SL Õhtuleht, reede. 21. veebruar 2003
«Just ühisstardis näen, kuidas Bente sõidab. Tõusude lõpus, kus minul on hing kinni ja võhm otsas, paneb tema auru juurde, teeb paarikümnemeetrise spurdi ja võidab viis sekundit. Sekundid siit, sekundid sealt ja ongi suur võit käes.»
Nüüd tuleb treenida, sõnab Kristina tõsisel ilmel: «Treenida nii, et minagi suudaks iga mäe tipus hoogu lisada. Sellega kärbiksin Bente edusekundeid.»
10 km klassikasõidu järgsel pressikonverentsil on Kristina ütlemata vallatus tujus ning räägib peaaegu kõik südamelt ära.
«Muidugi kavatsen ma Val di Fiemmes veel kulla välja võidelda, kuid ei soovi salajasi unistusi paljastada,» muigab Kristina. «MMi eel lootsin üht medalit. Nüüd on mul kaks hõbedat. Aga olen tavaline inimene ning tahan veel ja veel ja veel. Lihtsureliku isu ei saa nii lihtsalt täis.»
Aga kas igavaks ei kisu, kui Bente on kogu aeg esimene ja sina kogu aeg teine, pärib Norra ajakirjanik.
«Vaat Bente on tõesti alati esimene, kuid mina pole alati teine,» vastab Kristina heas inglise keeles.
Säärane vahekord – Bente ikka esimene, tema teine – ei tohi igavesti kesta, jätkab Kristina.
«Aga ma pole enam noor ega taha kõike kohe ja praegu. Bente on 30, mina 25 aastat vana. Pean lihtsalt kannatama, küll tuleb ka minu kullavõitude aeg. Seda enam, et kuld sobib mulle märksa rohkem kui hõbe,» teatab Kristina ja osutab pisikestele kuldsetele kõrvarõngastele.
Kas sel MMil on tõesti veel kullavõimalust? Näiteks taga-ajamises?
«Võimalik, aga raske. Siinsed rajad on väga kerged, pole suurt vahet, kas sõidad klassikat või uisku,» selgitab Kristina.
Norra ajakirjanik ei taha kuuldut uskuda.
«Tead, võta suusad, sõida ring läbi ja märkad isegi, kui lihtne see on,» pakub Kristina norralasele võimalust väitele kinnitust saada.
Norralane tõrgub, ta polevat suusatamises enam nii tugev.
«Vaat siis usu mind!» itsitab Kristina ja patsutab lehemehele õlale.
Aga 30 kilomeetri kuld? Bente starti ju ei tule.
«Mine teda tea,» kahtleb Kristina. «Tegelikult oleks tore, kui tuleks. See väärtustaks võitlust ja võitu.»
Ja isegi sprindis olevat võimalusi, kui paksu ja laia lund sadama hakkaks, kinnitab Kristina.
«Lumesadu teeks raja ja libisemise raskeks, saaksin rakendada oma trumpi – jõudu. Seega: kui lund langeb, lähen starti, vastasel korral mitte,» lükkab ta tähtsa otsuse tegemise ilmataadi kraesse.
Bente: «Kristina tahab 30 km kulda.»
Bente Skari leidis 10 km klassikasõidu järel, et võit polnud midagi erilist. Ka päev oli tavaline, täis tavapärast tööd. «10 kilomeetrit klassikat on ju minu lemmikdistants.» Samas andis ta au Kristina Ðmigunile, kes olevat teinud võitmise raskeks.
Teab mitmendat korda järjest startis Bente Kristina järel. «Arvan, et kui startinuks Kristina ees, poleks tulemus muutunud,» arvas norralanna, kuid lisas, et tagapool on kindlam, saab sõitu kontrollida.
Kui Kristinalt pressikonverentsil küsiti, kas ta loodab Val di Fiemmest ka kulda, haaras Bente mikrofoni ja vastas ise: «Muidugi, Kristina tahab võita 30 kilomeetri vabasõitu.» Kristinal jääb üle vaid noogutada.
Kristina: «Katrin valib ise.»
Kas Kristina õde Katrin asub MMi viimase naiste distantsi, 30 km vabasõidu starti või mitte, peaks selguma täna. «Tal on lennukipiletid võetud. Ent kas lennata Euroopasse või mitte, otsustab Katrin,» selgitab Ðmigunide tiimi mäned?er Kristjan Vähi.
