Õhtu helilooja Artur Kapi auks
Postimees, neljapäev 27.02.2003
Homme, 28. veebruaril möödub 125 aastat helilooja Artur Kapi sünnist. Just sel päeval kell 16 ootab Teatri- ja Muusikamuuseum eesti klassikalise muusika austajaid, et veeta koos «Õhtupoolik Artur Kapiga».
Helilooja loomingut esitavad Mati Palm, Aare Tammesalu ja Lea Leiten. Kõlab ka surematu soololaul «Metsa-teel». Andres Uibo paneb helisema muuseumi eksponaadi, Kraemann-Olbrei harmooniumi, millel Kapp tihti improviseeris.
Muusikaosakonna teadur Tiiu Tosso ja allakirjutanu teevad ülevaate TMMis olevast Artur Kapi arhiivist, näha saab ka väljapanekut vanameistri haruldastest käsikirjadest ja dokumentidest ning kirjastuse Eres Estonia uusi nooditrükiseid Artur Kapi heliloominguga.
Artur Kapp oli Suure-Jaanist pärit mees, kes pidas oma loomingu aluspõhjaks klassikalist muusikat, eriti aga J. S. Bachi kontrapunktilist loomismeetodit. Suured vormid, kontrastsed kontuurid ja komplitseeritud koega kontrapunktiline arhitektoonika huvitas Kappi märksa rohkem kui sujuvalt voolav meloodia või pikantselt magus harmoonia.
Meie muusikas on Artur Kapp mitme nähtuse pioneeriks. Peterburi konservatooriumi päevil oli ta eesti esimese sümfoonilise avamängu «Don Carlos» (1899) looja. Eesti Vabariigi aegseks tipuks kujunes oratoorium «Hiiob», mille sügavus on võrreldav Rudolf Tobiase oratooriumiga «Joonase lähetamine».
Huvipakkuv on TMMis olev Kapi arhiivimaterjal. Siin on tema helitööde originaalkäsikirju, põnevat kirjavahetust. Üks heliloojat iseloomustavaid dokumente on 1937. aastal tollase muusikamuuseumi poolt Kapile saadetud teateleht, mis tuli tagasi põhjalikult täidetuna, näidates kujukalt Kapi tähelepanelikku suhtumist museoloogiasse.
Katkend Artur Kapi õpilase, organisti ja helilooja Hugo Lepnurme sõnavõtust 1968. aastal, Kapi 90. sünniaastapäevale pühendatud mälestuste õhtul.
«Kord ütles maestro oma õpilastele: «Poisid, pidage ikka lugu Bachist. Kontrapunkt – nagu see on Bachil – see on kõige muusika põhi.»
Edaspidi, uurides tundides Palestrinat, Lassot ja Bachi, veendusime isiklikult üha enam ja enam professori öeldud sõnade tões. Nakatusime oma õpetaja kontrapunkti-vaimustusest.
Ja kuigi – kui Kapp kord tundi ilmudes lausus: «Eestis on kolm suurt muusikameest – Rudolf Tobias ja Peeter Süda, kõik nad on suured kontrapunktistid» – pidasin hoolega tagasi lõbusat muiet, et professor ei märkaks. Hiljem olen ikka leidnud, et sellega polnud öeldud midagi viltu.»
Alo PõldmäeTeatri- ja Muusikamuuseum
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kapp, Artur – helilooja
Õhtu helilooja Artur Kapi auks
Postimees, neljapäev 27.02.2003
Homme, 28. veebruaril möödub 125 aastat helilooja Artur Kapi sünnist. Just sel päeval kell 16 ootab Teatri- ja Muusikamuuseum eesti klassikalise muusika austajaid, et veeta koos «Õhtupoolik Artur Kapiga».
Helilooja loomingut esitavad Mati Palm, Aare Tammesalu ja Lea Leiten. Kõlab ka surematu soololaul «Metsa-teel». Andres Uibo paneb helisema muuseumi eksponaadi, Kraemann-Olbrei harmooniumi, millel Kapp tihti improviseeris.
Muusikaosakonna teadur Tiiu Tosso ja allakirjutanu teevad ülevaate TMMis olevast Artur Kapi arhiivist, näha saab ka väljapanekut vanameistri haruldastest käsikirjadest ja dokumentidest ning kirjastuse Eres Estonia uusi nooditrükiseid Artur Kapi heliloominguga.
Artur Kapp oli Suure-Jaanist pärit mees, kes pidas oma loomingu aluspõhjaks klassikalist muusikat, eriti aga J. S. Bachi kontrapunktilist loomismeetodit. Suured vormid, kontrastsed kontuurid ja komplitseeritud koega kontrapunktiline arhitektoonika huvitas Kappi märksa rohkem kui sujuvalt voolav meloodia või pikantselt magus harmoonia.
Meie muusikas on Artur Kapp mitme nähtuse pioneeriks. Peterburi konservatooriumi päevil oli ta eesti esimese sümfoonilise avamängu «Don Carlos» (1899) looja. Eesti Vabariigi aegseks tipuks kujunes oratoorium «Hiiob», mille sügavus on võrreldav Rudolf Tobiase oratooriumiga «Joonase lähetamine».
Huvipakkuv on TMMis olev Kapi arhiivimaterjal. Siin on tema helitööde originaalkäsikirju, põnevat kirjavahetust. Üks heliloojat iseloomustavaid dokumente on 1937. aastal tollase muusikamuuseumi poolt Kapile saadetud teateleht, mis tuli tagasi põhjalikult täidetuna, näidates kujukalt Kapi tähelepanelikku suhtumist museoloogiasse.
Katkend Artur Kapi õpilase, organisti ja helilooja Hugo Lepnurme sõnavõtust 1968. aastal, Kapi 90. sünniaastapäevale pühendatud mälestuste õhtul.
«Kord ütles maestro oma õpilastele: «Poisid, pidage ikka lugu Bachist. Kontrapunkt – nagu see on Bachil – see on kõige muusika põhi.»
Edaspidi, uurides tundides Palestrinat, Lassot ja Bachi, veendusime isiklikult üha enam ja enam professori öeldud sõnade tões. Nakatusime oma õpetaja kontrapunkti-vaimustusest.
Ja kuigi – kui Kapp kord tundi ilmudes lausus: «Eestis on kolm suurt muusikameest – Rudolf Tobias ja Peeter Süda, kõik nad on suured kontrapunktistid» – pidasin hoolega tagasi lõbusat muiet, et professor ei märkaks. Hiljem olen ikka leidnud, et sellega polnud öeldud midagi viltu.»
Alo PõldmäeTeatri- ja Muusikamuuseum