Prefekt Bonnet’ nulltolerants
Erkki Sivonen Eesti Ekspress, 19.03.2003
|
|
|
SANDARM RANNAMAJADE VASTU: Korsika prefekt Bernard Bonnet laskis maha põletada kaks menukat rannarestorani. Suitsev tuhahunnik vasakpoolsel pildil on kõik, mis jäi järele lokaalist nimega Chez Francis. (AFP) |
|
|
|
Kuidas Korsikal lahendati seadusevastaselt ehitatud majade probleemi.
1998. aastal saatis Prantsuse valitsus Korsikale uue prefekti, kelle ülesandeks sai seaduslikkuse ja korra maksmapanek selles rahutus provintsis. Eelmine prefekt oli ametikohustuste täitmise käigus maha lastud – kas maffia või separatistide poolt, pole päris selge.
Prefekt Bonnet sai valitsuselt rohelise tee rakendada saarel täisleppimatust kõigi vahenditega, täiendavaks abiks anti talle värskelt loodud korruptsiooni- ja maffiavastane sandarmeeria eriüksus.
Kõige silmapaistvamalt avaldus uus poliitika sõja kuulutamises ehitusloata rannavööndisse ehitatud hoonete vastu.
Enamik Korsikal ilma loata tekkinud hooneid on lõbustusasutused. Sajandeid pidas saarerahvas rannaäärt väärtusetuks – sisemaal asuvad karjamaad pärandati traditsiooniliselt perepoegadele, rannaäärne maa aga tütardele. Turismi muutumisega omaette tööstusharuks on olukord muutunud – rannaribal aetav äri annab kohalikele suure osa sissetulekutest.
Prefekt Bonnet koostas nimekirja 20 populaarsest rannarestoranist ja andis käsu need traktoritega laiali lükata. Restoraniomanikel aga leidus mõjukaid sõpru kohalikus omavalitsuses. Kalurid sulgesid protestiks saare sadamad turiste vedavatele parvlaevadele. Bonnet andis kõrtsipidajatele hingetõmbaega kuni suvehooaja lõpuni, mis aga tundus nõrkuse märgina Pariisi valitsuskabinetile. Peaminister Jospini abi olevat käskinud prefektil sandarmid appi võtta ja “asi joonde ajada”.
Kahe tule vahele jäänud prefekt alustas asja joonde ajamist sellega, et laskis kahele publikumagnetiks kujunenud rannarestoranile tule räästasse pista. Õnnetul kombel unustasid sandarmid teisel korral sündmuspaigale paar bensiinikanistrit, politseiraadiosaatja ja vormikiivri, lisaks kõrvetas üks maffiavastase eriüksuse ohvitser näpud ja pidi haiglasse siduma minema.
Asi tuli avalikuks ja sandarmite ülemus tunnistas, et välgumihkli andis neile prefekt Bonnet isiklikult. Pahandus kavatseti ajada Korsika separatistide kaela. Bonnet, keda Prantsuse ajalehed võrdlesid “Roosa Pantri” kohtlase inspektor Clouseau’ga, sai aga peaminister Jospinilt abi ja toetuse asemel kinga.
Uurimise käigus andis Bonnet korduvalt märku, et täitis ainult Pariisist tulnud juhtnööre. Mõnda aega küdes valitsuskriis, mis ähvardas ka peaminister Jospini jalgealust. Et aga Prantsusmaal maksab riik ajakirjanike eest tulumaksu, pole sealsel pressil tavaks kõikides asjades lõpuni kaevata. 2002. aastal mõistis esimese astme kohus Bonnet’ süüdi ja määras talle aasta reaalset vanglakaristust. Endine prefekt on otsuse edasi kaevanud.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Prefekt Bonnet’ nulltolerants
Prefekt Bonnet’ nulltolerants
Erkki Sivonen Eesti Ekspress, 19.03.2003
Eestis juhtus samuti
Rainer Kuuba,Eestimaa Looduse Fond, metsaspetsialist
“Eestis on ka analoogseid lugusid juhtunud. Ükskord oli kuskil mere piiril püsti löödud üks palkmaja. Inspektorid võtsid saed kaasa ja läksid tegid palkidest ilusad poolemeetrised küttepuud. Viimase palgi jätsid alles. Selle lõid püsti merre ja panid sildi külge, et siin ehitamine on keelatud.”
Kuidas Korsikal lahendati seadusevastaselt ehitatud majade probleemi.
1998. aastal saatis Prantsuse valitsus Korsikale uue prefekti, kelle ülesandeks sai seaduslikkuse ja korra maksmapanek selles rahutus provintsis. Eelmine prefekt oli ametikohustuste täitmise käigus maha lastud – kas maffia või separatistide poolt, pole päris selge.
Prefekt Bonnet sai valitsuselt rohelise tee rakendada saarel täisleppimatust kõigi vahenditega, täiendavaks abiks anti talle värskelt loodud korruptsiooni- ja maffiavastane sandarmeeria eriüksus.
Kõige silmapaistvamalt avaldus uus poliitika sõja kuulutamises ehitusloata rannavööndisse ehitatud hoonete vastu.
Enamik Korsikal ilma loata tekkinud hooneid on lõbustusasutused. Sajandeid pidas saarerahvas rannaäärt väärtusetuks – sisemaal asuvad karjamaad pärandati traditsiooniliselt perepoegadele, rannaäärne maa aga tütardele. Turismi muutumisega omaette tööstusharuks on olukord muutunud – rannaribal aetav äri annab kohalikele suure osa sissetulekutest.
Prefekt Bonnet koostas nimekirja 20 populaarsest rannarestoranist ja andis käsu need traktoritega laiali lükata. Restoraniomanikel aga leidus mõjukaid sõpru kohalikus omavalitsuses. Kalurid sulgesid protestiks saare sadamad turiste vedavatele parvlaevadele. Bonnet andis kõrtsipidajatele hingetõmbaega kuni suvehooaja lõpuni, mis aga tundus nõrkuse märgina Pariisi valitsuskabinetile. Peaminister Jospini abi olevat käskinud prefektil sandarmid appi võtta ja “asi joonde ajada”.
Kahe tule vahele jäänud prefekt alustas asja joonde ajamist sellega, et laskis kahele publikumagnetiks kujunenud rannarestoranile tule räästasse pista. Õnnetul kombel unustasid sandarmid teisel korral sündmuspaigale paar bensiinikanistrit, politseiraadiosaatja ja vormikiivri, lisaks kõrvetas üks maffiavastase eriüksuse ohvitser näpud ja pidi haiglasse siduma minema.
Asi tuli avalikuks ja sandarmite ülemus tunnistas, et välgumihkli andis neile prefekt Bonnet isiklikult. Pahandus kavatseti ajada Korsika separatistide kaela. Bonnet, keda Prantsuse ajalehed võrdlesid “Roosa Pantri” kohtlase inspektor Clouseau’ga, sai aga peaminister Jospinilt abi ja toetuse asemel kinga.
Uurimise käigus andis Bonnet korduvalt märku, et täitis ainult Pariisist tulnud juhtnööre. Mõnda aega küdes valitsuskriis, mis ähvardas ka peaminister Jospini jalgealust. Et aga Prantsusmaal maksab riik ajakirjanike eest tulumaksu, pole sealsel pressil tavaks kõikides asjades lõpuni kaevata. 2002. aastal mõistis esimese astme kohus Bonnet’ süüdi ja määras talle aasta reaalset vanglakaristust. Endine prefekt on otsuse edasi kaevanud.