GEORGE ROBERTSON: Tuleviku eest
Peasekretär lord Robertson julgustas eile Tallinnas: Eesti tehku edasi nii, nagu tänaseni on teinud.
Kui Eesti ja teised kuus liituma kutsutud riiki ühinevad NATO-ga järgmisel kevadel, kasvab alliansi liikmete arv praeguse 19-lt 26 liikmele. See on NATO kõigi aegade suurim laienemine. Koos Euroopa Liidu laienemisega järgmisel aastal, milles Eesti on samuti osaline, tähendab NATO laienemise järgmine ring tohutut sammu alliansi pikaajaliste eesmärkide saavutamise poole. See tähendab Euroopat, mis on ühtne ja vaba, liitunud rahu ja ühiste väärtuste nimel siit Läänemere põhjatipust kuni Musta mereni lõunas.
Et Eestil ja tema kahel Balti naabril on oma õiguspärane koht selles vabas Euroopas, pole kunagi olnud küsitav, sest juba sajandeid on rahvad neil aladel pidanud pühaks vabade rahvaste väärtusi. Te võitlesite oma sõdadevahelise iseseisvuse eest, te ei nõustunud kunagi vägivaldse liitmisega N Liitu. Hetkest, mis teil õnnestus vabaks saada, on teie rahvastest saanud tõelised edukuse ja regionaalse koostöö eeskujud kogu kontinendi jaoks.
Allianss, millega järgmisel aastal liitute, pole mõistagi mitte ainult palju suurem, ta on mineviku NATO-st väga erinev veel mitmes plaanis. See on liit, mis sihikindlalt tegeleb 21. sajandi uute julgeolekuohtude määratlemisega: terrorism ja massihävitusrelvad. See on liit, mis on valmis saatma oma jõu kõikjale, kus seda vajatakse, ja kaitsma end ohtude eest, kust need ka ei tuleks. See on liit, mille liikmed täie pühendumusega arendavad võimeid toetada neid poliitilisi muutusi. Kuid see pole mõistagi kõik.
Allianss on ka tuksuva euroatlantilise ühiskonna südames, kus me töötame koos partneritega kogu Euroopast Kaukaasia ja Kesk-Aasiani, samuti nagu ka üle Vahemere. Meil on erakordselt konstruktiivne suhe Venemaa, ühe euroatlantilise ja globaalse julgeoleku võtmetegijaga ja ühe tähtsama partneriga tänastele väljakutsetele vastamisel.
Ja lõpuks, meil on ka strateegiline partnerlussuhe Euroopa Liiduga, mille tulemusena NATO saab panustada paremasse ja võrdsemasse tasakaalu Euroopa ja Põhja- Ameerika vahel. Just see on NATO, mis praegusel hetkel kuju võtab.
NATO eriline mõte kogu tema 50 aasta jooksul on olnud tagada kõigi oma liikmete vabadus ja julgeolek. NATO muutumine on vajalik just sellesama eesmärgi täitmiseks oluliselt teistsuguses julgeolekukeskkonnas. Nagu näete, on NATO praegused liikmed teinud kõvasti tööd, et muuta Prahas vastu võetud poliitilised otsused reaalsuseks, eriti vajalikku suutlikkust arendades. Täpselt sama teete teiegi. Tegelikult, valmistudes liitumiseks järgmisel aastal, on Eesti ja kuus ülejäänud kutsutut seisnud topeltülesande ees. Te peate jätkama ja tõhustama oma poliitilisi ja sõjalisi reforme ja valmistuma samaaegselt hüppama liikuvale rongile. Sest NATO eespool kirjeldatud muutumine on ühtaegu põhjalik ja väga kiire. Teil on teie pilet NATO rongile. Te teate, mis teid ees ootab ja loodate tagatistele, mida pakub Washingtoni lepingu artikkel 5, mis käsitleb rünnakut ühe liikme vastu rünnakuna kõigi vastu.
Me teame, et olete huvitatud transatlantilise julgeoleku kujundamisest ja tugevdamisest hoopis laiemalt ja olete valmis panustama nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt alliansi neisse pingutustesse. Teame, et Eesti kavatseb olla julgeoleku ja stabiilsuse tootja, mitte lihtsalt tarbija.
Et see osutuks võimalikuks, peate jätkama oma liikmelisuse plaanide läbitöötamist, sest see võimaldab teil saada kasu alliansi toetusest oma võtmereformide lõpetamisel.
Nagu kõigil kutsututel on ka Eestil veel väga palju tööd teha. Kuid olete teinud märkimisväärseid edusamme vajalike ja kaugeleulatuva mõjuga reformide läbiviimisel. On kaks valdkonda, kus peate nii enne kui pärast liitumist enim pingutusi tegema. Olete palju saavutanud ühiskonna integreerimise kriitilisel alal, etniliste vähemuste osaluse suurendamisel avalikus elus ja maanduses, samuti poliitiliste otsuste tegemisel. /—/ EL-i ja NATO lävepakul on ülioluline, et jätkaksite oma integratsioonikurssi.
Loomulikult on NATO seisukohalt tähtsaim, et jätkaksite oma sõjalise reformi protsessi. Igal riigil, mis on tõsiselt huvitatud julgeolekusse panustamisest, peavad olema moodsad, kasutatavad ja jätkusuutlikud relvajõud lisaks neile, mida vajatakse oma rahva kaitseks.
|
Uudised
VE: Robertson, George – NATO peasekretär
(25.03.2003)
Peasekretär lord Robertson julgustas eile Tallinnas: Eesti tehku edasi nii, nagu tänaseni on teinud.
