|
See nädal jäi viimaseks professor Juhan Tuldavale – mehele, kelle pikk ja kirju elu on täis vastuolusid. Temaga kokkupuutunute sõnul oli ta erakordse tasemega – kas õppejõuna või siis Nõukogude spioonina.
– – – – –
Eestlased kodus teadsid teda geniaalse keeleteadlasena. Eestlased välismaal tundsid teda esmalt tulihingelise patrioodina, ja seejärel Nõukogude spioonina. Briti eestlane Einar Sanden on Tuldavast kirjutanud 1967. aastal ilmunud raamatu “Mitme näo ja nimega.” Ja tõepoolest, teda tuntakse ka nime all Artur Haman pluss veel rida vähemlevinud nimevariatsioone.
Seitsmekümnendatel saksa filoloogia lõpetanud Liivi Kontaveit mäletab lahkunust ainult head. “Ta oli ise oma ainesse armunud ja ta oskas seda armastama panna,” arvab kunagine õpilane. Kuid midagi mõistatuslikku tajuti tema ümber juba tollases Tartus. “Tema kohta räägiti ja tema isikut ümbritses selline müstiline loor või vari,”meenub Kontaveidile.
Juhan Tuldava sündis sõjaeelse vabariigi diplomaadi pojana, olles kolmanda põlvkonna intelligent. Koolipõlv möödus tal diplomaadi lapsele kohaselt välisriikides. Einar Sanden kirjutab oma raamatus, et Nõukogude võimu saabudes saadeti nende pere surmalaagreisse ja tema isa jättiski sinna oma elu.
Noorem Tuldava sai Venemaa laagrist aga tulema ja jõudis Eestisse, ja hiljem koguni Rootsi. Eestis oli ta juhtinud vastupanuorganisatsiooni, mis peatselt võimudele vahele jäi. Ainus pääsenu oli Tuldava. 1950. aastatel trehvas kunagine Rootsieestlaste Liidu büroojuhataja Mai Raud-Pähn oma tuttavate seltskonnas kummalise looga noort kena meest, kel nimeks Artur Haman.
“Ta kirjeldas seda, kuidas tema olevat Siberi sunnitöölaagrist põgenema pääsenud ja siis Põhja-Venemaa kaudu jala tulnud kuni Soomeni ja nüüd tulnud üle Soome piiri siia Rootsisse,” pajatas rootsieestlane.
Millise hinnaga Haman ehk siis Tuldava Kirovi kandist tulema sai, sellest annab tunnistust tema järgnev tegevus. Kuid seda alles natukese aja pärast, sest esiotsa kujunes temast värvikas pagulasfiguur, kes võitis paljude rootsieestlaste südamed: “Tema jutt oli ka väga kommunismivastane, nii et tema oli siin väga austatud inimene.”
Tema täht hakkas loojuma 1962. aastal, mil mees sattus USAsse, kus CIA ta üle kuulas. Info hakkas jõudma väliseestlasteni ja pisut hiljem kadus mees ühtäkki ka ka Rootsist, ilmudes taas nähatavale Tartu Ülikoolis, kus temast sai tunnustatud õppejõud. Küsisime Endel Sandenilt, kas Tuldava spionaaþ tõi ka kaasa kellegi hukkumise? “Kas nad päris hukkusid, seda ma ei tea. Päris palju inimesi igatahes vangistati,” arvas ta.
Igal juhul oli Tuldava tema kinnitusel andekaim reetur-spioon. Mai Raud-Pähn kinnitab, et Tuldava tegevuse positiivne pool on veel värske.
“Ta andis siin välja ühe eesti keele õpiku, mis oli rootslastele mõeldud ja seda õpikut on korratud hiljem ja nüüd veel mõni aasta tagasi ilmus see Juhan Tuldava nime all. Esimene õpik oli Artur Hamani nime all. ”Mees mitme näo ja nimega sai oma osakonnalt laitmatu järelhüüde.
|
Uudised
VE: Tuldava, Juhan – keeleteadlane ja spioon
In memoriam: Juhan Tuldava
Priit Simson, Raadio Vaba Euroopa, 20. märts, 2003 20:34
See nädal jäi viimaseks professor Juhan Tuldavale – mehele, kelle pikk ja kirju elu on täis vastuolusid. Temaga kokkupuutunute sõnul oli ta erakordse tasemega – kas õppejõuna või siis Nõukogude spioonina.
