Tõnu Eapost taas väravas
Sel hooajal Narva Transi rivistuses olev 56aastane väravavaht Tõnu Eapost on suure tõenäosusega üks vanemaid jalgpallureid maailmas, kes oma riigi meistriliigas mängijana kaasa teeb.
Kui Eesti jäähoki- ja jalgpallilegend Tõnu Eapost sai koos Sergei Zamogilnõiga eelmise aasta lõpus Narva Transi jalgpalliklubi presidendilt Nikolai Burdakovilt kutse tulla meeskonna treeneriks, ei tulnud tal mõttessegi, et alanud hooajal tuleb ka tal endal väravavahikindad taas kätte tõmmata ja postide vahele asuda.
Juhtus aga niimoodi, et senine Narva Transi väravavaht Aleksandr Djatðenko otsustas klubi vahetada ja mängib tänavu mulluse hõbemedalimeeskonna Maardu Levadia eest.
Eapostil tuli end vormi ajada
“Korraga oli seis selline, et Narva Transil polnudki väravavahti. Ja selliseid, kes kohe vajalikul tasemel oleksid, polnud samuti kohe kusagilt võtta,” rääkis Eapost. Trans sai kaubale 17aastase tallinlase Vitas Maliðauskasega ning kutsus oma rivistusse ka Kohtla-Järve koolipoisi Artjom Golubevi, kel aastaid kõigest 15. “Nad mõlemad on tahtmist täis tublid poisid, kelle päralt on tulevik, kuid paratamatult kulub mitu aastat, enne kui neil koguneb piisavalt mängupraktikat, mis võimaldab neil tugevaks väravavahiks saada.”
Sellises olukorras ei jäänud Transil midagi muud üle kui lülitada mängijate nimekirja ka Tõnu Eapost. Põhiväravavahiks on praegu küll Maliðauskas, kuid et ees on ootamas pikk hooaeg ja palju mänge, mille käigus võib kõike juhtuda, pole sugugi välistatud, et 56aastasel Eapostil tuleb meistriliiga mängus väravasuu ees koht sisse võtta.
“Olen selleks täiesti valmis nagu pioneer. Kui juba platsil olen, ega ma siis ennast säästma hakka. Teistsuguse suhtumisega poleks üldse mõtet üritadagi,” kinnitas Eapost. “Teen praegu meeskonnaga treeningud kaasa ja mängulust aina suureneb. Üldfüüsilise ettevalmistuse pärast ma kindlasti hätta ei jää. Olen regulaarselt käinud hommikuti jooksmas, hüpanud hüppenööriga ja teinud kätekõverdusi. Vanus ei loe minu jaoks suurt midagi.”
Kuressaare koolipoisid olid vaimustuses
Enne meistriliiga avavooru võidukat avakohtumist FC Kuressaarega oli Trans kolm päeva Saaremaal, kus meeskond sai esimest korda sel hooajal korralikul väljakul harjutada, sest Narvas puuduvad selleks praegu igasugused tingimused. Sel ajal, kui Eesti tippklubid valmistusid hooajaks soojade maade muruväljakutel, tagusid Transi mängijad palli saalipõrandal ning lumes.
“Kuressaares tegin treeningud suure mõnuga täiega kaasa. Mõtlesin küll korraks, kas ma järgmisel hommikul üldse voodistki püsti saan, sest kartsin, et kõik kohad üle kere on valusad – ega need hüpped ja kukkumised värava ees vastu maad pärast pikemat mängupausi päris naljaasi ka ole. Kuid ei midagi sellist. Hommikul oli täiesti priima enesetunne ja läksin kohe jooksma,” rääkis Eapost.
Kuressaares jälgis värava taga Eaposti hüppeid ja tõrjeid ka trobikond kohalikke koolipoisse. “Soe tunne tekkis, kui nad vahel plaksutasid ja omavahel rääkisid, et pagana hästi see mees püüab. Keegi ei hõiganud, et mida see vanamees veel siin teeb,” meenutas Eapost.
Kolmas naasmine suurde jalgpalli
Praegune naasmine suurde jalgpalli on Tõnu Eaposti jaoks tegelikult juba kolmas. Ta oli oma aktiivse karjääri jalgpalliväravavahina lõpetanud, kui 38aastaselt tuli kutse Roman Ubakivilt, kes juhendas tollal üleliidulises sarjas mänginud Eesti meeskonda KSMK.
