Ilma-viperusi jätkus vaid puhkpillipeo avamisel C. R. Jakobsoni ausamba juures. Edasi läks kõik tõusvas tempos. 3-kilomeetrine marss mammut-kontserdipaika samuti. Adam Jakobsoni kalmule Torma kalmistul pandi lilli juurde.
Rahuoru lava. Koosmängimine.
Enam kui tosina jagu orkestreid ükshaaval oma repertuaariga. Iga orkester on oma dirigendi nägu. Heas mõttes loomulikult. Uimaseid polnud. Torma ja Väägvere vaheline kemplemine vanima orkestri ja pasunakoori tiitli selgitamiseks lõppes tulemusteta. Ilmselt nii jääb tulevikuski – üks on vanim orkester ja teine vanim pasunakoor. Jõuaks vaid ajaloolased ja spetsialistid ükskord kokkuleppele…
Mida lõpu poole seda vaatemängulisemaks läks. Korra tunduski, et soomlaste orkestri tasemele meie omad ei saa … aga võta näpust! Noorte orkestrite särtsakus oma stiili ja imago otsinguil tegid peo hasartseks. Põhjanaabrid jäidki oma järgiproovitud hea akadeemilisuse juurde.
Mida veel kõrvade vahele pandi?
Kuidas saab nimetada üht koolitundidest muusikaliseks kasvatuseks kui seal ainult lauladakse? Õige nimetus peaks olema laulmistund. Muuusikaline kasvatus sisaldab midagi enamat – laulu ja pillimängu vähemalt. Kas meie lapsed seda ei suuda? Miks ei saa laps teha esmatutvust temale meelepärase pilliga muusikatunnis? Ega see peagi puhkpill olema! Olgu klaver, suupill, trumm, kitarr vms. See pole pelgalt mure puhkpillimängijate järelkasvu pärast. Laulukoorid laulsid laulud laulupeoks, pillimängijad tahavad ka oma osa anda… Igasugune muusikategemine eeldab noodilugemise õpetust. Ja omaloomingu algus pole sealt kaugel…
Asi on kirja pandud mälu järgi . Et mul ja Teil ei ununeks.
Lõpp kujunes maruliseks – trompetijaht pani külastajate vere keema: oma pilli ihkasid 9-aastane pooleaastase “staazhiga” Sander ja 19-kümnene Lauri. Kõvad mehed mõlemad. Sundmenüüks sattus olema R. Valgre “Helmi”-st 16 takti. Teine voor – valsitaktis lugu pilliga marssides. Vox populi – publik pooleks. Zhüriigi kippus jänni jääma ja pidi tikke murdma hakkama … Asi oli aus: vanema trompetisti 11-aasta kogemused jäid peale ja jaapanlane anti Laurile. Poolt publikut selline tulemus ei rahuldanud. “Kastanid tõi tulest välja” peakorraldaja, Torma orkestri klarnetimängija isikus esinenud vallavolikogu esimees A. Vili Torma orkestri poolt pakutud saalomonliku otsusega: Torma orkester annab just saadud lombitaguse trompeti Sanderile aastaks kasutada! Ja Sandri poolehoidjatel oli põhjust silmanurka pühkida…
Kiitus korraldajatele ja läbiviijatele!
Kaks suurt tänu trompetite Torma-toojatele AUTOR-ist!
Kannatlikku meelt pasunapuhujatele, trummilööjatele ja eesvehkijatele! Publik ootab teid aasta möödudes taas Rahuorgu!
30.juuli 2003
Avo Blankin, Torma orkestri vilistlane
xxx
ToPoF-2004
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: ToPoF-2002
Ilma-viperusi jätkus vaid puhkpillipeo avamisel C. R. Jakobsoni ausamba juures. Edasi läks kõik tõusvas tempos. 3-kilomeetrine marss mammut-kontserdipaika samuti. Adam Jakobsoni kalmule Torma kalmistul pandi lilli juurde.
Rahuoru lava. Koosmängimine.
Enam kui tosina jagu orkestreid ükshaaval oma repertuaariga. Iga orkester on oma dirigendi nägu. Heas mõttes loomulikult. Uimaseid polnud. Torma ja Väägvere vaheline kemplemine vanima orkestri ja pasunakoori tiitli selgitamiseks lõppes tulemusteta. Ilmselt nii jääb tulevikuski – üks on vanim orkester ja teine vanim pasunakoor. Jõuaks vaid ajaloolased ja spetsialistid ükskord kokkuleppele…
Mida lõpu poole seda vaatemängulisemaks läks. Korra tunduski, et soomlaste orkestri tasemele meie omad ei saa … aga võta näpust! Noorte orkestrite särtsakus oma stiili ja imago otsinguil tegid peo hasartseks. Põhjanaabrid jäidki oma järgiproovitud hea akadeemilisuse juurde.
Mida veel kõrvade vahele pandi?
Kuidas saab nimetada üht koolitundidest muusikaliseks kasvatuseks kui seal ainult lauladakse? Õige nimetus peaks olema laulmistund. Muuusikaline kasvatus sisaldab midagi enamat – laulu ja pillimängu vähemalt. Kas meie lapsed seda ei suuda? Miks ei saa laps teha esmatutvust temale meelepärase pilliga muusikatunnis? Ega see peagi puhkpill olema! Olgu klaver, suupill, trumm, kitarr vms. See pole pelgalt mure puhkpillimängijate järelkasvu pärast. Laulukoorid laulsid laulud laulupeoks, pillimängijad tahavad ka oma osa anda… Igasugune muusikategemine eeldab noodilugemise õpetust. Ja omaloomingu algus pole sealt kaugel…
Asi on kirja pandud mälu järgi . Et mul ja Teil ei ununeks.
Lõpp kujunes maruliseks – trompetijaht pani külastajate vere keema: oma pilli ihkasid 9-aastane pooleaastase “staazhiga” Sander ja 19-kümnene Lauri. Kõvad mehed mõlemad. Sundmenüüks sattus olema R. Valgre “Helmi”-st 16 takti. Teine voor – valsitaktis lugu pilliga marssides. Vox populi – publik pooleks. Zhüriigi kippus jänni jääma ja pidi tikke murdma hakkama … Asi oli aus: vanema trompetisti 11-aasta kogemused jäid peale ja jaapanlane anti Laurile. Poolt publikut selline tulemus ei rahuldanud. “Kastanid tõi tulest välja” peakorraldaja, Torma orkestri klarnetimängija isikus esinenud vallavolikogu esimees A. Vili Torma orkestri poolt pakutud saalomonliku otsusega: Torma orkester annab just saadud lombitaguse trompeti Sanderile aastaks kasutada! Ja Sandri poolehoidjatel oli põhjust silmanurka pühkida…
Kiitus korraldajatele ja läbiviijatele!
Kaks suurt tänu trompetite Torma-toojatele AUTOR-ist!
Kannatlikku meelt pasunapuhujatele, trummilööjatele ja eesvehkijatele! Publik ootab teid aasta möödudes taas Rahuorgu!
30.juuli 2003
Avo Blankin, Torma orkestri vilistlane
xxx
ToPoF-2004