Mati Alaver tunnistas oma vigu
Esmaspäev 03.03.2003
Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver peab Andrus Veerpalu medalita jäämisel suurimaks süüdlaseks iseennast ning edastab sportlasele ja hoolderühma juhile Are Metsale eksimuste kohta kriitilise analüüsi.
Alaveri hinnangul leidis hoolealune hooaja tähtsaimateks startideks talve parima hoo, kuid ta ei suutnud luua võimalusi, et olümpiavõitja paljulubav seisund taas medalivõiduks vormida.
«Olen pettunud vaid ühes mehes, iseendas, mitte Veerpalus,» lausus Alaver mõtlikult. «Sain viimastel päevadel, pärast Andruse ja Jaak Mae lahkumist Itaaliast piisavalt mõelda 15 km klassikasõidu eelsetele tegemistele, kus vigu tegime. Võtsin luubi alla enda eksimused.»
Alaver ootas pärast Veerpalu veenvat esikohta MMi-eelsel maailmakarikasarja etapil Asiagos 15 kilomeetri distantsilt eestlastele kaht medalit ehk mulluse olümpiavägitüki kordamist.
Lahkas möödalaskmisi
«Meil oli selleks suurepärane eeldus,» kinnitas 49-aastane juhendaja. «Kuna teostasime soovitust vaid pool, ei maksa imestada, kui eesti rahvas hakkab minus edaspidi nägema reeturi võrdkuju. Sain suure õppetunni.»
Suusavalikul eksinud Veerpalu pidi Mae hõbedavõidu kõrval leppima alles kaheksanda kohaga.
«Jaagu sõidu üle võib uhkust tunda, ta pigistas võimetelaekast välja vähemalt 99,9 protsenti,» leidis Alaver. «Kahjuks osutus koondise liidri tippvormi realiseerimine ebarahuldavaks. Profispordis ei saa rääkida, et meil polnud õnne.»
Alaver pani kõik möödalaskmised paberile, neid lahates täitus tihedas kirjas kaks A4 paberilehte.
«Kindlasti jõudnuks Veerpalugi pjedestaalile, kui stardieelne infovahetus kolmnurgas sportlane-hooldemeeskond-peatreener poleks kehvaks jäänud,» arutles juhendaja. «Pidanuksin veenma Andrust suuskade valikul paremini pidava määrdevariandi kasuks otsustama.»
Alaveri hinnangul rusus hooldetiimi Veerpalule 15 km võistluseks suuski määrides pingekoorem, samuti ei arvestatud vajalikul määral ilmaennustust.
«Pärast 30 km ühisstardiga võistlust, kus Andrus jäi neljandaks, tulnuks lahti saada kartusest, et meie suusad ei libise Thomas Alsgaardiga võrdselt,» leidis treener. «Ma ei suutnud kartust nullida ning ülepüüdlikkus viis ebaõnnestumiseni.»
Alaver lisas, et hooldetiim ei saanud järgida eelmistel suurvõistlustel edu toonud suuskade määrimise rutiini. «Ma ei teinud heatasemelist rajareljeefi analüüsi, mis lihtsustanuks hoolderühma tööd,» tähendas juhendaja.
«Ainuüksi treeneri teadmisest, et sportlasel tuleb ronida kolm A-kategooria tõusu kogupikkusega 2,4 km, pole kasu,» vaagis Alaver. «Infot peab valdama ka hooldetiim, kuid ma ei suutnud seda nendeni viia. Sellised tõusud eeldavad Andruse sõidutehnika puhul just eriti hästi pidavaid suuski.»
Alaver avaldas lootust, et teeb Veerpalu ja hoolderühma juhi Are Metsaga juhtunust õiged järeldused. «Vastastikusel süüdistamisel poleks mõtetki. Need möödalaskmised tuleb unustada ja edasi minna.»