Kristina tõdeb, et tema ei käi Katrinile peale: «Muidugi tahaksin teda Val di Fiemmes ja rajal väga näha, kuid Katrin on niigi palju end minu heaks ohverdanud. Katrin teatas, et tuleks küll, kuid ta saab parimal juhul kümnenda koha, mis on küll hea, aga seda ei osata Eestimaal hinnata.»
********
Ent saatus oli Kristina poolel ja… teised teda taga-ajamisvõistluses kätte ei saanudki… Tulemuseks Val di Fiemme MMil esimest korda kavas olnud 5+5km tagaajamisvõistluses kuldmedal!
Kauaoodatud kuld
Teisipäev 25.02.2003
Veiko Visnapuu
Legendaarsete treenerite Erna ja Ernst Abeli juhendamisel suusatajana esimesed sammud astunud Kristina Shmigunil nähti juba maast madalast erakordset annet ja soovi tõusta maailmameistriks.
Oma esimesel täiskasvanute MMil kümme talve tagasi Falunis 16-aastase koolitüdrukuna alustatud pikk teekond tipnes kauaoodatud kuldmedaliga maaliliste Itaalia Alpide suusakeskuses Val di Fiemmes.
Magus võit alal, kus esikohataotlejaid oli rohkem kui mis tahes muul distantsil, lõpetas ühe peatüki Shmiguni sportlasteel. Piiga püüdis finishijärgselt peatada rõõmupisaraid, kuid ei suutnud.
Shmigun väärib imetlust, et ta ei murdunud rasketel aegadel – kaks talve tagasi Lahti maailmameistrivõistlustel röövis jõuproovi eel põetud haigus medalivõimaluse, mullune dopingukahtlus nurjas esinemise Salt Lake City olümpial.
Seni kaks hõbemedalit toonud pingutused Val di Fiemme klassikadistantsidel mõjusid Shmigunile kurnavalt: ta kaalus koguni jälitussõidust loobumist ja kõigi kaartide asetamist 30 kilomeetri vabatehnikasõidule.
Sportlane võttis aga vastu õige otsuse, mida kroonis kuldmedal. Võib vaid ette kujutada, mida mõelnuks Kristina Shmigun hotellitoa telerist võistlusele kaasa elama asudes – nähes, et pearivaal Bente Skari ei stardigi.
Uudised
VE: Šmigun, Kristina – Eesti suusaneiu
Kristina sai Bente saladuse jälile
SL Õhtuleht, reede. 21. veebruar 2003
Kristina Šmigun tunnistab, et Bente Skari on ülivõimas, kuid nüüd ta teadvat, miks. Saladuse paljastasid vihatud ühisstardiga sõidud.
Nüüd tuleb treenida, sõnab Kristina tõsisel ilmel: «Treenida nii, et minagi suudaks iga mäe tipus hoogu lisada. Sellega kärbiksin Bente edusekundeid.»
10 km klassikasõidu järgsel pressikonverentsil on Kristina ütlemata vallatus tujus ning räägib peaaegu kõik südamelt ära.
«Muidugi kavatsen ma Val di Fiemmes veel kulla välja võidelda, kuid ei soovi salajasi unistusi paljastada,» muigab Kristina. «MMi eel lootsin üht medalit. Nüüd on mul kaks hõbedat. Aga olen tavaline inimene ning tahan veel ja veel ja veel. Lihtsureliku isu ei saa nii lihtsalt täis.»
Aga kas igavaks ei kisu, kui Bente on kogu aeg esimene ja sina kogu aeg teine, pärib Norra ajakirjanik.
«Vaat Bente on tõesti alati esimene, kuid mina pole alati teine,» vastab Kristina heas inglise keeles.
Säärane vahekord – Bente ikka esimene, tema teine – ei tohi igavesti kesta, jätkab Kristina.
«Aga ma pole enam noor ega taha kõike kohe ja praegu. Bente on 30, mina 25 aastat vana. Pean lihtsalt kannatama, küll tuleb ka minu kullavõitude aeg. Seda enam, et kuld sobib mulle märksa rohkem kui hõbe,» teatab Kristina ja osutab pisikestele kuldsetele kõrvarõngastele.
Kas sel MMil on tõesti veel kullavõimalust? Näiteks taga-ajamises?
«Võimalik, aga raske. Siinsed rajad on väga kerged, pole suurt vahet, kas sõidad klassikat või uisku,» selgitab Kristina.
Norra ajakirjanik ei taha kuuldut uskuda.
