Kalevipoeg teel koju Tartusse
SL Õhtuleht, laupäev, 15. veebruar 2003
 Teet Malsroos
 KALEVIPOEG ELUSUURUSES? Ekke Väli skulptuur, karunahka niudevööks kandev Kalevipoeg on 4,6 meetrit pikk. Tartu füüsikud on eeposest võetud algandmete põhjal arvutanud rahvuskangelase võimalikuks pikkuseks 350 meetrit. |
|
Veel üleeile savist Kalevipoja rinnalihaseid kohendanud skulptor Ekke Väli piserdas eile Tallinnas Mustamäe serval ateljees asuva 4,6 meetri pikkuse hiiglase veega läikima ja kirjutas alla töö üleandmise aktile. Jaanipäeval peaks pronksist vägilane seisma Tartus Emajõe ääres.
«Mõõk roostetab,» viskas vastuvõtukomisjon villast, viidates savist läbi immitsevale karkassiroostele. Massiivne hiiglane ei koosne üleni savist. Ta on voolitud metallist, puust ja traadist karkassile.
«Alustasin novembris,» kirjeldab Ekke Väli, kuidas hiiglase sünd algas karkassi ehitusest ja enam kui tonni vedela savi loopimisest sellele.
1933. aastal Tartus Emajõe ääres avatud, kuid 1950. aastal maha võetud ja ümbersulatatud Amandus Adamsoni vabadussõjamonumendi eeskujul modelleeritud Kalevipoeg ei ole täpne koopia. «Ma ei olegi selleks võimeline, selleks tuleks Adamson ellu äratada,» räägib Väli, et eeskujuks olid nii fotod Kalevipojast kui ka Adamsoni teised skulptuurid, eriti Lurich. «See on isegi parem kui Adamson,» arvab skulptuuri valmimisel nõustajana kaasa löönud Endel Taniloo. «Näiteks põlved oli Adamson teinud muhklikuks nagu viinamarjad, praegused on palju paremad.»
Savist Kalevipojale mätsitakse nüüd ümber kips, millest saadakse neljast-viiest osast koosnevad vormid. Vormidesse valatakse vaha. Vahast kujuosade järgi tehakse šamottvormid. Nende kuumutamisel ahjus sulab vaha seest ära, asemele valatakse pronks. Pronksist osad pannakse tervikuks kokku ja Kalevipoeg võib asuda teele Tartusse, kus ta kava kohaselt 23. juunil kell 12 kolme meetri kõrguse kiviploki otsas taas pidulikult avatakse.
Jaan Väljaots
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Kalevipoeg teel koju – Tartusse
Kalevipoeg teel koju Tartusse
Veel üleeile savist Kalevipoja rinnalihaseid kohendanud skulptor Ekke Väli piserdas eile Tallinnas Mustamäe serval ateljees asuva 4,6 meetri pikkuse hiiglase veega läikima ja kirjutas alla töö üleandmise aktile. Jaanipäeval peaks pronksist vägilane seisma Tartus Emajõe ääres.
«Alustasin novembris,» kirjeldab Ekke Väli, kuidas hiiglase sünd algas karkassi ehitusest ja enam kui tonni vedela savi loopimisest sellele.
1933. aastal Tartus Emajõe ääres avatud, kuid 1950. aastal maha võetud ja ümbersulatatud Amandus Adamsoni vabadussõjamonumendi eeskujul modelleeritud Kalevipoeg ei ole täpne koopia. «Ma ei olegi selleks võimeline, selleks tuleks Adamson ellu äratada,» räägib Väli, et eeskujuks olid nii fotod Kalevipojast kui ka Adamsoni teised skulptuurid, eriti Lurich. «See on isegi parem kui Adamson,» arvab skulptuuri valmimisel nõustajana kaasa löönud Endel Taniloo. «Näiteks põlved oli Adamson teinud muhklikuks nagu viinamarjad, praegused on palju paremad.»
Savist Kalevipojale mätsitakse nüüd ümber kips, millest saadakse neljast-viiest osast koosnevad vormid. Vormidesse valatakse vaha. Vahast kujuosade järgi tehakse šamottvormid. Nende kuumutamisel ahjus sulab vaha seest ära, asemele valatakse pronks. Pronksist osad pannakse tervikuks kokku ja Kalevipoeg võib asuda teele Tartusse, kus ta kava kohaselt 23. juunil kell 12 kolme meetri kõrguse kiviploki otsas taas pidulikult avatakse.
Jaan Väljaots