Ajutise Valitsuse peaminister
24.02.1918 moodustati Päästekomitee päevakäsuga nr 5 “Ajutise Valitsuse loomisest” Eesti Ajutine Valitsus, mille juhiks oli Ministrite Nõukogu esimees ja siseminister Konstantin Päts (Riigi Teataja 1918/1919 nr 1). Maanõukogu Vanematekogu otsusega 12.11.1918 määrati Ajutise Valitsuse koosseis, mille juhiks oli pea- ja siseminister Konstantin Päts (Riigi Teataja 1918/1919 nr 1).
24.02.1918-09.05.1919 Konstantin Päts
Eesti Vabariigi peaminister
Eesti Vabariigi Valitsuse 09.05.1919 protokollilise otsuse nr 2 kohaselt nimetati samal päeval Asutava Kogu poolt kinnitatud Valitsust “Eesti Vabariigi Valitsuseks”. 09.05.1919 otsusega nr 1 nimetati pea- ja sõjaministriks Otto Strandman (Riigi Teataja 21.05.1919 nr 30/31).
09.05.1919-18.11.1919 Otto August Strandman
18.11.1919-28.07.1920 Jaan Tõnisson
28.07.1920-30.07.1920 Aadu (Ado) Birk
30.07.1920-26.10.1920 Jaan Tõnisson
26.10.1920-20.12.1920 Ants Piip
Eesti Vabariigi riigivanem
15.06.1920 Asutava Kogu poolt vastu võetud 02.07.1920 Vabariigi põhiseaduse ning Riigikogu valimiste, rahvahääletamise ning rahva algatamise õiguse seaduse maksmapaneku seadusega kehtestatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohaselt (Riigi Teataja 09.08.1920 nr 113/114) olid Vabariigi Valitsuse liikmeteks riigivanem ja ministrid (§ 58). Riigivanema kohustuseks oli Eesti Vabariigi esindamine, Vabariigi Valitsuse tegevuse juhtimine ja ühtlustamine ja valitsuse istungite juhatamine, riigivanemal oli õigus esitada arupärimisi ministrite tegevuse kohta (§ 62). Vabariigi Valitsus määras oma liikmete hulgast riigivanema asetäitja.
20.12.1920-25.01.1921 Ants Piip
25.01.1921-21.11.1922 Konstantin Päts
21.11.1922-02.08.1923 Juhan (Johann) Kukk
02.08.1923-26.03.1924 Konstantin Päts
26.03.1924-16.12.1924 Friedrich Karl Akel
16.12.1924-15.12.1925 Jüri Jaakson
15.12.1925-09.12.1927 Jaan Teemant
09.12.1927-04.12.1928 Jaan Tõnisson
04.12.1928-09.07.1929 August Rei
09.07.1929-12.02.1931 Otto August Strandman
12.02.1931-19.02.1932 Konstantin Päts
19.02.1932-19.07.1932 Jaan Teemant
19.07.1932-01.11.1932 Kaarel Eenpalu
01.11.1932-18.05.1933 Konstantin Päts
18.05.1933-21.10.1933 Jaan Tõnisson
21.10.1933-24.01.1934 Konstantin Päts
Eesti Vabariigi peaminister riigivanema ülesannetes
Rahvaalgatamise korras algatatud ning rahva poolt rahvahääletamisel 14., 15. ja 16. oktoobril 1933 vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse (Riigi Teataja 28.10.1933 nr 86 art 628) kohaselt, mis hakkas kehtima 100. päeval pärast rahvahääletust ehk 24.01.1934, oli riigivanem rahva esindaja, kes teostas riigi kõrgeimat valitsemisvõimu. Riigivanema juures asus riigi valitsemiseks Vabariigi Valitsus (§ 57), mille kutsus ametisse riigivanem ja mida juhtis peaminister (§ 64). Riigivanema otsusega nr 173 12.03.1934 (Riigi Teataja 16.03.1934 nr 22 art 156) kehtestas Konstantin Päts 6 kuuks kaitseseisukorra, mida hiljem pikendas. Kaitseseisukorra kehtimise ajal Riigikogu ja riigivanema valimisi ei korraldatud ning K. Päts täitis peaministrina riigivanema ülesandeid.
24.01.1934-03.09.1937 Konstantin Päts
Eesti Vabariigi riigihoidja
17.08.1937 peaministri riigivanema ülesannetes Konstantin Pätsi poolt välja kuulutatud ja 03.09.1937 avaldamisega Riigi Teatajas (03.09.1937 nr 71 art 598) kehtima hakanud Üleminekuaja seaduse kohaselt jätkas peaminister riigivanema ülesannetes kuni Riigikogu uue kooseeisu kokkuastumiseni ja Presidendi valimiseni oma kohustuste täitmist riigihoidja ametinimetusega.