Kui Eesti ja teised kuus liituma kutsutud riiki ühinevad NATO-ga järgmisel kevadel, kasvab alliansi liikmete arv praeguse 19-lt 26 liikmele. See on NATO kõigi aegade suurim laienemine. Koos Euroopa Liidu laienemisega järgmisel aastal, milles Eesti on samuti osaline, tähendab NATO laienemise järgmine ring tohutut sammu alliansi pikaajaliste eesmärkide saavutamise poole. See tähendab Euroopat, mis on ühtne ja vaba, liitunud rahu ja ühiste väärtuste nimel siit Läänemere põhjatipust kuni Musta mereni lõunas.
Et Eestil ja tema kahel Balti naabril on oma õiguspärane koht selles vabas Euroopas, pole kunagi olnud küsitav, sest juba sajandeid on rahvad neil aladel pidanud pühaks vabade rahvaste väärtusi. Te võitlesite oma sõdadevahelise iseseisvuse eest, te ei nõustunud kunagi vägivaldse liitmisega N Liitu. Hetkest, mis teil õnnestus vabaks saada, on teie rahvastest saanud tõelised edukuse ja regionaalse koostöö eeskujud kogu kontinendi jaoks.
Allianss, millega järgmisel aastal liitute, pole mõistagi mitte ainult palju suurem, ta on mineviku NATO-st väga erinev veel mitmes plaanis. See on liit, mis sihikindlalt tegeleb 21. sajandi uute julgeolekuohtude määratlemisega: terrorism ja massihävitusrelvad. See on liit, mis on valmis saatma oma jõu kõikjale, kus seda vajatakse, ja kaitsma end ohtude eest, kust need ka ei tuleks. See on liit, mille liikmed täie pühendumusega arendavad võimeid toetada neid poliitilisi muutusi. Kuid see pole mõistagi kõik.
Allianss on ka tuksuva euroatlantilise ühiskonna südames, kus me töötame koos partneritega kogu Euroopast Kaukaasia ja Kesk-Aasiani, samuti nagu ka üle Vahemere. Meil on erakordselt konstruktiivne suhe Venemaa, ühe euroatlantilise ja globaalse julgeoleku võtmetegijaga ja ühe tähtsama partneriga tänastele väljakutsetele vastamisel.
Ja lõpuks, meil on ka strateegiline partnerlussuhe Euroopa Liiduga, mille tulemusena NATO saab panustada paremasse ja võrdsemasse tasakaalu Euroopa ja Põhja- Ameerika vahel. Just see on NATO, mis praegusel hetkel kuju võtab.
NATO eriline mõte kogu tema 50 aasta jooksul on olnud tagada kõigi oma liikmete vabadus ja julgeolek. NATO muutumine on vajalik just sellesama eesmärgi täitmiseks oluliselt teistsuguses julgeolekukeskkonnas. Nagu näete, on NATO praegused liikmed teinud kõvasti tööd, et muuta Prahas vastu võetud poliitilised otsused reaalsuseks, eriti vajalikku suutlikkust arendades. Täpselt sama teete teiegi. Tegelikult, valmistudes liitumiseks järgmisel aastal, on Eesti ja kuus ülejäänud kutsutut seisnud topeltülesande ees. Te peate jätkama ja tõhustama oma poliitilisi ja sõjalisi reforme ja valmistuma samaaegselt hüppama liikuvale rongile. Sest NATO eespool kirjeldatud muutumine on ühtaegu põhjalik ja väga kiire. Teil on teie pilet NATO rongile. Te teate, mis teid ees ootab ja loodate tagatistele, mida pakub Washingtoni lepingu artikkel 5, mis käsitleb rünnakut ühe liikme vastu rünnakuna kõigi vastu.
Me teame, et olete huvitatud transatlantilise julgeoleku kujundamisest ja tugevdamisest hoopis laiemalt ja olete valmis panustama nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt alliansi neisse pingutustesse. Teame, et Eesti kavatseb olla julgeoleku ja stabiilsuse tootja, mitte lihtsalt tarbija.
Et see osutuks võimalikuks, peate jätkama oma liikmelisuse plaanide läbitöötamist, sest see võimaldab teil saada kasu alliansi toetusest oma võtmereformide lõpetamisel.
Nagu kõigil kutsututel on ka Eestil veel väga palju tööd teha. Kuid olete teinud märkimisväärseid edusamme vajalike ja kaugeleulatuva mõjuga reformide läbiviimisel. On kaks valdkonda, kus peate nii enne kui pärast liitumist enim pingutusi tegema. Olete palju saavutanud ühiskonna integreerimise kriitilisel alal, etniliste vähemuste osaluse suurendamisel avalikus elus ja maanduses, samuti poliitiliste otsuste tegemisel. /—/ EL-i ja NATO lävepakul on ülioluline, et jätkaksite oma integratsioonikurssi.
Loomulikult on NATO seisukohalt tähtsaim, et jätkaksite oma sõjalise reformi protsessi. Igal riigil, mis on tõsiselt huvitatud julgeolekusse panustamisest, peavad olema moodsad, kasutatavad ja jätkusuutlikud relvajõud lisaks neile, mida vajatakse oma rahva kaitseks.