Eesti on tänu Veerpalule ja Maele Norra kõrval ainuke riik, kes jõudnud viimasel neljal tiitlivõistlusel meeste individuaaldistantsil medalivõiduni. Maest sai teine Eesti suusataja, kes jõudnud pjedestaalile nii olümpiamängudel kui ka MMil.
«Oleme alates 1999. aasta Ramsau MMist fantastiliselt esinenud,» tõdes Alaver. «Mitmed teised kõvad suusariigid ei põe neljandat kohta nii ägedalt kui me ise. Tundub, et konkurendid ja mitte-eestlased hindavad meie saavutusi kohati kõrgemalt.»
Jaak Maelgi jäi varu
Alaveri hinnangul võinuks Mae sekkuda medaliheitlusse ka tagaajamisvõistluses, kus otepäälane hõivas kümnenda koha.
«Oma tulemuse tegi ta ühel alal õnneks siiski ära,» tõdes treener. «Kuid teatesõidu vabatehnikavahetuseski näitas Jaak väga head hoogu. Paremini libisevate suuskadega avanenuks skiatlonis medalivõimalus.»
Alaver leidis Mae hõbedavõidu kõrval veel rõõmustavat. «Andruse ja Jaagu kõrval samuti tippvormi tõusnud Aivar Rehemaa näitas, et meil on järgmiseks MMiks või olümpiaks sirgumas kolmas väga tugev suusataja,» osutas ta.
«Heameelt valmistasid ka teatemeeskonna püsimine 34 kilomeetrit medalikonkurentsis ning Priit Naruski 25. koht sprindis.»
Alaver on valmis jätkama Eesti koondise eesotsas. «Ametispüsimine sõltub eelkõige suusaliidu juhtkonnast,» ütles ta. «Tänu kahele maailma tippu kuuluvale mehele on nende abilistegi reiting nii Skandinaavia maades kui ka Kesk-Euroopas kõrge. Meil kõigil on võimalus võõrsilt erialast tööd leida ja läbirääkimised on alanud.»
–>Veiko Visnapuu
veiko.visnapuu@postimees.ee
Uudised
VE: Alaver, Mati – aatemeeste kasvataja, suusatreener
Mati Alaver tunnistas oma vigu
Esmaspäev 03.03.2003
Alaveri hinnangul leidis hoolealune hooaja tähtsaimateks startideks talve parima hoo, kuid ta ei suutnud luua võimalusi, et olümpiavõitja paljulubav seisund taas medalivõiduks vormida.
«Olen pettunud vaid ühes mehes, iseendas, mitte Veerpalus,» lausus Alaver mõtlikult. «Sain viimastel päevadel, pärast Andruse ja Jaak Mae lahkumist Itaaliast piisavalt mõelda 15 km klassikasõidu eelsetele tegemistele, kus vigu tegime. Võtsin luubi alla enda eksimused.»
Alaver ootas pärast Veerpalu veenvat esikohta MMi-eelsel maailmakarikasarja etapil Asiagos 15 kilomeetri distantsilt eestlastele kaht medalit ehk mulluse olümpiavägitüki kordamist.
Lahkas möödalaskmisi
«Meil oli selleks suurepärane eeldus,» kinnitas 49-aastane juhendaja. «Kuna teostasime soovitust vaid pool, ei maksa imestada, kui eesti rahvas hakkab minus edaspidi nägema reeturi võrdkuju. Sain suure õppetunni.»
Suusavalikul eksinud Veerpalu pidi Mae hõbedavõidu kõrval leppima alles kaheksanda kohaga.
«Jaagu sõidu üle võib uhkust tunda, ta pigistas võimetelaekast välja vähemalt 99,9 protsenti,» leidis Alaver. «Kahjuks osutus koondise liidri tippvormi realiseerimine ebarahuldavaks. Profispordis ei saa rääkida, et meil polnud õnne.»
Alaver pani kõik möödalaskmised paberile, neid lahates täitus tihedas kirjas kaks A4 paberilehte.