03.09.1937-24.04.1938 Konstantin Päts
Eesti Vabariigi President
28.07.1937 Rahvuskogu üldkoosolekul vastu võetud ja peaministri riigivanema ülesannetes Konstantin Pätsi poolt 17.08.1937 väljakuulutatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse (Riigi Teataja 03.09.1937 nr 71 art 590) kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks Vabariigi President (4. peatükk, §§ 38-47).
24.04.1938-17.06.1940 Konstantin Päts
Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes
17.06.1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (Riigi Teataja 03.09.1937 nr 71 art 590) kohaselt (§ 46), kui Vabariigi Presidendi ametikoht oli vaba või kui Vabariigi President seaduses määratud juhtudel oli takistatud ametikohustuste täitmisel, täitis Vabariigi Presidendi ülesandeid peaminister, pannes peaministri ülesanded selleks ajaks peaministri asetäitjale. Kui peaminister ega tema asetäitja ei saanud täita peaministri ülesandeid, siis täitis neid Vabariigi Valitsuse kõige vanem liige (§ 52). 1945. a, pärast Jüri Uluotsa surma, oli 18.09.1944 Jüri Uluotsa ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse (peaministri asetäitja Otto Tief) vanim liige välisminister August Rei, kes astus ametisse pärast Jüri Uluotsa surma. Sama moodi astus Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes ametisse kuni 1992. aastani.
17.06.1940-09.01.1945 Jüri Uluots
09.01.1945-29.03.1963 August Rei
30.03.1963-23.12.1970 Aleksander Varma (Warma)
23.12.1970-01.03.1990 Tõnis Kint
01
.03.1990-06.10.1992 Heinrich Mark
Eesti Vabariigi President
28.06.1992 rahvahääletusel vastu võetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse (Riigi Teataja 06.07.1992 nr 26 art 349) kohaselt on Eesti Vabariigi riigipeaks Vabariigi President (5. peatükk, §§ 77-85). Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. Põhiseaduse vastuvõtmise järel valiti Vabariigi President erandkorras neljaks aastaks.
06.10.1992-08.10.2001 Lennart Meri
08.10.2001 Arnold Rüütel
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Eesti riigipead
Ajutise Valitsuse peaminister
24.02.1918 moodustati Päästekomitee päevakäsuga nr 5 “Ajutise Valitsuse loomisest” Eesti Ajutine Valitsus, mille juhiks oli Ministrite Nõukogu esimees ja siseminister Konstantin Päts (Riigi Teataja 1918/1919 nr 1). Maanõukogu Vanematekogu otsusega 12.11.1918 määrati Ajutise Valitsuse koosseis, mille juhiks oli pea- ja siseminister Konstantin Päts (Riigi Teataja 1918/1919 nr 1).
24.02.1918-09.05.1919 Konstantin Päts
Eesti Vabariigi peaminister
Eesti Vabariigi Valitsuse 09.05.1919 protokollilise otsuse nr 2 kohaselt nimetati samal päeval Asutava Kogu poolt kinnitatud Valitsust “Eesti Vabariigi Valitsuseks”. 09.05.1919 otsusega nr 1 nimetati pea- ja sõjaministriks Otto Strandman (Riigi Teataja 21.05.1919 nr 30/31).
09.05.1919-18.11.1919 Otto August Strandman
18.11.1919-28.07.1920 Jaan Tõnisson
28.07.1920-30.07.1920 Aadu (Ado) Birk
30.07.1920-26.10.1920 Jaan Tõnisson
26.10.1920-20.12.1920 Ants Piip
Eesti Vabariigi riigivanem
15.06.1920 Asutava Kogu poolt vastu võetud 02.07.1920 Vabariigi põhiseaduse ning Riigikogu valimiste, rahvahääletamise ning rahva algatamise õiguse seaduse maksmapaneku seadusega kehtestatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohaselt (Riigi Teataja 09.08.1920 nr 113/114) olid Vabariigi Valitsuse liikmeteks riigivanem ja ministrid (§ 58). Riigivanema kohustuseks oli Eesti Vabariigi esindamine, Vabariigi Valitsuse tegevuse juhtimine ja ühtlustamine ja valitsuse istungite juhatamine, riigivanemal oli õigus esitada arupärimisi ministrite tegevuse kohta (§ 62). Vabariigi Valitsus määras oma liikmete hulgast riigivanema asetäitja.