«Tead, võta suusad, sõida ring läbi ja märkad isegi, kui lihtne see on,» pakub Kristina norralasele võimalust väitele kinnitust saada.
Norralane tõrgub, ta polevat suusatamises enam nii tugev.
«Vaat siis usu mind!» itsitab Kristina ja patsutab lehemehele õlale.
Aga 30 kilomeetri kuld? Bente starti ju ei tule.
«Mine teda tea,» kahtleb Kristina. «Tegelikult oleks tore, kui tuleks. See väärtustaks võitlust ja võitu.»
Ja isegi sprindis olevat võimalusi, kui paksu ja laia lund sadama hakkaks, kinnitab Kristina.
«Lumesadu teeks raja ja libisemise raskeks, saaksin rakendada oma trumpi – jõudu. Seega: kui lund langeb, lähen starti, vastasel korral mitte,» lükkab ta tähtsa otsuse tegemise ilmataadi kraesse.
Bente: «Kristina tahab 30 km kulda.»
Bente Skari leidis 10 km klassikasõidu järel, et võit polnud midagi erilist. Ka päev oli tavaline, täis tavapärast tööd. «10 kilomeetrit klassikat on ju minu lemmikdistants.» Samas andis ta au Kristina Ðmigunile, kes olevat teinud võitmise raskeks.
Teab mitmendat korda järjest startis Bente Kristina järel. «Arvan, et kui startinuks Kristina ees, poleks tulemus muutunud,» arvas norralanna, kuid lisas, et tagapool on kindlam, saab sõitu kontrollida.
Kui Kristinalt pressikonverentsil küsiti, kas ta loodab Val di Fiemmest ka kulda, haaras Bente mikrofoni ja vastas ise: «Muidugi, Kristina tahab võita 30 kilomeetri vabasõitu.» Kristinal jääb üle vaid noogutada.
Kristina: «Katrin valib ise.»
Kas Kristina õde Katrin asub MMi viimase naiste distantsi, 30 km vabasõidu starti või mitte, peaks selguma täna. «Tal on lennukipiletid võetud. Ent kas lennata Euroopasse või mitte, otsustab Katrin,» selgitab Ðmigunide tiimi mäned?er Kristjan Vähi.
Kristina tõdeb, et tema ei käi Katrinile peale: «Muidugi tahaksin teda Val di Fiemmes ja rajal väga näha, kuid Katrin on niigi palju end minu heaks ohverdanud. Katrin teatas, et tuleks küll, kuid ta saab parimal juhul kümnenda koha, mis on küll hea, aga seda ei osata Eestimaal hinnata.»
********
Ent saatus oli Kristina poolel ja… teised teda taga-ajamisvõistluses kätte ei saanudki… Tulemuseks Val di Fiemme MMil esimest korda kavas olnud 5+5km tagaajamisvõistluses kuldmedal!
Kauaoodatud kuld
Teisipäev 25.02.2003
Veiko Visnapuu
Legendaarsete treenerite Erna ja Ernst Abeli juhendamisel suusatajana esimesed sammud astunud Kristina Shmigunil nähti juba maast madalast erakordset annet ja soovi tõusta maailmameistriks.
Oma esimesel täiskasvanute MMil kümme talve tagasi Falunis 16-aastase koolitüdrukuna alustatud pikk teekond tipnes kauaoodatud kuldmedaliga maaliliste Itaalia Alpide suusakeskuses Val di Fiemmes.
Magus võit alal, kus esikohataotlejaid oli rohkem kui mis tahes muul distantsil, lõpetas ühe peatüki Shmiguni sportlasteel. Piiga püüdis finishijärgselt peatada rõõmupisaraid, kuid ei suutnud.
Shmigun väärib imetlust, et ta ei murdunud rasketel aegadel – kaks talve tagasi Lahti maailmameistrivõistlustel röövis jõuproovi eel põetud haigus medalivõimaluse, mullune dopingukahtlus nurjas esinemise Salt Lake City olümpial.
Seni kaks hõbemedalit toonud pingutused Val di Fiemme klassikadistantsidel mõjusid Shmigunile kurnavalt: ta kaalus koguni jälitussõidust loobumist ja kõigi kaartide asetamist 30 kilomeetri vabatehnikasõidule.
Sportlane võttis aga vastu õige otsuse, mida kroonis kuldmedal. Võib vaid ette kujutada, mida mõelnuks Kristina Shmigun hotellitoa telerist võistlusele kaasa elama asudes – nähes, et pearivaal Bente Skari ei stardigi.