– – – – –
Eestlased kodus teadsid teda geniaalse keeleteadlasena. Eestlased välismaal tundsid teda esmalt tulihingelise patrioodina, ja seejärel Nõukogude spioonina. Briti eestlane Einar Sanden on Tuldavast kirjutanud 1967. aastal ilmunud raamatu “Mitme näo ja nimega.” Ja tõepoolest, teda tuntakse ka nime all Artur Haman pluss veel rida vähemlevinud nimevariatsioone.
Seitsmekümnendatel saksa filoloogia lõpetanud Liivi Kontaveit mäletab lahkunust ainult head. “Ta oli ise oma ainesse armunud ja ta oskas seda armastama panna,” arvab kunagine õpilane. Kuid midagi mõistatuslikku tajuti tema ümber juba tollases Tartus. “Tema kohta räägiti ja tema isikut ümbritses selline müstiline loor või vari,”meenub Kontaveidile.
Juhan Tuldava sündis sõjaeelse vabariigi diplomaadi pojana, olles kolmanda põlvkonna intelligent. Koolipõlv möödus tal diplomaadi lapsele kohaselt välisriikides. Einar Sanden kirjutab oma raamatus, et Nõukogude võimu saabudes saadeti nende pere surmalaagreisse ja tema isa jättiski sinna oma elu.
Noorem Tuldava sai Venemaa laagrist aga tulema ja jõudis Eestisse, ja hiljem koguni Rootsi. Eestis oli ta juhtinud vastupanuorganisatsiooni, mis peatselt võimudele vahele jäi. Ainus pääsenu oli Tuldava. 1950. aastatel trehvas kunagine Rootsieestlaste Liidu büroojuhataja Mai Raud-Pähn oma tuttavate seltskonnas kummalise looga noort kena meest, kel nimeks Artur Haman.
“Ta kirjeldas seda, kuidas tema olevat Siberi sunnitöölaagrist põgenema pääsenud ja siis Põhja-Venemaa kaudu jala tulnud kuni Soomeni ja nüüd tulnud üle Soome piiri siia Rootsisse,” pajatas rootsieestlane.
Millise hinnaga Haman ehk siis Tuldava Kirovi kandist tulema sai, sellest annab tunnistust tema järgnev tegevus. Kuid seda alles natukese aja pärast, sest esiotsa kujunes temast värvikas pagulasfiguur, kes võitis paljude rootsieestlaste südamed: “Tema jutt oli ka väga kommunismivastane, nii et tema oli siin väga austatud inimene.”
Tema täht hakkas loojuma 1962. aastal, mil mees sattus USAsse, kus CIA ta üle kuulas. Info hakkas jõudma väliseestlasteni ja pisut hiljem kadus mees ühtäkki ka ka Rootsist, ilmudes taas nähatavale Tartu Ülikoolis, kus temast sai tunnustatud õppejõud. Küsisime Endel Sandenilt, kas Tuldava spionaaþ tõi ka kaasa kellegi hukkumise? “Kas nad päris hukkusid, seda ma ei tea. Päris palju inimesi igatahes vangistati,” arvas ta.
Igal juhul oli Tuldava tema kinnitusel andekaim reetur-spioon. Mai Raud-Pähn kinnitab, et Tuldava tegevuse positiivne pool on veel värske.
“Ta andis siin välja ühe eesti keele õpiku, mis oli rootslastele mõeldud ja seda õpikut on korratud hiljem ja nüüd veel mõni aasta tagasi ilmus see Juhan Tuldava nime all. Esimene õpik oli Artur Hamani nime all. ”Mees mitme näo ja nimega sai oma osakonnalt laitmatu järelhüüde.