Toila vald asub Ida-Virumaa maakonna põhjaosas, piirneb Jõhvi ja Illuka vallaga ning Sillamäe linnaga, valla territooriumi sees asub Kohtla-Järve linnale alluv Oru linnaosa. 164 km², 2416 elanikku.
Soome lahe ääres palistab valla põhjaosa Põhja-Eesti pank, mida liigestavad Pühajõe org ja Voka jõe org. Vallapiires asub ka osa Saka-Ontika-Toila paekalda maastikukaitsealast. Valla põhjaosa, mis paikneb Kirde-Eesti lavamaal, on suuremalt osalt põllustatud ning tihedasti asustatud, lõunaosa hõlmab Alutaguse metsi.
Keskus Toila alevik (799 el.) paikneb Pühajõe suudmealal Soome lahe rannikul, 12 km kaugusel maakonna keskusest. Tuntumad külad on Konju (132), Martsa (107), Päite (33), Pühajõe (175), Uikala (13), Vaivina (29) ja Voka alevik (1214).
Loodusvaradest on olulisemad põlevkivi, turvas, kruus, mets, kalavarud.
Tootmistegevus baseerub traditsionaalselt kalandusel. Suurim ettevõte on kalapüügi ning – töötlemisega tegelev Viru Kalatööstus.
Elanikke teenindavad Toila Keskkool ning selle filiaalina algklassid ka Vokas, raamatukogud, klubid, arstipunktid ja apteek, lasteaiad Toilas ja Vokas. Spordirajatistest on täismõõtmetega spordisaalid Toila keskkoolis, Voka spordikompleksis ning Toilas , kergejõustikustaadion Vokas, 25-meetri ujula Toila Sanatooriumis.
Pühajõel tegutseb restauseeritud kirikus EELK kogudus.
Vaatamisväärsused
I Eesti teatrimaja mälestuskivi
Toila tarandkalme, ohvrikivi
Pühajõe ürgorg
Toila-Oru park, ohvrikivi
Pühajõe mõisa pärnad ja lehised
Kohvimäe talu hooned Pühajõel
Aluoja juga
Lagedi pärnad
Kultusekivi vana Voka vallamaja juures
Voka park
Päite pank
Toila laululava
Puhkevõimalusi pakuvad Toila Sanatoorium, park ja mererand, sadam Pühajõe suudmes. Toilat iseloomustab maakondlike ja üleriiklike suurürituste korraldamise traditsioon Oru pargi laululaval.
Toila
Toila vald asub Ida-Virumaa maakonna põhjaosas, piirneb Jõhvi ja Illuka vallaga ning Sillamäe linnaga, valla territooriumi sees asub Kohtla-Järve linnale alluv Oru linnaosa. 164 km², 2416 elanikku.
Soome lahe ääres palistab valla põhjaosa Põhja-Eesti pank, mida liigestavad Pühajõe org ja Voka jõe org. Vallapiires asub ka osa Saka-Ontika-Toila paekalda maastikukaitsealast. Valla põhjaosa, mis paikneb Kirde-Eesti lavamaal, on suuremalt osalt põllustatud ning tihedasti asustatud, lõunaosa hõlmab Alutaguse metsi.
Keskus Toila alevik (799 el.) paikneb Pühajõe suudmealal Soome lahe rannikul, 12 km kaugusel maakonna keskusest. Tuntumad külad on Konju (132), Martsa (107), Päite (33), Pühajõe (175), Uikala (13), Vaivina (29) ja Voka alevik (1214).
Loodusvaradest on olulisemad põlevkivi, turvas, kruus, mets, kalavarud.
Tootmistegevus baseerub traditsionaalselt kalandusel. Suurim ettevõte on kalapüügi ning – töötlemisega tegelev Viru Kalatööstus.
Põllumajandusega tegelevatest ettevõtetest PÜ Kaljurand.
Toilale annab ilmet 280-kohaline Toila Sanatoorium.
Elanikke teenindavad Toila Keskkool ning selle filiaalina algklassid ka Vokas, raamatukogud, klubid, arstipunktid ja apteek, lasteaiad Toilas ja Vokas. Spordirajatistest on täismõõtmetega spordisaalid Toila keskkoolis, Voka spordikompleksis ning Toilas , kergejõustikustaadion Vokas, 25-meetri ujula Toila Sanatooriumis.
Pühajõel tegutseb restauseeritud kirikus EELK kogudus.
Vaatamisväärsused
Puhkevõimalusi pakuvad Toila Sanatoorium, park ja mererand, sadam Pühajõe suudmes. Toilat iseloomustab maakondlike ja üleriiklike suurürituste korraldamise traditsioon Oru pargi laululaval.
Pildid
Sümboolika
Valla vapi kujundid ja värvid tähistavad merd, pankrannikut, Pühajõge, männikuid, võimu, vastupidavust ja jõudu.
Vallavalitsus
Lingid
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Maakond. Aastaraamat 1996. Koostaja Bruno Uustal.
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Turismikaart