44aastasena vajas Eaposti teeneid Eesti meistriliiga meeskond Tallinna Sadam. “See oli tegelikult üldse minu väravavahikarjääri parim hooaeg. Kuigi tol ajal tegin mängimisega paralleelselt oma firmas bussiroolis pikki otsi ja tihtilugu tuli mitmepäevaselt sõidult tulles otse platsile minna,” rääkis Eapost.
Tõnu Eapost seletab oma enneolematult pikka spordimehe karjääri sportlike eluviisidega. “Ma olen harjunud kogu aeg end vormis hoidma. Suitsu pole ma kunagi teinud, viina olen ikka vahel võtnud, aga pole sellega liialdanud. Sülitan kolm korda üle õla, kuid õnnekombel on saatus mind ränkadest vigastustest hoidnud. Luid olen murdnud küll ja küll, aga need on ju kokku kasvanud,” ütles Eapost.
Trans sihib medalit
Oma mängust olulisemaks peab Eapost praegu siiski ülesannet koolitada Narva Transis välja uued tugevad väravavahid. “Eks see praegune olukord ole ju imelik küll, kui meil on meeskonnas väravavahtideks verinoored poisid ja minusugune veteran. Kus on need 20-30aastased mehed, kellel peaks olema praegu parim mängijaiga? Kuid ega muud üle jää, kui tuleb noortele oma kogemusi edasi anda. Väravavahtide puhul on väga tähtis ka loomulik and – vaist, olukorra tunnetamise oskus ja nii edasi. Seda tuleb poistes edasi arendada ning tugevdada ka nende psühholoogilist poolt. Kuid kõik see tuleb aja jooksul mängupraktikaga,” kõneles Eapost oma tööst.
Tõnu Eaposti sõnul sihib Narva Trans alanud hooajal meistriliigas medalit. “See meistriliigas ainus Ida-Virumaa meeskond püsib koos suuresti tänu klubi presidendi Nikolai Burdakovi entusiasmile. Meie eelarve ei ole võrreldav Flora või Levadia omaga, kuid sellegipoolest tahame nendega nagu võrdne võrdsega rinda pista ja koolitada kohalikest noortest aja jooksul veelgi tugevama meeskonna,” rääkis Eapost, kes lisaks väravavahi ja treeneriametile peab klubi direktorina hoolt kandma ka majandusküsimuste eest.
ERIK GAMZEJEV
Põhjarannik, neljapäev, 20.03.2003
Uudised
VE: Eapost Tõnu – spordifanaatik
Tõnu Eapost taas väravas
Sel hooajal Narva Transi rivistuses olev 56aastane väravavaht Tõnu Eapost on suure tõenäosusega üks vanemaid jalgpallureid maailmas, kes oma riigi meistriliigas mängijana kaasa teeb.
Kui Eesti jäähoki- ja jalgpallilegend Tõnu Eapost sai koos Sergei Zamogilnõiga eelmise aasta lõpus Narva Transi jalgpalliklubi presidendilt Nikolai Burdakovilt kutse tulla meeskonna treeneriks, ei tulnud tal mõttessegi, et alanud hooajal tuleb ka tal endal väravavahikindad taas kätte tõmmata ja postide vahele asuda.
Juhtus aga niimoodi, et senine Narva Transi väravavaht Aleksandr Djatðenko otsustas klubi vahetada ja mängib tänavu mulluse hõbemedalimeeskonna Maardu Levadia eest.
Eapostil tuli end vormi ajada
“Korraga oli seis selline, et Narva Transil polnudki väravavahti. Ja selliseid, kes kohe vajalikul tasemel oleksid, polnud samuti kohe kusagilt võtta,” rääkis Eapost. Trans sai kaubale 17aastase tallinlase Vitas Maliðauskasega ning kutsus oma rivistusse ka Kohtla-Järve koolipoisi Artjom Golubevi, kel aastaid kõigest 15. “Nad mõlemad on tahtmist täis tublid poisid, kelle päralt on tulevik, kuid paratamatult kulub mitu aastat, enne kui neil koguneb piisavalt mängupraktikat, mis võimaldab neil tugevaks väravavahiks saada.”
Sellises olukorras ei jäänud Transil midagi muud üle kui lülitada mängijate nimekirja ka Tõnu Eapost. Põhiväravavahiks on praegu küll Maliðauskas, kuid et ees on ootamas pikk hooaeg ja palju mänge, mille käigus võib kõike juhtuda, pole sugugi välistatud, et 56aastasel Eapostil tuleb meistriliiga mängus väravasuu ees koht sisse võtta.
