|
Prantsuse museoloogid valisid Ida-Virumaal põlevkivikaevanduse Euroopa saja kõige huvitavama tööstusobjekti hulka. Kas see tähendab Eesti tööstusturismi jõudmist rahvusvahelisele areenile?
– – – – –
Ida-Virumaa praeguseks suletud Kohtla kaevandus sattus prantslaste huviorbiiti tänu sellele, et Prantsusmaa tööstuspärandit ja urbaniseerimisprotsesse talletav muuseum Ecomusée de la Communauté Le Creusot-Montceau viib ellu programmi, mille eesmärk on levitada infot Euroopa peamiste tööstusturismi objektide kohta üle maailma. Muuseumil on koostamisel digitaalne entsüklopeedia, kus antakse ülevaade ka Ida-Virumaa põlevkivitööstuse kompleksist. Ülevaadet on kavas levitada Euroopa riikide muuseumides, raamatukogudes ja turismipunktides.
Projekti Eesti-poolne koordinaator Epp Lankots Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist ütleb, et muuseum on Eesti kaevandusest huvitatud tema unikaalsuse tõttu. “Tööstuspärandit on Euroopas hulganisti ja seda on päris palju taaskasutusse võetud – mõningaid komplekse kasutatakse lausa kultuurikeskustena –, aga põlevkivi tootmist mujal Euroopas naljalt ei toimu, nii et Kohtla kaevandus on üsnagi ainulaadne,” räägib Lankots.
Turismikompleksi on Kohtla põlevkivikaevandusest välja ehitatud juba mitu aastat. Praegu ootab seal külalist ees tunniajane maa-alune visiit varustatuna kaevuriülikonna, kiivri ja lambiga. Võimalik on tutvuda töötavate kaevandusmasinatega, sõita maa-aluse rongiga ja külastada lõhkeaineladu.
Geoloogiahuvilised saavad külastada aheraine mägesid, kus on võimalik käia otsimas fossiile, eelkõige trilobiite, kes elasid 400-450 miljonit aastat tagasi. Eelmisel aastal rajati tehismägedele ka slaalomirajad. Praegu külastab Kohtla kaevandusmuuseumit umbes 30 000 inimest aastas, välismaalasi on neist kuni 15 protsenti.
Epp Lankots kultuuriväärtuste ametist tõdeb, et mõõtmatud turistihordid Ida-Virumaa kaevandust pärast prantslaste reklaamitööd ohustama ei hakka. Küll aga osutab ta, et huvi tööstusturismi vastu on maailmas tõusnud. “Loomulikult promob meie turismiamet endiselt ja üsnagi õigustatult Tallinna vanalinna. Aga üha rohkem on Eestit külastanud inimeste silma jäämas ka see, mis asub vanalinna ümber,” nendib Lankots.
Eesti Turismiagentuuri turismiuuringute projektijuht Piret Kallas märgib Raadio Vaba Euroopale, et Eesti tööstusturismi arendamisega maailmas veel ei tegelda. Samas süveneb arenenud lääneriikide inimestes nostalgia vanade tootmismeetodite vastu ning kui neid atraktiivselt pakkuda, oleks tööstusturismil tulevikku ka Eestis, usub Kallas. Edukaimad tööstusturismi viljelejad Euroopas on Saksamaa ja Holland.
|
Uudised
Kaevandusmuuseum Euroopa esisaja seas
Ida-Virumaa kaevandus valiti saja tähtsama tööstusobjekti hulka
Holger Berg – 23. jaanuar, 2003 18:32 Vaba Euroopa
Prantsuse museoloogid valisid Ida-Virumaal põlevkivikaevanduse Euroopa saja kõige huvitavama tööstusobjekti hulka. Kas see tähendab Eesti tööstusturismi jõudmist rahvusvahelisele areenile?
– – – – –
Ida-Virumaa praeguseks suletud Kohtla kaevandus sattus prantslaste huviorbiiti tänu sellele, et Prantsusmaa tööstuspärandit ja urbaniseerimisprotsesse talletav muuseum Ecomusée de la Communauté Le Creusot-Montceau viib ellu programmi, mille eesmärk on levitada infot Euroopa peamiste tööstusturismi objektide kohta üle maailma. Muuseumil on koostamisel digitaalne entsüklopeedia, kus antakse ülevaade ka Ida-Virumaa põlevkivitööstuse kompleksist. Ülevaadet on kavas levitada Euroopa riikide muuseumides, raamatukogudes ja turismipunktides.
Projekti Eesti-poolne koordinaator Epp Lankots Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist ütleb, et muuseum on Eesti kaevandusest huvitatud tema unikaalsuse tõttu. “Tööstuspärandit on Euroopas hulganisti ja seda on päris palju taaskasutusse võetud – mõningaid komplekse kasutatakse lausa kultuurikeskustena –, aga põlevkivi tootmist mujal Euroopas naljalt ei toimu, nii et Kohtla kaevandus on üsnagi ainulaadne,” räägib Lankots.
Turismikompleksi on Kohtla põlevkivikaevandusest välja ehitatud juba mitu aastat. Praegu ootab seal külalist ees tunniajane maa-alune visiit varustatuna kaevuriülikonna, kiivri ja lambiga. Võimalik on tutvuda töötavate kaevandusmasinatega, sõita maa-aluse rongiga ja külastada lõhkeaineladu.
Geoloogiahuvilised saavad külastada aheraine mägesid, kus on võimalik käia otsimas fossiile, eelkõige trilobiite, kes elasid 400-450 miljonit aastat tagasi. Eelmisel aastal rajati tehismägedele ka slaalomirajad. Praegu külastab Kohtla kaevandusmuuseumit umbes 30 000 inimest aastas, välismaalasi on neist kuni 15 protsenti.
Epp Lankots kultuuriväärtuste ametist tõdeb, et mõõtmatud turistihordid Ida-Virumaa kaevandust pärast prantslaste reklaamitööd ohustama ei hakka. Küll aga osutab ta, et huvi tööstusturismi vastu on maailmas tõusnud. “Loomulikult promob meie turismiamet endiselt ja üsnagi õigustatult Tallinna vanalinna. Aga üha rohkem on Eestit külastanud inimeste silma jäämas ka see, mis asub vanalinna ümber,” nendib Lankots.
Eesti Turismiagentuuri turismiuuringute projektijuht Piret Kallas märgib Raadio Vaba Euroopale, et Eesti tööstusturismi arendamisega maailmas veel ei tegelda. Samas süveneb arenenud lääneriikide inimestes nostalgia vanade tootmismeetodite vastu ning kui neid atraktiivselt pakkuda, oleks tööstusturismil tulevikku ka Eestis, usub Kallas. Edukaimad tööstusturismi viljelejad Euroopas on Saksamaa ja Holland.