20.12.1920-25.01.1921 Ants Piip
25.01.1921-21.11.1922 Konstantin Päts
21.11.1922-02.08.1923 Juhan (Johann) Kukk
02.08.1923-26.03.1924 Konstantin Päts
26.03.1924-16.12.1924 Friedrich Karl Akel
16.12.1924-15.12.1925 Jüri Jaakson
15.12.1925-09.12.1927 Jaan Teemant
09.12.1927-04.12.1928 Jaan Tõnisson
04.12.1928-09.07.1929 August Rei
09.07.1929-12.02.1931 Otto August Strandman
12.02.1931-19.02.1932 Konstantin Päts
19.02.1932-19.07.1932 Jaan Teemant
19.07.1932-01.11.1932 Kaarel Eenpalu
01.11.1932-18.05.1933 Konstantin Päts
18.05.1933-21.10.1933 Jaan Tõnisson
21.10.1933-24.01.1934 Konstantin Päts
Eesti Vabariigi peaminister riigivanema ülesannetes
Rahvaalgatamise korras algatatud ning rahva poolt rahvahääletamisel 14., 15. ja 16. oktoobril 1933 vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse (Riigi Teataja 28.10.1933 nr 86 art 628) kohaselt, mis hakkas kehtima 100. päeval pärast rahvahääletust ehk 24.01.1934, oli riigivanem rahva esindaja, kes teostas riigi kõrgeimat valitsemisvõimu. Riigivanema juures asus riigi valitsemiseks Vabariigi Valitsus (§ 57), mille kutsus ametisse riigivanem ja mida juhtis peaminister (§ 64). Riigivanema otsusega nr 173 12.03.1934 (Riigi Teataja 16.03.1934 nr 22 art 156) kehtestas Konstantin Päts 6 kuuks kaitseseisukorra, mida hiljem pikendas. Kaitseseisukorra kehtimise ajal Riigikogu ja riigivanema valimisi ei korraldatud ning K. Päts täitis peaministrina riigivanema ülesandeid.
24.01.1934-03.09.1937 Konstantin Päts
Eesti Vabariigi riigihoidja
17.08.1937 peaministri riigivanema ülesannetes Konstantin Pätsi poolt välja kuulutatud ja 03.09.1937 avaldamisega Riigi Teatajas (03.09.1937 nr 71 art 598) kehtima hakanud Üleminekuaja seaduse kohaselt jätkas peaminister riigivanema ülesannetes kuni Riigikogu uue kooseeisu kokkuastumiseni ja Presidendi valimiseni oma kohustuste täitmist riigihoidja ametinimetusega.
03.09.1937-24.04.1938 Konstantin Päts
Eesti Vabariigi President
28.07.1937 Rahvuskogu üldkoosolekul vastu võetud ja peaministri riigivanema ülesannetes Konstantin Pätsi poolt 17.08.1937 väljakuulutatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse (Riigi Teataja 03.09.1937 nr 71 art 590) kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks Vabariigi President (4. peatükk, §§ 38-47).
24.04.1938-17.06.1940 Konstantin Päts
Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes
17.06.1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (Riigi Teataja 03.09.1937 nr 71 art 590) kohaselt (§ 46), kui Vabariigi Presidendi ametikoht oli vaba või kui Vabariigi President seaduses määratud juhtudel oli takistatud ametikohustuste täitmisel, täitis Vabariigi Presidendi ülesandeid peaminister, pannes peaministri ülesanded selleks ajaks peaministri asetäitjale. Kui peaminister ega tema asetäitja ei saanud täita peaministri ülesandeid, siis täitis neid Vabariigi Valitsuse kõige vanem liige (§ 52). 1945. a, pärast Jüri Uluotsa surma, oli 18.09.1944 Jüri Uluotsa ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse (peaministri asetäitja Otto Tief) vanim liige välisminister August Rei, kes astus ametisse pärast Jüri Uluotsa surma. Sama moodi astus Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes ametisse kuni 1992. aastani.
17.06.1940-09.01.1945 Jüri Uluots
09.01.1945-29.03.1963 August Rei
30.03.1963-23.12.1970 Aleksander Varma (Warma)
23.12.1970-01.03.1990 Tõnis Kint
01
.03.1990-06.10.1992 Heinrich Mark
Eesti Vabariigi President
28.06.1992 rahvahääletusel vastu võetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse (Riigi Teataja 06.07.1992 nr 26 art 349) kohaselt on Eesti Vabariigi riigipeaks Vabariigi President (5. peatükk, §§ 77-85). Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. Põhiseaduse vastuvõtmise järel valiti Vabariigi President erandkorras neljaks aastaks.
06.10.1992-08.10.2001 Lennart Meri
08.10.2001 Arnold Rüütel