveliini ehitus oli dokumenteeritult pooleli veel 1696. aastal.
Sel nädalal avastatud 12-kambriga tunnelid, mis kulgevad Harjuvärava mäe sihis Toompea poole, ja suur kogunemissaal nende käikude keskel olid arheoloog Peeter Talvari sõnul mõeldud raveliini kaitsemeeskonna ja varustuse jaoks. Võlvitud liivakivisse raiutud tunnelite väärtus on arheoloogi jaoks eelkõige selles, et nad on säilinud täpselt sellistena nagu nad maha jäeti, erinevalt bastionite servadesse ehitatud kasemattidest, mida kasutati nõukogude ajal tsiviilkaitsevarjendina.
Kaarli puiesteele hambapolikliiniku kõrvale ehitab ehitusfirma FKSM büroohoonet koos maa-aluse parklaga. Tunnelite lakke tekkis auk parkla elektrikaablite tunneli kaevamistööde käigus. “Elektrikaablite tunnel jääb kohe meie tunnelite tasapinna kohale. Ühe tunneli põrandast saab teha luugi teise tunneli lakke,” selgitas Dubovik.
Talvari sõnul on ehitusfirma geodeetiliste tööde käigus tunnelid juba kaardistanud. “Need käigud on tänasel linnaplaanil juba olemas,” nentis Talvar. “Meil on tarvis lähemate nädalate jooksul puhastada välja raveliini tipp, mis jääb praegusele ehitusplatsile. Edasiste töödega on aega, sest mitte miski ei ole hävimisohus.”
See, kas tunnelid saavad kunagi ka turismiobjektiks, sõltub eelkõige linna eelarvest ja teiste investorite rahalistest võimalustest. “Rootsi bastioni 150 meetri tunnelite restaureerimiseks ja rahvale avamiseks on eskiis ammu olemas ning see oleks nõudnud vähemalt 4 miljonit krooni,” tõi Dubovik paralleeli senini kasutamata võimaluste kohta..
(09:25 17.04.2003)
……………………….
(25.04.2003)
Foto: Pille-Riin Pregel
Arheoloogid leidsid eile pärastlõunal Kaarli kiriku kõrval ehitusel avastatud 17. sajandist pärineva Wismari raveliini tipu väljapuhastamisel teise sissepääsu maa-alustesse tunnelitesse.
“Puhastasime raveliini nurka välja, ja siis hakkas teisel pool nurka paistma täpselt samasugune sissepääs, nagu seda on juba avastatud pääs,” ütles OÜ Tael arheoloog Pavel Smirnov.
Umbes kuus meetrit praegusest maapinnast allpool asuvad võlvitud sissepääsud jäävad mõne meetri jagu kolmnurkse kaitseehitise tipust eemale. Vanade käikude pikkuseks hinnatakse umbes 340 meetrit, äsja päevavalgele tulnute pikkuseks 80 meetrit. Käigud kulgevad piki trapetsikujulist raveliini ja olid arheoloogide hinnangul omavahel ühendatud. Praegu ei pääse varingu tõttu kumbagi käiku pidi kaugemale.
Raveliini tipp avastati krundilt, kuhu FKSM tahab ehitada kaheksakorruselist korterelamut. Raveliin ei jää siiski mitte korterelamule, vaid kaablišahtile ette.
Täna toimub nõupidamine, kus spetsialistid püüavad otsustada, mida raveliiniga ette võtta. Kui raveliini tipu puhastamist rahastab ehitusfirma, siis edasise töö eest peab maksma linn.
REPORTERILT: Põnevad käigud on tonnide kaupa muda ja vett täis
Askur Alas
Tänu arheoloogide ja ehitajate vastutulelikkusele õnnestus mul maa-alustes käikudes eile ära käia.
Käikudes läheb vaja kalamehesaapaid, võimsat taskulampi ja kiivrit – muidu seal liikuda ei saa. Käimisest oli asi siiski kaugel, sest vahepeal tuleb roomata, kohati aga kinnijäänud kalamehesaabast mudast välja sikutada.
Nagu varem avastatud käigud, koosnevad ka uued katakombid omavahel ühendatud viie-kuue meetri pikkustest ja paari meetri laiustest ruumidest. Uut käiku pidi sai edasi minna umbes kümne ruumi jagu, siis tuli paarikümne meetri pikkune ruum. Selle väljasuu on tellistega osaliselt kinni müüritud. Need ei meenuta tänapäeval kasutatavaid telliskive. Järgmise ruumi lagi paistis olevat imelikult sisse langenud, nagu oleks mõne maja vundament seda vajutanud.
Sissepääsule lähemates ruumides on muda peal põlve jagu vett, edasi paistavad käigud tõusvat, jäävad vaid laest alla rippuvad helendavad stalaktiidid ja muda, mis on tunnelisse vajunud igas ruumis asuvast õhutusavast.
Varemavastatud käikude suur ruum, mille keskel on paari meetri jämedune post, on võimas. Tundus, et sellest on kunagi alanud kaks väljapääsu maapinnale.
Tundus, et Wismari raveliini aluseid käike on võrreldes teadaolevate Ingeri ja Rootsi bastioni aluste käikudega tunduvalt keerulisem ja kallim avada või eksponeerida, sest lisaks muda väljakaevamisele tuleks ju avada ka õhutusavad, mis võivad asuda juba uute majade all.