|
Tiibetlased tähistavad täna neljakümne nelja aasta möödumist Hiina vastasest ülestõusust. Kunagise sõltumatu riigi religioosne liider Dalai laama tegi sel puhul Hiina võimudele ettepaneku anda Tiibetile autonoomia. Indias eksiilis elav Dalai laama hoiatas Pekingit etniliste vastuolude süvenemise eest.
– – – – –
Üle kogu maailma tähistati täna Tiibeti ülestõusu aastapäeva. Näiteks Tðehhi Vabariigis lehvisid sel puhul solidaarsuse märgiks mitme omavalitsuse hoonel Tiibeti rahvuslipud.
10. märtsil 1959. aastal kogunesid tuhanded tiibetlased Lhasasse, et avaldada oma poolehoidu Dalai laamale ja protestida Hiina okupatsiooni vastu. Algselt rahumeelne vastuhakk muutus vägivaldseks ja suruti Pekingi korraldusel veriselt maha.
Dalai laama ja teised Tiibeti liidrid olid sunnitud oma kodumaalt põgenema. Nende teekond üle Himaalaja lõppes Indias, Dharamsalas, kus praegu asub ka Tiibeti eksiilvalitsus ja kus elab kümneid tuhandeid kodumaalt põgenenud tiibetlasi.
Dharamsalast tegi Dalai laama ka oma pöördumise Hiina uuele ametisse astuvale valitsusele. Tiibeti religioosne liider taotleb Tiibetile autonoomiat Hiina koosseisus. Dalai laama soovitas Pekingil vältida vastasseisu süvenemist ning näidata end maailmale tulevikku vaatava võimuna.
Nelikümmend neli aastat on Dalai laama taotlenud Tiibeti küsimuse rahumeelset lahendust. Vaatamata laiale rahvusvahelisele toetusele on Hiina võimud kõik need katsed tagasi lükanud. Tiibet on muudetud kommunistliku rahvavabariigi üheks provintsiks, paljud budistlikud kloostrid ja kultuurimälestised on hävitatud ning tiibetlastest on saanud vähemusrahvus oma kodumaal, praegu elab Tiibetis 7,5 miljonit hani-hiinlast, tiibeltasi aga vaevalt kuus miljonit.
Tiibeti eksiilvalitsuse Londoni esinduse sekretär Tsering Tashi ütles Raadio Vaba Euroopale, et kõige suuremaks ohuks ongi hiinlaste jätkuv sisseränd Tiibetisse: “Hiinlaste massilise sissetungi tõttu erinevatesse Tiibeti osadesse on tiibetlased muutumas vähetähtsaks vähemuseks omaenda kodumaal. Näiteks paljud sõltumatud vaatlejad märgivad, et Lhasa ei sarnane enam Tiibeti linnale, Lhasa on muutunud hiinlaste linnaks. Enamus pealinna elanikest on hiinlased, lisaks sadadele Hiina sõduritele.”
Tashi sõnul üritab eksiilis elav kogukond teha kõik, mis võimalik, et Tiibeti kultuuripärandit elus hoida. Samas ohustab Pekingi praegune poliitika Tiibeti kultuuri säilimist kodumaal: “On suur oht Tiibeti budistliku kultuuri ja meie eluviisi püsimisele. Kaalul on Tiibeti kultuuri ja rahva kestmine. Meie arvates oleks Tiibeti kultuuri hääbumine ja rahvakillu kadumine hoobiks kogu maailmale.”
Lisaks kultuuripärandile kardavad tiibetlased ka oma kodumaa looduse pärast, mida viimaste aastate industrialiseerimise käigus on hoogsalt rüüstatud. Eksiilvalitsuse andmetel on maha raiutud ligemale 40% Tiibeti metsadest. See soodustab pinnase erosiooni, muudab Tiibeti mägismaa kõrbeks ja ohustab sealt alguse saavaid Aasia suuri jõgesid, mis mõjutab omakorda miljonite inimeste elu Indias ja Pakistanis.
|
Uudised
Dalai laama loodab Hiina-vastase ülestõusu aastapäeval Pekingilt mõistvamat suhtumist
Tiibeti liider Dalai laama loodab Hiina-vastase ülestõusu aastapäeval Pekingilt mõistvamat suhtumist
Andres Mäe – www.vabaeuroopa.com. , 10. märts, 2003 20:41
Tiibetlased tähistavad täna neljakümne nelja aasta möödumist Hiina vastasest ülestõusust. Kunagise sõltumatu riigi religioosne liider Dalai laama tegi sel puhul Hiina võimudele ettepaneku anda Tiibetile autonoomia. Indias eksiilis elav Dalai laama hoiatas Pekingit etniliste vastuolude süvenemise eest.