“Olen selleks täiesti valmis nagu pioneer. Kui juba platsil olen, ega ma siis ennast säästma hakka. Teistsuguse suhtumisega poleks üldse mõtet üritadagi,” kinnitas Eapost. “Teen praegu meeskonnaga treeningud kaasa ja mängulust aina suureneb. Üldfüüsilise ettevalmistuse pärast ma kindlasti hätta ei jää. Olen regulaarselt käinud hommikuti jooksmas, hüpanud hüppenööriga ja teinud kätekõverdusi. Vanus ei loe minu jaoks suurt midagi.”
Kuressaare koolipoisid olid vaimustuses
Enne meistriliiga avavooru võidukat avakohtumist FC Kuressaarega oli Trans kolm päeva Saaremaal, kus meeskond sai esimest korda sel hooajal korralikul väljakul harjutada, sest Narvas puuduvad selleks praegu igasugused tingimused. Sel ajal, kui Eesti tippklubid valmistusid hooajaks soojade maade muruväljakutel, tagusid Transi mängijad palli saalipõrandal ning lumes.
“Kuressaares tegin treeningud suure mõnuga täiega kaasa. Mõtlesin küll korraks, kas ma järgmisel hommikul üldse voodistki püsti saan, sest kartsin, et kõik kohad üle kere on valusad – ega need hüpped ja kukkumised värava ees vastu maad pärast pikemat mängupausi päris naljaasi ka ole. Kuid ei midagi sellist. Hommikul oli täiesti priima enesetunne ja läksin kohe jooksma,” rääkis Eapost.
Kuressaares jälgis värava taga Eaposti hüppeid ja tõrjeid ka trobikond kohalikke koolipoisse. “Soe tunne tekkis, kui nad vahel plaksutasid ja omavahel rääkisid, et pagana hästi see mees püüab. Keegi ei hõiganud, et mida see vanamees veel siin teeb,” meenutas Eapost.
Kolmas naasmine suurde jalgpalli
Praegune naasmine suurde jalgpalli on Tõnu Eaposti jaoks tegelikult juba kolmas. Ta oli oma aktiivse karjääri jalgpalliväravavahina lõpetanud, kui 38aastaselt tuli kutse Roman Ubakivilt, kes juhendas tollal üleliidulises sarjas mänginud Eesti meeskonda KSMK.
44aastasena vajas Eaposti teeneid Eesti meistriliiga meeskond Tallinna Sadam. “See oli tegelikult üldse minu väravavahikarjääri parim hooaeg. Kuigi tol ajal tegin mängimisega paralleelselt oma firmas bussiroolis pikki otsi ja tihtilugu tuli mitmepäevaselt sõidult tulles otse platsile minna,” rääkis Eapost.
Tõnu Eapost seletab oma enneolematult pikka spordimehe karjääri sportlike eluviisidega. “Ma olen harjunud kogu aeg end vormis hoidma. Suitsu pole ma kunagi teinud, viina olen ikka vahel võtnud, aga pole sellega liialdanud. Sülitan kolm korda üle õla, kuid õnnekombel on saatus mind ränkadest vigastustest hoidnud. Luid olen murdnud küll ja küll, aga need on ju kokku kasvanud,” ütles Eapost.
Trans sihib medalit
Oma mängust olulisemaks peab Eapost praegu siiski ülesannet koolitada Narva Transis välja uued tugevad väravavahid. “Eks see praegune olukord ole ju imelik küll, kui meil on meeskonnas väravavahtideks verinoored poisid ja minusugune veteran. Kus on need 20-30aastased mehed, kellel peaks olema praegu parim mängijaiga? Kuid ega muud üle jää, kui tuleb noortele oma kogemusi edasi anda. Väravavahtide puhul on väga tähtis ka loomulik and – vaist, olukorra tunnetamise oskus ja nii edasi. Seda tuleb poistes edasi arendada ning tugevdada ka nende psühholoogilist poolt. Kuid kõik see tuleb aja jooksul mängupraktikaga,” kõneles Eapost oma tööst.
Tõnu Eaposti sõnul sihib Narva Trans alanud hooajal meistriliigas medalit. “See meistriliigas ainus Ida-Virumaa meeskond püsib koos suuresti tänu klubi presidendi Nikolai Burdakovi entusiasmile. Meie eelarve ei ole võrreldav Flora või Levadia omaga, kuid sellegipoolest tahame nendega nagu võrdne võrdsega rinda pista ja koolitada kohalikest noortest aja jooksul veelgi tugevama meeskonna,” rääkis Eapost, kes lisaks väravavahi ja treeneriametile peab klubi direktorina hoolt kandma ka majandusküsimuste eest.
ERIK GAMZEJEV
Põhjarannik, neljapäev, 20.03.2003