|
Kui Riigikogu kiidab heaks kriminaalmenetluse seadustiku, on lootust, et Eesti õiguskaitsesüsteem muutub pooleteise aasta pärast operatiivsemaks ja paindlikumaks. Moosivargust ja inimsuse vastaseid kuritegusid hakatakse uurima erinevalt ning õigusemõistmise sõltumatuse huvides eristatakse rangemalt eeluurimine ja kohtuprotsess.
– – – – –
Viis, kuidas Eestis praeguseni kriminaalasju lahendatakse, kannab endas tugevat nõukogulikku pärandit – selles on üksmeelel enamik Eesti õigusspetsialiste. Peamiseks põhjuseks nõukogudeaegse sisuga menetluskoodeks, mis sunnib kõigi kriminaalkuritegude uurimisel järgima samu protseduurireegleid ja raiskab asjatult ressursse. Nõnda võivad uurijad kulutada aega ja energiat kaevudes mõne pisisuli lapsepõlve, selle asemel tegelda kaalukamate ja keerulisemate kriminaalasjadega.
Uue kriminaalmenetluse seadustiku järgi jagataks kriminaalasjad oma keerukuselt erinevatesse kategooriatesse. Vähemolulised kriminaalasjad taanduvad lihtmenetluse tasandile, selgitab justiitsminister Märt Rask: “Stockmanni kaubamajast mingi riideeseme vargus ei ole keerukas asi, kui kurjategija kätte saadakse. Seda ei ole tarvis uurida kolm kuud eeluurimisel ja kaks kuud kohtus, selle võib lühidalt vastava ametiisiku määrusega kohtusse saata ja seal ka karistuse määrata. Ma kujutan ette, et see võtab kümme päeva aega,” kõneleb Rask. Samas möönab ta, et keerukamate kohtuasjade puhul ei pruugi õigusemõistmine oluliselt kiireneda.
Teise peamise muutusena tahetakse uue kriminaalmenetluse seadustikuga senisest selgemalt eristada eeluurimine ja kohtuprotsess. Kui praegu tegeleb kohus kohtulike tõendite kontrollimise ja uurimisega ning prokuröri asi on süüdistust toetada või mitte, siis uue kriminaalseadustiku jõustudes tõuseb kriminaalprotsessi keskseks kujuks prokurör. Prokurör peab kontrollima kogu eeluurimise protsessi ja suutma kohut veenda süüdistuse sisus ja paikapidavuses, ütleb minister Rask.
“Kui kohtunik tutvub eeluurimisel kogutud tõenditega, siis tekib tal siseveendumus, kas inimene on süüdi või ei ole. Sellist eelaimduslikku siseveendumust ei ole vaja tekitada. Kohus tuleb vabastada uurivast rollist, et ta saaks neutraalselt tõendite pinnalt otsuse langetada,” räägib Rask. Võrreldes praegusega muutub kohtusaal seega senisest enam riikliku süüdistaja ja advokaadi vaheliseks võitlusväljaks. Päris ameerikalikku kohtusüsteemi koos ristküsitlusega ja vandemeestega siiski Eestis kasutusele ei võeta.
Kui Riigikogu kriminaalmenetluse seadustiku heaks kiidab, hakkab see kehtima 2004. aasta suvel. Selleks ajaks peavad prokurörid läbima täiendkoolituse, samuti peab kasvama nende arv, märgib Rask.
|
Uudised
Moosivargus ja laibatükeldamine erinevale pulgale
Moosivargus ja laibatükeldamine erinevale pulgale
Holger Berg – 11. veebruar, 2003 22:29
Kui Riigikogu kiidab heaks kriminaalmenetluse seadustiku, on lootust, et Eesti õiguskaitsesüsteem muutub pooleteise aasta pärast operatiivsemaks ja paindlikumaks. Moosivargust ja inimsuse vastaseid kuritegusid hakatakse uurima erinevalt ning õigusemõistmise sõltumatuse huvides eristatakse rangemalt eeluurimine ja kohtuprotsess.
– – – – –
Viis, kuidas Eestis praeguseni kriminaalasju lahendatakse, kannab endas tugevat nõukogulikku pärandit – selles on üksmeelel enamik Eesti õigusspetsialiste. Peamiseks põhjuseks nõukogudeaegse sisuga menetluskoodeks, mis sunnib kõigi kriminaalkuritegude uurimisel järgima samu protseduurireegleid ja raiskab asjatult ressursse. Nõnda võivad uurijad kulutada aega ja energiat kaevudes mõne pisisuli lapsepõlve, selle asemel tegelda kaalukamate ja keerulisemate kriminaalasjadega.
Uue kriminaalmenetluse seadustiku järgi jagataks kriminaalasjad oma keerukuselt erinevatesse kategooriatesse. Vähemolulised kriminaalasjad taanduvad lihtmenetluse tasandile, selgitab justiitsminister Märt Rask: “Stockmanni kaubamajast mingi riideeseme vargus ei ole keerukas asi, kui kurjategija kätte saadakse. Seda ei ole tarvis uurida kolm kuud eeluurimisel ja kaks kuud kohtus, selle võib lühidalt vastava ametiisiku määrusega kohtusse saata ja seal ka karistuse määrata. Ma kujutan ette, et see võtab kümme päeva aega,” kõneleb Rask. Samas möönab ta, et keerukamate kohtuasjade puhul ei pruugi õigusemõistmine oluliselt kiireneda.
Teise peamise muutusena tahetakse uue kriminaalmenetluse seadustikuga senisest selgemalt eristada eeluurimine ja kohtuprotsess. Kui praegu tegeleb kohus kohtulike tõendite kontrollimise ja uurimisega ning prokuröri asi on süüdistust toetada või mitte, siis uue kriminaalseadustiku jõustudes tõuseb kriminaalprotsessi keskseks kujuks prokurör. Prokurör peab kontrollima kogu eeluurimise protsessi ja suutma kohut veenda süüdistuse sisus ja paikapidavuses, ütleb minister Rask.
“Kui kohtunik tutvub eeluurimisel kogutud tõenditega, siis tekib tal siseveendumus, kas inimene on süüdi või ei ole. Sellist eelaimduslikku siseveendumust ei ole vaja tekitada. Kohus tuleb vabastada uurivast rollist, et ta saaks neutraalselt tõendite pinnalt otsuse langetada,” räägib Rask. Võrreldes praegusega muutub kohtusaal seega senisest enam riikliku süüdistaja ja advokaadi vaheliseks võitlusväljaks. Päris ameerikalikku kohtusüsteemi koos ristküsitlusega ja vandemeestega siiski Eestis kasutusele ei võeta.
Kui Riigikogu kriminaalmenetluse seadustiku heaks kiidab, hakkab see kehtima 2004. aasta suvel. Selleks ajaks peavad prokurörid läbima täiendkoolituse, samuti peab kasvama nende arv, märgib Rask.
www.vabaeuroopa.org