|
AS Eesti Põlevkivi, kelle töötajaist enam kui pooled on kodakondsuseta, sõlmib täna kolme riigiasutusega lepingu, mille raames toetatakse Eesti Põlevkivi töötajate ettevalmistamist kodakondsuse eksamiks. Kokkuleppe osapoolteks on lisaks Eesti Põlevkivile kodakondsus- ja migratsiooniamet, riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ning Integratsiooni Sihtasutus.
– – – – –
Eesti Põlevkivi 4500-st töötajast pole ühegi riigi kodakondsust enam kui pooltel. Ettevõtte juhatuse esimehe Mati Jostovi sõnul tekitab kodakondsuse puudumine hulganisti probleeme.
“Kodakondsuse puudumine tekitab töötajatele isiklikus elus probleeme, mis kanduvad edasi ka ettevõtesse,” märkis Jostov.
Kuigi Eesti Põlevkivi ametlik asjaajamise keel on eesti keel, on ettevõte sunnitud paralleelselt kasutama ka vene keelt.
“Kui 80 protsenti inimestest räägib vene keelt, siis paratamatult oleme sunnitud rääkima asju vene keeles üle,” ütles Jostov. “Muidugi võib ohutustehnika eeskirjad eesti keeles seinale panna ja inimese käest allkirja võtta, aga kahjuks see ei toimi. Oleme sunnitud kasutama kaht keelt: asjaajamiskeel on eesti keel, aga teeme igast asjast tõlke ka vene keelde.”
Täna sõlmitava lepingu raames loodab Eesti Põlevkivi olukorda parandada, hakates kodakondsuseta töötajaid ette valmistama Eesti kodakondsuse eksami jaoks. Ühelt poolt tähendab see ulatuslikku eesti keele õpet, teisalt aga Eesti põhiseaduse tutvustamist. Integratsiooni Sihtasutus eraldab selleks tarbeks ligi 200.000 krooni välisfondidest tulnud raha.
Sihtasutuse juhataja Mati Luige sõnul on Eesti Põlevkivi näol tegu omalaadse pilootprojektiga. Seni on sihtasutuse toel suurettevõtetes – näiteks Eesti Energias ja Elcoteqis organiseeritud vaid muulaste keeleõpet. Terviklikku ettevalmistust kodakondsuse eksamiks ei ole veel üheski ettevõttes tehtud. Kui Eesti Põlevkivi projekt osutub edukaks, võidakse seda Luige sõnul laiendada teistessegi suurettevõtetesse, kus paljud töötajad ilma kodakondsuseta.
“Kui see annab häid tulemusi, siis on sellel kindlasti tulevikuperspektiiv olemas,” rõhutas Luik. “Näiteks Narva Elektrijaamades on ligi 40 protsenti töötajaist määratlemata kodakondsusega.”
Tänavu 1. jaanuari seisuga elab Eestis üle 160.000 kodakondsuseta isiku.
|
Uudised
Eesti Põlevkivi asub toetama töötajate kodakondseks võtmist
Eesti Põlevkivi asub toetama töötajate kodakondseks võtmist
Külli-Riin Tigasson, Vaba Euroopa Raadio – 27. märts, 2003 21:01
AS Eesti Põlevkivi, kelle töötajaist enam kui pooled on kodakondsuseta, sõlmib täna kolme riigiasutusega lepingu, mille raames toetatakse Eesti Põlevkivi töötajate ettevalmistamist kodakondsuse eksamiks. Kokkuleppe osapoolteks on lisaks Eesti Põlevkivile kodakondsus- ja migratsiooniamet, riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ning Integratsiooni Sihtasutus.
– – – – –
Eesti Põlevkivi 4500-st töötajast pole ühegi riigi kodakondsust enam kui pooltel. Ettevõtte juhatuse esimehe Mati Jostovi sõnul tekitab kodakondsuse puudumine hulganisti probleeme.
“Kodakondsuse puudumine tekitab töötajatele isiklikus elus probleeme, mis kanduvad edasi ka ettevõtesse,” märkis Jostov.
Kuigi Eesti Põlevkivi ametlik asjaajamise keel on eesti keel, on ettevõte sunnitud paralleelselt kasutama ka vene keelt.
“Kui 80 protsenti inimestest räägib vene keelt, siis paratamatult oleme sunnitud rääkima asju vene keeles üle,” ütles Jostov. “Muidugi võib ohutustehnika eeskirjad eesti keeles seinale panna ja inimese käest allkirja võtta, aga kahjuks see ei toimi. Oleme sunnitud kasutama kaht keelt: asjaajamiskeel on eesti keel, aga teeme igast asjast tõlke ka vene keelde.”
Täna sõlmitava lepingu raames loodab Eesti Põlevkivi olukorda parandada, hakates kodakondsuseta töötajaid ette valmistama Eesti kodakondsuse eksami jaoks. Ühelt poolt tähendab see ulatuslikku eesti keele õpet, teisalt aga Eesti põhiseaduse tutvustamist. Integratsiooni Sihtasutus eraldab selleks tarbeks ligi 200.000 krooni välisfondidest tulnud raha.
Sihtasutuse juhataja Mati Luige sõnul on Eesti Põlevkivi näol tegu omalaadse pilootprojektiga. Seni on sihtasutuse toel suurettevõtetes – näiteks Eesti Energias ja Elcoteqis organiseeritud vaid muulaste keeleõpet. Terviklikku ettevalmistust kodakondsuse eksamiks ei ole veel üheski ettevõttes tehtud. Kui Eesti Põlevkivi projekt osutub edukaks, võidakse seda Luige sõnul laiendada teistessegi suurettevõtetesse, kus paljud töötajad ilma kodakondsuseta.
“Kui see annab häid tulemusi, siis on sellel kindlasti tulevikuperspektiiv olemas,” rõhutas Luik. “Näiteks Narva Elektrijaamades on ligi 40 protsenti töötajaist määratlemata kodakondsusega.”
Tänavu 1. jaanuari seisuga elab Eestis üle 160.000 kodakondsuseta isiku.