– – – – –
Üle kogu maailma tähistati täna Tiibeti ülestõusu aastapäeva. Näiteks Tðehhi Vabariigis lehvisid sel puhul solidaarsuse märgiks mitme omavalitsuse hoonel Tiibeti rahvuslipud.
10. märtsil 1959. aastal kogunesid tuhanded tiibetlased Lhasasse, et avaldada oma poolehoidu Dalai laamale ja protestida Hiina okupatsiooni vastu. Algselt rahumeelne vastuhakk muutus vägivaldseks ja suruti Pekingi korraldusel veriselt maha.
Dalai laama ja teised Tiibeti liidrid olid sunnitud oma kodumaalt põgenema. Nende teekond üle Himaalaja lõppes Indias, Dharamsalas, kus praegu asub ka Tiibeti eksiilvalitsus ja kus elab kümneid tuhandeid kodumaalt põgenenud tiibetlasi.
Dharamsalast tegi Dalai laama ka oma pöördumise Hiina uuele ametisse astuvale valitsusele. Tiibeti religioosne liider taotleb Tiibetile autonoomiat Hiina koosseisus. Dalai laama soovitas Pekingil vältida vastasseisu süvenemist ning näidata end maailmale tulevikku vaatava võimuna.
Nelikümmend neli aastat on Dalai laama taotlenud Tiibeti küsimuse rahumeelset lahendust. Vaatamata laiale rahvusvahelisele toetusele on Hiina võimud kõik need katsed tagasi lükanud. Tiibet on muudetud kommunistliku rahvavabariigi üheks provintsiks, paljud budistlikud kloostrid ja kultuurimälestised on hävitatud ning tiibetlastest on saanud vähemusrahvus oma kodumaal, praegu elab Tiibetis 7,5 miljonit hani-hiinlast, tiibeltasi aga vaevalt kuus miljonit.
Tiibeti eksiilvalitsuse Londoni esinduse sekretär Tsering Tashi ütles Raadio Vaba Euroopale, et kõige suuremaks ohuks ongi hiinlaste jätkuv sisseränd Tiibetisse: “Hiinlaste massilise sissetungi tõttu erinevatesse Tiibeti osadesse on tiibetlased muutumas vähetähtsaks vähemuseks omaenda kodumaal. Näiteks paljud sõltumatud vaatlejad märgivad, et Lhasa ei sarnane enam Tiibeti linnale, Lhasa on muutunud hiinlaste linnaks. Enamus pealinna elanikest on hiinlased, lisaks sadadele Hiina sõduritele.”
Tashi sõnul üritab eksiilis elav kogukond teha kõik, mis võimalik, et Tiibeti kultuuripärandit elus hoida. Samas ohustab Pekingi praegune poliitika Tiibeti kultuuri säilimist kodumaal: “On suur oht Tiibeti budistliku kultuuri ja meie eluviisi püsimisele. Kaalul on Tiibeti kultuuri ja rahva kestmine. Meie arvates oleks Tiibeti kultuuri hääbumine ja rahvakillu kadumine hoobiks kogu maailmale.”
Lisaks kultuuripärandile kardavad tiibetlased ka oma kodumaa looduse pärast, mida viimaste aastate industrialiseerimise käigus on hoogsalt rüüstatud. Eksiilvalitsuse andmetel on maha raiutud ligemale 40% Tiibeti metsadest. See soodustab pinnase erosiooni, muudab Tiibeti mägismaa kõrbeks ja ohustab sealt alguse saavaid Aasia suuri jõgesid, mis mõjutab omakorda miljonite inimeste elu Indias ja Pakistanis.