«Kindlasti jõudnuks Veerpalugi pjedestaalile, kui stardieelne infovahetus kolmnurgas sportlane-hooldemeeskond-peatreener poleks kehvaks jäänud,» arutles juhendaja. «Pidanuksin veenma Andrust suuskade valikul paremini pidava määrdevariandi kasuks otsustama.»
Alaveri hinnangul rusus hooldetiimi Veerpalule 15 km võistluseks suuski määrides pingekoorem, samuti ei arvestatud vajalikul määral ilmaennustust.
«Pärast 30 km ühisstardiga võistlust, kus Andrus jäi neljandaks, tulnuks lahti saada kartusest, et meie suusad ei libise Thomas Alsgaardiga võrdselt,» leidis treener. «Ma ei suutnud kartust nullida ning ülepüüdlikkus viis ebaõnnestumiseni.»
Alaver lisas, et hooldetiim ei saanud järgida eelmistel suurvõistlustel edu toonud suuskade määrimise rutiini. «Ma ei teinud heatasemelist rajareljeefi analüüsi, mis lihtsustanuks hoolderühma tööd,» tähendas juhendaja.
«Ainuüksi treeneri teadmisest, et sportlasel tuleb ronida kolm A-kategooria tõusu kogupikkusega 2,4 km, pole kasu,» vaagis Alaver. «Infot peab valdama ka hooldetiim, kuid ma ei suutnud seda nendeni viia. Sellised tõusud eeldavad Andruse sõidutehnika puhul just eriti hästi pidavaid suuski.»
Alaver avaldas lootust, et teeb Veerpalu ja hoolderühma juhi Are Metsaga juhtunust õiged järeldused. «Vastastikusel süüdistamisel poleks mõtetki. Need möödalaskmised tuleb unustada ja edasi minna.»
Eesti on tänu Veerpalule ja Maele Norra kõrval ainuke riik, kes jõudnud viimasel neljal tiitlivõistlusel meeste individuaaldistantsil medalivõiduni. Maest sai teine Eesti suusataja, kes jõudnud pjedestaalile nii olümpiamängudel kui ka MMil.
«Oleme alates 1999. aasta Ramsau MMist fantastiliselt esinenud,» tõdes Alaver. «Mitmed teised kõvad suusariigid ei põe neljandat kohta nii ägedalt kui me ise. Tundub, et konkurendid ja mitte-eestlased hindavad meie saavutusi kohati kõrgemalt.»
Jaak Maelgi jäi varu
Alaveri hinnangul võinuks Mae sekkuda medaliheitlusse ka tagaajamisvõistluses, kus otepäälane hõivas kümnenda koha.
«Oma tulemuse tegi ta ühel alal õnneks siiski ära,» tõdes treener. «Kuid teatesõidu vabatehnikavahetuseski näitas Jaak väga head hoogu. Paremini libisevate suuskadega avanenuks skiatlonis medalivõimalus.»
Alaver leidis Mae hõbedavõidu kõrval veel rõõmustavat. «Andruse ja Jaagu kõrval samuti tippvormi tõusnud Aivar Rehemaa näitas, et meil on järgmiseks MMiks või olümpiaks sirgumas kolmas väga tugev suusataja,» osutas ta.
«Heameelt valmistasid ka teatemeeskonna püsimine 34 kilomeetrit medalikonkurentsis ning Priit Naruski 25. koht sprindis.»
Alaver on valmis jätkama Eesti koondise eesotsas. «Ametispüsimine sõltub eelkõige suusaliidu juhtkonnast,» ütles ta. «Tänu kahele maailma tippu kuuluvale mehele on nende abilistegi reiting nii Skandinaavia maades kui ka Kesk-Euroopas kõrge. Meil kõigil on võimalus võõrsilt erialast tööd leida ja läbirääkimised on alanud.»
–>Veiko Visnapuu
veiko.visnapuu@postimees.ee